Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg, 15. aprill 2014

Euroopa Komisjon juhib tähelepanu rahvusvaheliste perede probleemidele ja algatab konsulteerimise edasise tegevuse üle

Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruandes tuuakse esile õiguslikud probleemid, millega seisavad jätkuvalt silmitsi rahvusvahelised paarid (s.t paarid, kus abikaasadel on eri riikide kodakondsus), kui nad üritavad lahendada abielu või lapse hooldusõigusega seotud piiriüleseid vaidlusi. Kodanike suurem liikuvus Euroopa Liidus on suurendanud selliste perede arvu, mille liikmetel on eri kodakondsus, kes elavad ELi eri liikmesriikides või liikmesriigis, mille kodakondsust neil alati ei ole. Pere lahkumineku korral on oluline piiriülene õigusalane koostöö, et tagada lastele kindel õiguslik keskkond suhete säilitamiseks mõlema vanema või hooldajaga, kes võivad elada eri liikmesriikides. Täna avaldatud aruandes rõhutatakse, et tuleb teha rohkem, et tagada rahvusvahelistele peredele õiguslik selgus sellistes olukordades (nt milline kohus on pädev). Seepärast algatab Euroopa Komisjon ulatusliku avaliku konsulteerimise võimalike lahenduste kohta, samuti kampaania, et suurendada rahvusvaheliste perede teadlikkust sellest, millist abi neil on lahkumineku korral võimalik saada ja milliseid norme kohaldatakse. Kõik huvilised saavad konsulteerimise raames esitada oma seisukohad siin. Konsulteerimine kestab 18. juulini.

„Pere lahkuminek on olemuselt alati raske. Kui see toimub veel piirüleselt, tekivad olukorra keerukuse tõttu täiendavad õiguslikud probleemid. Seepärast peaksid Euroopas kehtima eeskirjad, mis aitavad paaridel lahku minna võimalikult valutult, eriti juhul, kui peres on lapsed,” sõnas Euroopa Komisjoni asepresident ning ELi õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding. „ELis kehtestati eeskirjad kohtualluvuse kindlaksmääramiseks ja rahvusvaheliste perede aitamiseks juba 2001. aastal. Kuid nüüd, 13 aastat hiljem, on aeg neid täiustada. Kodanikud, juristid, kohtunikud, riiklikud ametiasutused ja huvitatud vabaühendused – kõik võivad esitada oma seisukohad selle kohta, kuidas EL saaks veelgi lihtsustada rahvusvaheliste paaride elu.

Euroopa Parlamendi liige Roberta Angelilli märkis: „Vanema sooritatud rahvusvaheliste lapseröövidega tegelevale Euroopa Parlamendi vahendajale esitatud taotlustest ligi pooled on seotud probleemidega Euroopa õigusaktide kohaldamisel. Seepärast on oluline hoolikalt hinnata määruse 2201/2003 kohaldamist, et teha vajaduse korral muudatusi ning tagada õigusakti ühtne ja tõhus rakendamine. Lisaks korraldab Euroopa Parlament uuringu rahvusvaheliste lasteröövide kohta Euroopas, et hinnata õigusraamistikku ja selle rakendamist nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil, et tagada kodanikele suurem õiguskindlus ja paremini kaitsta selliste olukordadega seotud lapsi.”

Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruandes jõutakse järeldusele, et praegu kehtivad ELi eeskirjad on olnud kodanikele suureks abiks abieluvaidluste ja vanemliku vastutuse küsimuste lahendamisel. 2003. aasta määrus, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud vanemliku vastutusega, on aidanud ära hoida paralleelseid kohtumenetlusi mitmes ELi liikmesriigis, tehes kindlaks, millise riigi kohus on pädev menetlema abielulahutust ja vanemliku vastutuse küsimusi (nt hooldus- ja külastusõigus) ja seda isegi väljaspool abielu sündinud laste puhul. Samuti loodi sellega liikmesriikide keskasutuste koostöösüsteem vanemliku vastutuse küsimustes ning hõlbustati vanemate külastusõiguste ja teatavate tagasitoomisotsuste täitmist, et tuua laps piiriülese lapseröövi korral võimalikult kiiresti tagasi.

