Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjon tunneb heameelt, et nõukogu võttis vastu töötajate lähetamise direktiivi jõustamisdirektiivi

European Commission - IP/14/542   13/05/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 13. mai 2014

Komisjon tunneb heameelt, et nõukogu võttis vastu töötajate lähetamise direktiivi jõustamisdirektiivi

Euroopa Komisjon tunneb rõõmu, et ELi ministrite nõukogu võttis täna lõplikult vastu uued meetmed, mis aitavad paremini jõustada töötajate lähetamist käsitlevaid ELi eeskirju. Töötajate lähetamise direktiivi uue jõustamisdirektiivi eesmärk on kaitsta lähetatud töötajate õigusi ja tugevdada teenuseosutajate õigusraamistikku. Liikmesriigid peavad võtma uue jõustamisdirektiivi oma siseriiklikesse õigusaktidesse üle hiljemalt kahe aasta ja kahekümne päeva jooksul pärast direktiivi avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

„Asjaolu, et Euroopa Parlamendi valimiste eel võeti vastu töötajate lähetamist käsitlevate ELi eeskirjade jõustamisdirektiiv, on selge märk sellest, et Euroopa ei saa lubada lähetatud töötajatega seotud pettust või selle põhimõtte kuritarvitamist või muud liiki sotsiaalset dumpingut,” ütles Euroopa tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik László Andor. „Kutsun liikmesriike üles rakendama neid eeskirju võimalikult kiiresti ja tervitan samme, mida Prantsusmaa on nende rakendamise kohta juba teatanud”.

Kindlad tagatised, millega kaitsta lähetatud töötajate õigusi ja takistada sotsiaalset dumpingut, on sätestatud 1996. aasta direktiivis töötajate lähetamise kohta (96/71/EÜ). Direktiivis on esitatud kohustuslikud töötingimuste eeskirjad, mida tuleb teise liikmesriiki lähetatud töötaja suhtes kohaldada. Uue jõustamisdirektiivi abil on kõnealuseid eeskirju parem rakendada. Eelkõige on neist abi ehitus- ja autovedudesektoris, kus varifirmad (ettevõtjad, kellel päritoluriigis reaalne majandustegevus puudub) kasutavad valelähetamist selleks, et hoida kõrvale riiklikest sotsiaalkindlustuse ja töötingimuste eeskirjadest. Ühtlasi aitab jõustamisdirektiiv kaitsta lähetatud töötajate õigusi ja hoida ära pettust eelkõige allhankeahelates, kus lähetatud töötajate õigustest alati kinni ei peeta.

Jõustamisdirektiiv peaks eelkõige:

suurendama töötajate ja ettevõtjate teadlikkust nende õigustest ja kohustustest töötingimuste küsimuses;

tõhustama koostööd lähetamise eest vastutavate ametiasutuste vahel (kohustus vastata teiste liikmesriikide pädevate asutuste abipalvetele 25 tööpäeva jooksul, kiireloomuliste taotluste korral kahe tööpäeva jooksul);

muutma selgemaks lähetamise mõiste, suurendades nii lähetatud töötajate kui ka teenuseosutajate õiguskindlust, võideldes samal ajal varifirmade vastu, kes kasutavad lähetamist seadusest kõrvale hoidmiseks;

määrama kindlaks, millised on liikmesriikide kohustused 1996. aasta direktiiviga ette nähtud eeskirjadele vastavuse kontrollimisel (liikmesriigid peaksid määrama konkreetsed õiguskaitseasutused, kes vastutavad nõuetele vastavuse kontrolli eest ning liikmesriigid, kus teenuseosutajad on asutatud, peaksid võtma vajalikke järelevalve- ja jõustamismeetmeid);

kohustama lähetavaid ettevõtteid:

määrama kontaktisiku, kes vastutab täitevasutustega tehtava koostöö eest;

teatama lähetava ettevõtte andmed, lähetatavate töötajate arvu, lähetuse algus- ja lõppkuupäeva, lähetuse asukoha ning teenused, mille osutamiseks töötajad lähetatakse;

tagama juurdepääsu sellistele põhidokumentidele nagu lähetatud töötajate töölepingud, palgatõendid, töögraafikud;

parandama õiguste jõustamist ja kaebuste käsitlemist, nõudes nii vastuvõtvalt kui ka päritoluliikmesriigilt seda, et lähetatud töötajad saaksid ametiühingute ja muude huvitatud kolmandate isikute toel esitada kaebusi ning võtta vajalikke õiguslikke ja/või halduslikke meetmeid tööandjate vastu, kui nende õigusi rikutakse;

tagama, et ühe liikmesriigi õiguskaitseasutuste poolt teenuseosutajatele määratud halduskaristused ja trahvid 1996. aasta direktiivi nõuete järgimata jätmise eest saab jõustada ja tagasi nõuda teises liikmesriigis. Karistused direktiivi rakendamata jätmise eest peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Taustteave

Ettevõtjate õigus pakkuda teenuseid mõnes teises ELi liikmesriigis ning ajutiselt lähetada töötajaid kõnealused teenuseid osutama põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 56.

Olemasoleva direktiiviga töötajate lähetamise kohta (direktiiv 96/71/EÜ) on kehtestatud sotsiaalsed tagatised, et kaitsta lähetatud töötajate õigusi ja takistada sotsiaalset dumpingut ning kohustatakse liikmesriike tagama, et lähetatud töötajate suhtes kohaldatakse vastuvõtva liikmesriigi õigus- ja haldusnorme, mis hõlmavad järgmist:

maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg;

tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus;

töötasu miinimummäärad, kaasa arvatud ületunnitöötasud;

töötajate vahendamise tingimused, eelkõige ajutist tööjõudu vahendavate ettevõtete kaudu vahendatavate töötajate puhul;

töötervishoid, -ohutus ja -hügieen;

rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorukite töötingimuste suhtes kohaldatavad kaitsemeetmed;

meeste ja naiste võrdne kohtlemine ning muud mittediskrimineerimise sätted.

Lisateave

Vt ka MEMO/14/344

Uudiste rubriik tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi veebisaidil

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 22 99 41 07)

Cécile Dubois (+ 32 22 95 18 83)

Kodanikule: Europe Direct, tel 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website