Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 22. jaanuar 2014

Kliima- ja energiaeesmärgid 2030. aastani konkurentsivõimelise, turvalise ja vähese CO2-heitega ELi majanduse saavutamiseks

Euroopa Komisjon esitles täna uut ELi energia- ja kliimaraamistikku 2030. aastani. Eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40% võrra alla 1990. aasta taseme, suurendada taastuvenergia osakaalu vähemalt 27%ni, tugevdada energiatõhususe poliitikat ning võtta kasutusele uued juhtimissüsteemid ja näitajad konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi tagamiseks.

2030. aasta raamistikuga tagatakse investoritele õiguskindlus ja liikmesriikide koordineeritud lähenemisviis, mis aitab kaasa uute tehnoloogiate arendamisele. Raamistikule on lisatud ka üksikasjalik analüüs energia hindade ja kulude kohta. Raamistiku eesmärk on jätkuvalt liikuda vähese CO2-heitega majanduse ning konkurentsivõimelise ja turvalise energiasüsteemi suunas, mis tagab kõigile tarbijatele taskukohase energia, suurendab ELi energiavarustuskindlust, vähendab sõltuvust energiaimpordist ning loob uusi võimalusi majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks, võttes arvesse võimalikku hindade mõju pikemas perspektiivis.

Teatis, milles sätestatakse 2030. aasta raamistik, võetakse arutluse alla kõige kõrgemal tasandil, eelkõige Euroopa Ülemkogul ja Euroopa Parlamendis. Sellele on lisatud seadusandlik ettepanek ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi loomiseks alates 2021. aastast, mis muudaks raamistiku mõjusamaks. Teatisega samaaegselt avaldatud aruandes energia hindade ja kulude kohta Euroopas pakutakse välja võimalus, et kasvavaid energiahindu võib osaliselt leevendada kulutõhus energia- ja kliimapoliitika, konkurentsivõimelised energiaturud ja suurem energiatõhusus.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „Meie planeedi tuleviku seisukohalt on kliimameetmed kesksel kohal ning Euroopa energiapoliitika on meie konkurentsivõime võti. Tänane pakett tõendab, et nende kahe teemaga samaaegne tegelemine ei sisalda endas vastuolu, vaid on vastastikku toetav. ELi huvides on luua suure tööhõivega majandus, mis on vähem sõltuv imporditavast energiast. Selleks tuleb edendada tõhusust ja suurendada puhta energia tootmist ELi sees. Kõige kulutõhusam verstapost teel vähese CO2-heitega majanduse suunas on ambitsioonikas eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 40% võrra. Taastuvenergia vähemalt 27%lise osakaalu eesmärk on oluline signaal – sellega tagatakse investoritele stabiilsus, edendatakse keskkonnahoidlikke töökohti ja toetatakse tarnekindlust.”

Euroopa Liidu energiavolinik Günther Oettinger sõnas: „2030. aasta raamistik aitab ELil liikuda konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse, investeeringute stabiilsuse ja turvalise energiavarustuse suunas. Minu eesmärk on tagada, et energia jääb kodumajapidamiste ja ettevõtete jaoks taskukohaseks. 2030. aasta raamistikuga kehtestatakse kõrged eesmärgid seoses kliimamuutuste vastu võitlemise meetmetega, tunnistades samas, et need tuleb saavutada võimalikult väikeste kuludega. Osutatud eesmärgi saavutamise alus on energia siseturg ja ma kavatsen jätkata pingutusi selle täielikuks väljaarendamiseks, et kasutada kogu selle turu potentsiaali. See hõlmab taastuvenergia poliitika „euroopastumist”.”

Euroopa kliimameetmete volinik Connie Hedegaard tõdes: „Vaatamata kriitikale, et komisjoni ei sea praegusel ajal enam ühtegi kaugeleulatuvat eesmärki, tegime me seda siiski. Heitkoguste vähendamine 40% võrra on ELi kõige kulutõhusam eesmärk ja selle puhul võetakse arvesse meie globaalset vastutust. Loomulikult peab Euroopa jätkuvalt keskenduma kindlalt taastuvatele energiaallikatele. Seetõttu on oluline, et komisjon teeb täna ettepaneku ELi tasandi siduva eesmärgi kohta. Raamistiku üksikasjad tuleb küll veel kokku leppida, kuid suund Euroopa jaoks on võetud. Kui kõik muud piirkonnad oleks kliimamuutuse vastu võitlemisel sama ambitsioonikad, oleks maailmal oluliselt paremad võimalused.”