Samas tuuakse aruandes esile ka kehtiva õigusraamistiku mõned olulised puudused.

Puuduvad ühtsed ja ammendavad, kõiki olukordi hõlmavad kohtualluvust käsitlevad eeskirjad, mille alusel määrataks kindlaks, millise ELi liikmesriigi kohus on pädev lahendama abieluasju ja vanemliku vastutuse küsimusi. Selle tagajärjeks on õiguskindluse puudumine ja liidu kodanike ebavõrdne juurdepääs õiguskaitsele.

Kohtuotsuste vaba liikumine kõigis abieluasjade ja vanemliku vastutuse kohtuasjades ei ole veel täielikult tagatud, kuna teatavat liiki kohtuotsuste puhul tuleb järgida pikki ja kulukaid menetlusi, enne kui neid saab tunnustada teises ELi liikmesriigis.

Teistes liikmesriikides tehtud kohtuotsuseid on sageli keeruline täita, sest nt menetlusnõuded lapse ärakuulamise osas on liikmesriigiti erinevad.

Tuleks parandada liikmesriikide keskasutuste koostööd, eelkõige teabe kogumisel ja vahetamisel lapseröövi korral.

Võimalike lahenduste väljatöötamiseks toimub järgmise kolme kuu jooksul (15. aprillist 18. juulini) avalik konsulteerimine kehtivate eeskirjade kohaldamise kohta. Samal ajal antakse üleeuroopalise teavituskampaania raames rahvusvahelistele peredele sihipärast teavet piiriüleste vanema sooritatud lapseröövide kohta ning lapse hooldus- ja külastusõiguste kohta, et nad paremini mõistaksid oma õigusi ja kohustusi.

Taust

Brüsseli IIa määrus (määrus nr 2201/2003) on abieluasjade ja vanemliku vastutuse küsimustes tehtava ELi õigusalase koostöö nurgakivi. Kasvanud on kodanike liikuvus ja rahvusvaheliste perede arv. Sellega koos on ELis sagenenud perekonnaõiguslikud kohtuvaidlused. Määrusega on ette nähtud ühtsed eeskirjad kohtualluvuse konfliktide lahendamiseks liikmesriikide vahel ning sellega hõlbustatakse kohtuotsuste vaba liikumist ELis, kehtestades sätted nende tunnustamise ja täitmise kohta teistes liikmesriikides. Piiriüleste vanema sooritatud lapseröövide korral on määrusega ette nähtud menetlus lapse tagasitoomiseks tema alalisse elukohta. Määrust kohaldatakse alates 1. märtsist 2005 kõigis liikmesriikides, välja arvatud Taani.

Samuti on määrusega ette nähtud ühtsed eeskirjad kohtualluvuse konfliktide lahendamiseks liikmesriikide vahel ning sellega hõlbustatakse kohtuotsuste, ametlike dokumentide ja kokkulepete vaba liikumist ELis, kehtestades sätted nende tunnustamise ja täitmise kohta teistes liikmesriikides. Komisjon esitas 2006. aastal ettepaneku määruse muutmiseks seoses kohtualluvusega, nähes ette eeskirjad abieluasjades kohaldatava õiguse kohta. Kuna nõukogus ei jõutud üksmeelele kohaldatavat õigust käsitlevate eeskirjade üle, võttis komisjon 2006. aasta ettepaneku määruse muutmiseks tagasi. Komisjoni uue ettepaneku põhjal leppisid 14 liikmesriiki kokku tõhustatud koostöös ja võtsid vastu määruse, milles sätestatakse eeskirjad abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse kindlaksmääramiseks (nn Rooma III määrus). Hiljem ühines sellega veel kaks ELi liikmesriiki (IP/13/975). See oli esimene kord, mil liidus kasutati tõhustatud koostööd (IP/10/1035).

Lisateave

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse voliniku Viviane Redingi veebisait: http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Joshua Salsby (+32 2 297 24 59)

Kodanikule: Europe Direct tel. 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post


Side Bar