Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 24. aprill 2014

Töötingimused: värske uuring osutab töötajate rahulolu vähenemisele ja suurtele erinevustele liikmesriikide lõikes

Täna avaldatud Eurobaromeetri uuringus keskendutakse sellele, kuidas majanduskriis on mõjutanud töötamise kvaliteeti. Pisut üle poole (53%) Euroopa töötajatest leiab, et nende koduriigis on head töötingimused, samas tunnistab enamus (57%) küsitletutest, et nende töötingimused on viimase viie aastaga halvenenud. Ehkki enamik töötajaid (ELis keskmiselt 77%) on oma töötingimustega rahul, võib liikmesriigiti märgata suuri erinevusi: kui Taanis oli töötingimustega rahul 94% küsitletutest, siis Kreekas ulatus vastav näitaja vaid 38%-ni. Üldiselt on enamik töötajaid rahul nii oma tööajaga (80%) kui ka töötervishoiu ja -ohutusega (85%).

Eurobaromeetri uuringu tulemused võetakse vaatluse alla 28. aprillil Brüsselis toimuval arutelul, mille keskmes on ELi praegused ja tulevased meetmed töötingimuste vallas. Konverents pakub võimalusi arutleda selle üle, mil viisil oleks võimalik veelgi täiustada ühtset ja tulevikku suunatud lähenemisviisi, et tagada ELi töötingimuste vallas kvaliteedi, ohutuse ja võrdsuse kõrge tase.

Töötingimuste kaitsmine ja edendamine ELis tähendab hoolitsust inimkapitali eest. Meie käsutuses on märkimisväärsed õiguslikud ja poliitilised vahendid, et tagada head töötingimused, mis suurendaksid oluliselt rahulolu Euroopa töötajate hulgas. Samas on olemas hirm ja reaalne oht, et töötingimused võivad majanduskriisi tõttu halveneda. Meie ülesanne on koostöös liikmesriikidega ning tööandjate ja töötajate organisatsioonidega teha täiendavaid jõupingutusi töötingimuste säilitamiseks ja parandamiseks,” märkis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik László Andor.

Eurobaromeetri uuring, milles osales 28 liikmesriiki, näitas järgmist:

Taanis, Luksemburgis, Soomes ja Madalmaades oli üle 80% küsitletutest seisukohal, et nende koduriigi töötingimused on head. Taani saavutas juhtpositsiooni ka üksiktöötajate lõikes: töötingimustega oli rahul 94% vastanutest. Taanile järgnesid Austria ja Belgia, kus töötingimustega oli rahul üheksa töötajat kümnest. Esikolmikust jäid vaid pisut maha Soome (89%), Ühendkuningriik ja Eesti (mõlemas riigis oli töötingimustega rahul 88% küsitletutest).

Riiklikul tasandil oli töötingimustega rahul olevaid töötajaid kõige vähem Kreekas (16%), kes on ainus riik, kus oma praeguste töötingimustega on rahul alla poole küsitletud töötajatest (38%).

Töötingimustega rahulolu oli väike ka Horvaatias (18%), Hispaanias (20%), Itaalias (25%), Bulgaarias (31%), Sloveenias, Portugalis ja Rumeenias (32%), samuti Slovakkias (36%) ja Poolas (38%).

Eespool kirjeldatud erinevused töötingimustega rahulolus võivad tuleneda mitmest asjaolust, näiteks kriisist mõjutatud sotsiaalmajanduslikust kontekstist, või ka struktuursematest iseärasustest, nagu sotsiaaldialoog, sotsiaalpoliitika ja tööõigus, mis ei tarvitse eri liikmesriikides ühtmoodi tugevalt juurdunud olla.

Muud olulisemad järeldused annavad tunnistust sellest, et arenguruumi on eelkõige järgmistes valdkondades.

Uuringutulemustest võib välja lugeda, et töö intensiivsus on suurenenud. Kõige suuremaks tööga seotud riskiks peeti stressi (53% vastanud töötajatest). Rahulolematust väljendati ka töökoormuse, töörütmi ja pikkade tööpäevade (üle 13 tunni) suhtes ning vähemal määral ka igavate tööülesannete või puhkepäevade vähesuse suhtes kas nädala või aasta lõikes.

