Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 15. mai 2014

Euroopa uue filmistrateegia eesmärk on suurendada kultuurilist mitmekesisust ja konkurentsivõimet digitaalajastul

Euroopa filmid moodustavad pea kaks kolmandikku ELis linastuvatest filmidest, kuid nende piletitulu on vaid kolmandik kogutulust. Euroopas tehtud filmide arv suurenes küll ligikaudu 1100-lt 2008. aastal 1300ni 2012. aastal, kuid enamikku neist näidatakse vaid tootmisriigis ja vaid väheseid levitatakse mujale. Euroopa Komisjon kuulutas täna välja uue ELi strateegia „Euroopa filmindus digitaalajastul”, mille eesmärk on seda olukorda parandada, tuues esile vajaduse kasutada ära uusi levitamisviise kultuurilise mitmekesisuse ja konkurentsivõime suurendamiseks.

„Euroopa filme rahvusvaheliselt paremini levitada on tähtis mitte üksnes majanduse, vaid ka kultuurilise mitmekesisuse seisukohast,” sõnas hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou. „See on ka üks programmi „Loov Euroopa” allprogrammi „MEDIA” eesmärke ning valdkond, kus pakume selget lisaväärtust. On aga selge, et Euroopa filmide vaatajaskonna suurendamiseks ja piiriülese koostöö parandamiseks tuleb veelgi rohkem ära teha. Ootan huviga selle uue strateegia esmakordset arutamist filmitööstuse esindajatega lähipäevil Cannes'i filmifestivalil.”

Komisjoni strateegiadokumendi järgi tuleks avaliku sektori poolsel rahastamisel panna suuremat rõhku Euroopa filmide publiku laiendamisele ning filmide arendamise, tutvustamise ja rahvusvahelise levitamise suuremale toetamisele. Praegu kulutatakse peaaegu 70% riikide avaliku sektori toetustest filmide tootmisele, mitte vaatajaskonna suurendamisele. Soovitatakse ka suuremat paindlikkust filmide näitamise viisi ja aja osas, arvestades tellitava videoteenuse ja allalaadimise suurenevat populaarsust.

Strateegias pakutakse välja uus dialoogiplatvorm – nn Euroopa filmifoorum – eesmärgiga soodustada mõttevahetust selle üle, kuidas saaksid riigisisesed, piirkondlikud ja ELi tasandi audiovisuaalpoliitikad üksteist täiendada ning kuidas nendega saaks ületada näiteks selliseid probleeme nagu digitaliseerimine ja filmiettevõtete raskused raha hankimisel.

Foorumi esimene üritus on täna Cannes'i filmifestivalil toimuv konverents, kus osalevad eksperdid Euroopa Komisjonist, liikmesriikidest, riiklikest ja piirkondlikest filmifondidest ning muud filmitööstuse esindajad. Konverentsi toetatakse programmi „Loov Euroopa” vahenditest seminaride, andmete kogumise ning riikidevahelise kogemuste ja teabevahetuse jaoks.

Olulisimad arvud

  • Euroopa filmifondid toetavad Euroopa audiovisuaaltööstust igal aastal 2,1 miljardi euroga (allikas: Euroopa Audiovisuaalsektori Vaatluskeskuse aruanne „Public Funding for Film and Audiovisual Works in Europe”). Sealhulgas umbes 110 miljonit eurot aastas programmi „Loov Euroopa” allprogrammi „MEDIA” vahenditest.

  • ELis toodeti 2012. aastal umbes 1300 filmi, USAs aga samal ajal vaid veidi üle 800.

  • Vaid 8% Euroopa filmidest linastub kinodes, mis asuvad mujal kui ELis.

  • Üle 60% kõigist 2012. aastal ELis linastunud filmidest olid tehtud Euroopas, kuid neile ostetud piletid moodustasid vaid kolmandiku piletite kogumüügist. USA filmid moodustasid samas ELis 20 % linastustest ja 65 % kinokülastustest.

  • Levitamisele kulutatakse tavaliselt vähem kui 10% filmieelarvest.

  • Televisioon on endiselt populaarseim filmivaatamiskanal. 2011. aastal oli rohkem kui 40% 122 000st ELi televisioonikanalites näidatud mängufilmidest tehtud Euroopas (8 % olid kodumaised filmid, 15 % muude Euroopa riikide filmid ja peaaegu 20 % täielikult või osaliselt eri Euroopa riikide ühistöös valminud filmid).

  • Tellitavate videote turg suurenes 2012. aastal Saksamaal 60 % ja Prantsusmaal 15 %.

  • ELis ulatub keskmine filmiootmiseelarve ligi 11 miljonist eurost Suurbritannias ning 5 miljonist eurost Saksamaal ja Prantsusmaal kuni 300 000 euroni Ungaris ja Eestis. USAs toodetud filmide keskmine eelarve on 15 miljonit USA dollarit (11 miljonit eurot).

Taust

Loov Euroopa

Programm „Loov Euroopa” kuulub kultuuri- ja loomesektorit toetavate ELi rahastamisprogrammide viiendasse põlvkonda. Programmi hakati rakendama 1. jaanuaril ja selle eelarve on ligi 1.5 miljardit eurot aastateks 2014–2020. Vähemalt 56% programmi eelarvest on eraldatud allprogrammi „MEDIA” eelarve jaoks.

Alates 1991. aastast on programmist „MEDIA” (Mesures pour encourager le développement de l´industrie audiovisuelle – meetmed audiovisuaaltööstuse arendamiseks) investeeritud 1,7 miljardit eurot filmiarendusse, filmide levitamisse ning koolitusse ja innovatsiooni selleks, et suurendada Euroopa filmi- ja audiovisuaalsektori mitmekesisust ja parandada selle rahvusvahelist konkurentsivõimet. Lisaks filmitegijate toetamisele toetatakse programmi „MEDIA” vahenditest enam kui 2000 Euroopa kino, milles linastuvatest filmidest vähemalt pooled on Euroopa päritoluga.

Täna võttis Euroopa Komisjon vastu teatise Euroopa filminduse kohta digitaalajastul. Teatis täiendab programmi „MEDIA” seeläbi, et sellega alustatakse poliitilist arutelu komisjoni ning liikmesriikide huvitatud isikute, filmifondide, muude poliitikakujundajate ja filmitegijate vahel. Eesmärk on suurendada ELi tasandi ja riikidesisese toetustegevuse vastastikust täiendavust ning tagada sellise tegevuse võimalikult suur üldine lisaväärtus Euroopa filmide ja nende vaatajaskonna jaoks.

Lisateave

Euroopa Komisjon: Loov Euroopa

ELi uuring filmipubliku arendamise ja filmivaatamistavade kohta

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktandmed:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website