Komisjoni kehtestatud põhielemendid 2030. aasta poliitilises raamistikus on järgmised:

  1. Siduv kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk 2030. aastani kehtiva ELi energia- ja kliimapoliitika keskmes on heidete vähendamine 40% alla 1990. aasta taseme. Kõnealune eesmärk saavutatakse ainult siseriiklike meetmetega. ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmatud sektori jaoks suurendatakse heitkoguste vähendamise aastast määra praeguselt 1,74% pärast 2020. aastat 2,2%. Heitkogustega kauplemise süsteemiga hõlmamata sektoritest pärit heitkoguseid tuleb vähendada 30% alla 2005. aasta taset ning liikmesriigid peavad selle saavutamiseks võrdselt pingutama. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles leppima 2014. aasta lõpuks kokku, et EL peab 2015. aasta alguses võtma 40% heite vähendamise kohustuse tulevase ülemaailmse kliimakokkuleppe üle peetavate läbirääkimiste osana. Kõnealune kokkuleppe loodetakse sõlmida 2015. aasta lõpus Pariisis.

  2. Kogu ELi hõlmav siduv taastuvenergia eesmärk. Taastuvenergial on oluline roll üleminekul konkurentsivõimelisele, turvalisele ja kestlikule energiasüsteemile. Kogu ELi hõlmav siduv eesmärk, mille kohaselt taastuvenergia osakaal ulatub 2030. aastal vähemalt 27%-ni, toob märkimisväärset kasu seoses energiakaubandusbilansiga, toetumisega omamaistele energiaallikatele, töökohtade loomisega ja majanduskasvuga. Eesmärki püütakse saavutada turule orienteeritud lähenemisviisiga, millega toetatakse uute tehnoloogiate väljatöötamist. ELi tasandi taastuvenergia eesmärk on vajalik ka selleks, et meelitada sektorisse pidevalt investeeringuid. Siiski ei ole seda kavas ELi õigusaktidega liikmesriikide eesmärkidesse üle võtta, vaid liikmesriikidele jäetakse võimalus muuta energiasüsteemi viisil, mis on kohandatud lähtuvalt asjaomase riigi vajadustest ja tingimustest. ELi taastuvenergia eesmärgi saavutamist aitab tagada uus juhtimissüsteem, mis põhineb riiklikul energia tegevuskaval (vt allpool).

  1. Energiatõhusus. Suurem energiatõhusus aitab kaasa kõikide ELi energiapoliitika eesmärkide saavutamisele ning üleminek konkurentsivõimelisele, turvalisele ja jätkusuutlikule energiasüsteemile ei ole selleta võimalik. Energiatõhususe direktiivi läbivaatamise käigus, mis peaks lõpule jõudma käesoleva aasta lõpus, võetakse energiatõhususe tähtsus 2030. aasta raamistikus üksikasjalikumalt vaatluse alla. Kui direktiiv on läbi vaadatud, kaalub komisjon selle võimalikku muutmist. Liikmesriikide energiatõhususe tegevuskavad peaks hõlmama ka energiatõhusust.

  2. ELi heitkogustega kauplemise süsteem reform. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada turustabiilsusreserv ELi heitkogustega kauplemise süsteemi järgmiseks kauplemisperioodiks 2021. aastal. Reserv oleks suunatud nii viimastel aastatel kogunenud kaubeldavate lubatud heitkoguse ühikute (LHÜ) ülejäägi haldamisele, kui ka sellele, kuidas parandada süsteemi vastupanuvõimet suurtele šokkidele, kohandades automaatselt enampakkumisele antavate LHÜde pakkumist. Selline reservi loomine lisaks sellele, et hiljuti lepiti kokku lükata 900 miljonit LHÜ müümine enampakkumistel edasi kuni aastateni 2019–2020 („ajutine edasilükkamine”), on saanud paljude sidusrühmade toetuse. Täna väljapakutud õigusaktide kohaselt toimiks reserv täielikult vastavalt eelnevalt kindlaks määratud eeskirjadele, mis ei jätaks kaalutlusõigust komisjonile või liikmesriikidele.