Töökorralduse puhul märkis 40% vastanutest, et neile ei ole pakutud paindlikke töövõimalusi, mis aitaksid omavahel ühildada töö- ja isiklikku elu.

Töötervishoiu ja -ohutuse vallas tunnistas vähem kui üks kolmest töötajast, et tema töökohas on võetud meetmeid hiljuti avastatud terviseriskide (näiteks nano- või biotehnoloogiast tulenevad terviseriskid) leevendamiseks ning eakate ja kroonilisi haigusi põdevate töötajate toetamiseks. Lisaks stressile on oluline riskiallikas ka puudulik ergonoomika — 28% vastanutest pidas kõige suuremaks töötervishoiu- ja ohutusalaseks riskiks korduvaid liigutusi ja väsitavaid või valulikke tööasendeid, 24% vastanutest aga leidis, et suurimaks riskiallikaks on igapäevane tõstmine, kandmine ja raskuste liigutamine.

Konverents, kus käsitletakse ELi töötingimusi

28. aprillil toimuval konverentsil osaleb ligikaudu 300 sidusrühma. Viis seminari pakuvad võimalusi üksikasjalike arutelude pidamiseks nii töötervishoiu ja -ohutuse, ümberkorraldamise, töö- ja isikliku elu ühildamise ning praktikaga seotud küsimuste kui ka ELi poolt töötingimuse vallas võetavate meetmete rahvusvahelise mõõtme üle.

Ametiühinguid, tööandjate organisatsioone ja poliitikakujundajaid nii üleeuroopalisel kui ka liikmesriikide tasandil kutsutakse kaasa mõtlema ning tegema ühiseid algatusi töötingimuste ja -kvaliteedi parandamiseks, mis on oluline selleks, et saavutada strateegia „Euroopa 2020” eesmärgid. Head töötingimused, sealhulgas tervislik ja ohutu keskkond aitavad sageli suurendada töötajate motivatsiooni, loovust ja pühendumust, mis toob lõpuks kaasa tootlikkuse olulise kasvu.

Taust

Uuring viidi läbi 28 liikmesriigis 3.–5. aprillini 2014. Telefoni teel (kasutati nii laua- kui ka mobiiltelefoni) küsitleti 26 571 eri sotsiaalsetesse ja rahvastikurühmadesse kuuluvat isikut tema emakeeles.

Käesoleva uuringu tähenduses hõlmavad töötingimused tööaega, töökorraldust, töötervishoidu ja -ohutust, töötajate esindatust ja nende suhteid tööandjaga.

Strateegias „Euroopa 2020” on püstitatud kaugeleulatuvad eesmärgid tööhõive suurendamiseks ja vaesuse vähendamiseks. Ka Euroopa poolaasta, tööhõivepakett ja sotsiaalsete investeeringute pakett annavad oma panuse tööhõive ja sotsiaalküsimuste süstemaatiliseks lahendamiseks, lähtudes üleeuroopalist huvi pakkuvast vaatenurgast.

EL tugineb ulatuslikule poliitiliste ja õiguslike vahendite kogumile, mille eesmärk on toetada töötingimuste parandamist ELis, mis muu hulgas hõlmab ka tööõigust ja töötervishoidu ja -ohutust. Möödunud aastal tegi Euroopa Komisjon kaks kvaliteediraamistikku käsitlevat ettepanekut: esimene neist hõlmas ümberkorraldamist (IP/13/1246) ja teine praktikat (IP/13/1200). Ministrite nõukogu võttis praktikat käsitleva kvaliteediraamistiku vastu 2014. aasta märtsis(IP/14/236).

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) algatas 7. aprillil 2014 kampaania „Tervislikud töökohad – vähem stressi”, et suurendada teadlikkust tööstressi ja töökohaga seotud füüsilistest, psühholoogilistest ja sotsiaalsetest riskidest (vt IP/14/386).

Lisateave

Eurobaromeeter „Töötingimused ELis” ja liikmesriikide küsimustikud asjakohastes riigikeeltes

Töötingimusi käsitlev konverents 28. aprillil 2014 Brüsselis

Õigused töökohal

Ümberkorraldamine

Noorte tööhõive

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Tellige e-postiga Euroopa Komisjoni tasuta uudiskiri, milles käsitletakse tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kaasatusega seotud probleeme

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)

Kodanikule: Europe Direct, telefon 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­post


Side Bar