Navigation path

Left navigation

Additional tools

2014. aasta kevadprognoos: majanduskasv muutub ulatuslikumaks

European Commission - IP/14/513   05/05/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

pressiteade

Brüssel, 5 mai 2014

2014. aasta kevadprognoos: majanduskasv muutub ulatuslikumaks

Euroopa Komisjoni kevadprognoos osutab Euroopa Liidu majanduse jätkuvale elavnemisele pärast languse lõppemist aasta tagasi. 2014. aastal peaks SKP reaalkasv ulatuma ELis 1,6% ja euroalal 1,2%ni. 2015. aastal peaks see veelgi suurenema – vastavalt 2,0% ja 1,7%ni. Prognoos tugineb eeldusele, et liikmesriigid ja EL rakendavad kokkulepitud poliitilisi meetmeid, tehes vajalikke kohandusi.

Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles: „Majanduse elavnemine on nüüd alanud. Eelarvepuudujääk on vähenenud, investeeringud suurenevad ning, mis kõige olulisem, tööhõive olukord on hakanud paranema. Jätkuvad liikmesriikide ja ELi reformid on hakanud end ära tasuma. Praegused struktuurimuutused meenutavad mulle 1990ndatel ning nendele järgnevatel aastatel Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduses toimunud ulatuslikku kohandumist, mis oli seotud asjaomaste riikide ELiga ühinemisega täpselt 10 aastat tagasi. Nende kogemus näitab, kui oluline on alustada struktuurireformidega varakult ning püsida võetud kursil, vaatamata võimalikele eesootavatele väljakutsetele. Selles vaimus ei tohi me vähendada oma jõupingutusi uute töökohtade loomiseks ja majanduse kasvupotentsiaali tugevdamiseks.”

Majanduskasvu järkjärguline kiirenemine

Üldiselt eeldatakse, et sisenõudlus muutub prognoosiperioodi jooksul peamiseks majanduskasvu soodustavaks teguriks. Tarbijate kulutused peaksid majanduskasvu järk-järgult suurendama, sest madalam inflatsioon ja stabiliseeruv tööturg mõjuvad tegelikule sissetulekule positiivselt. Investeeringute taastumine peaks jätkuvalt majanduskasvu toetama, kusjuures prognoositakse nii seadmetesse kui ka ehitusse tehtavate investeeringute suurenemist. Netoekspordi osakaal peaks prognoosiperioodil vähenema.

Majanduse elavnemine on olnud etapiline ka pärast eelmisi sügavaid finantskriise. Kuigi rahastamistingimused on keskmiselt jätkuvalt soodsad, püsivad liikmesriikide ja eri suurusega ettevõtete vahel märkimisväärsed erinevused.

Tingimused tööturul hakkasid 2013. aasta jooksul paranema, mille tulemusena peaks loodama rohkem töökohti ja tööpuudus veelgi vähenema (2015. aastal ELis 10,1%ni ja euroalal 11,4%ni).

Eeldatakse, et inflatsioon püsib endiselt madal nii ELis (2014. aastal 1,0% ja 2015. aastal 1,5%) kui ka euroalal (0,8% ja 1,2%).

Halvema majandusolukorraga liikmesriikide jooksevkonto puudujääke on viimastel aastatel vähendatud tänu hindade konkurentsivõime pidevale suurenemisele. Paljudes nendes riikides on 2014. ja 2015. aastal oodata eelarveülejääki.

Valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine jätkub. 2014. aastaks prognoositakse selle langust umbes 2,5%ni SKPst nii ELis kui ka euroalal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse tipneb ELis peaaegu 90% ja euroalal 96%ga, kuid peaks järgmisel aastal vähenema.

Kõige suurem oht kasvuväljavaadetele peitub reformide seiskumisest tingitud usaldusväärsuse taaskadumises. Ebakindlus seoses väliskeskkonnaga on samuti suurenenud. Teisalt võivad edasised julged struktuurireformid kaasa tuua prognoositavast kiirema majanduse elavnemise.

Kuna praegused hinnaarengud peegeldavad nii välistegureid kui ka käimasolevat kohanemisprotsessi, võib liiga pikk madala inflatsiooniga periood samuti ohte kaasa tuua. Järk-järgult tugevnev ja üha ulatuslikum majanduse elavnemine peaks neid siiski leevendama.

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2014_spring_forecast_en.htm

Kontaktisikud:

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Üldsusele: võtke ühendust talitusega Europe Direct telefoni teel (00 800 6 7 8 9 10 11) või e­posti teel


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website