  3. Konkurentsivõimeline, taskukohane ja turvaline energia. Komisjon pakub välja valiku peamisi näitajaid, millega hinnata edusamme ja kehtestada tegelik alus võimalikule poliitikaga seotud vastustele. Need näitajad on seotud näiteks energiahinna erinevusega peamiste kaubanduspartnerite puhul, tarnete mitmekesisusega ning sõltumisega omamaistest energiaallikatest, samuti liikmesriikide elektrivõrkude vastastikuse sidumise võimalusega. Need näitajad aitavad meetmetel tagada 2030. aasta perspektiivis konkurentsivõimelise ja turvalise energia süsteemi, mis põhineb jätkuvalt turuintegratsioonil, tarnete mitmekesisusel, tihedamal konkurentsil, kohalikel energiaallikatel, samuti aitavad need kaasa teadusuuringutele, arendustegevusele ja innovatsioonile.

  4. Uus juhtimissüsteem. 2030. aasta raamistikuga pakutakse välja uus juhtimisalane raamistik, mis tugineb konkurentsivõimelise, turvalise ja kestliku energia riiklikele kavadele. Liikmesriigid töötavad kõnealused kavad välja komisjoni tulevaste suunistega kehtestatava ühtse lähenemisviisi raames, mis tagab investoritele suurema kindluse ja parema läbipaistvuse ning edendab sidusust, ELi tasandi koordineerimist ja järelevalvet. Komisjoni ja liikmesriikide järjepideva tegevusega tagatakse kavade piisav ambitsioonikus ning nende kooskõlastatus ja tingimustele vastavus aja jooksul.

Teatisele, millega kehtestatakse raamistik 2030. aastani, on lisatud aruanne energia hindade ja kulude kohta, milles hinnatakse põhilisi tegureid ja võrreldakse ELi energiahindu peamiste kaubanduspartnerite omadega. Energiahinnad on alates 2008. aastast tõusnud pea kõikides liikmesriikides — peamiselt maksude ja tasude tõttu, kuid suurenenud on ka võrgu haldamisega seotud kulud. Võrdlus rahvusvaheliste partneritega rõhutab hinnaerinevuse suurenemist, pidades eelkõige silmas USA gaasihindasid, mis võivad ohustada Euroopa konkurentsivõimet energiamahukates tööstusharudes. Energiahindade kasvu on osaliselt võimalik korvata kulutõhusa energia- ja kliimapoliitikaga, konkurentsivõimeliste energiaturgude ja energiatõhususe parandamise meetmetega, näiteks kasutades energiatõhusamaid tooteid. Füüsilisi piiranguid arvesse võttes võib Euroopa tööstusvaldkonnas olla vaja teha veelgi suuremaid energiatõhususe alaseid jõupingutusi, sest konkurendid teevad sama ja Euroopa tööstusettevõtted otsustavad investeerida välismaale, et olla laienevatele turgudele lähemal. Need järeldused on 2030. aastani kehtiva raamistiku aluseks.

Edasised sammud

Raamistikku arutatakse tõenäoliselt kevadise Euroopa Ülemkogu raames 20.–21. märtsil.

Taust

Raamistik tugineb olemasoleva kliima- ja energiapaketi 2020. aasta eesmärkidele, samuti komisjoni 2050. aasta tegevuskavale energia ja konkurentsivõimelise vähese CO2-heitega majanduse suunas. 2030. aasta poliitikaraamistikku käsitlev teatis on jätkuks komisjoni 2013. aasta märtsis avaldatud rohelisele raamatule, millega algatati avalik arutelu 2030. aastaks seatud kliima- ja energiaalaste eesmärkide ulatuse ja struktuuri üle. Kõnealused dokumendid kajastavad ELi eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks 80—95 % võrreldes 1990. aasta tasemega. See moodustab osa arenenud riikide jõupingutustest.

Lisateave:

Raamistiku energiaaspektid:

http://ec.europa.eu/energy/2030_en.htm

Raamistiku kliimaaspektid:

http://ec.europa.eu/clima/policies/2030/index_en.htm

Vt ka:

MEMO/14/39 – Korduvad küsimused ELi heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsuse reservi kohta

MEMO/14/40 – Korduvad küsimused 2030. aasta raamistiku kohta

MEMO/14/38 – Korduvad küsimused energiahindade uuringu kohta

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70) - Alejandro Ulzurrun (+32 2 295 48 67)

Isaac Valero Ladron (+32 2 296 49 71) - Mirna.bratoz (+32 2 298 72 78)

Sabine Berger (+32 2 299 27 92) - Nicole Bockstaller (+32 2 295 25 89)

Teave üldsusele: Europe Directi telefoni 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-posti teel


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website