Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tööhõive ja sotsiaalarengu aastaaruandes rõhutatakse vajadust pöörata tähelepanu palgavaesuse ohule

European Commission - IP/14/43   21/01/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 21. jaanuar 2014

Tööhõive ja sotsiaalarengu aastaaruandes rõhutatakse vajadust pöörata tähelepanu palgavaesuse ohule

Vaesuse suurenemine tööealise elanikkonna hulgas on majanduskriisi sotsiaalsete tagajärgede hulgas üks karmimaist. Töötusemäära järkjärgulisest vähenemisest ilmselt ei piisa olukorra parandamiseks, sest palgaäärmused järjest suurenevad ja seda just osaajaga töötamise tõttu. See on üks peamistest järeldustest, mis tehti Euroopa tööhõive ja sotsiaalarengu 2013. aasta aruandes, kus käsitletakse veel sotsiaalhüvitiste positiivset mõju uue töökoha leidmise võimalustele, püsiva soolise ebavõrdsuse tagajärgi ning majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet.

Aruandes tõdetakse ka, et tööle minemine võib aidata inimestel vaesusest välja tulla, kuid seda üksnes pooltel juhtudel: palju sõltub leitud töö liigist, leibkonna koosseisust ja partneri tööhõiveolukorrast.

ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik László Andor rõhutas järgmist: „Selleks et majandus jätkusuutlikult elavneks, mille tulemusena vähenevad nii töötus kui ka vaesus, peame me pöörama tähelepanu mitte üksnes töökohtade loomisele, vaid ka nende kvaliteedile”.

Töötuse ja sotsiaalhüvitiste positiivne mõju

Aruandes esitatakse ka analüüsitulemused, mis näitavad, et vastupidiselt üldlevinud arvamusele leiavad sagedamini tööd töötushüvitist saavad isikud, mitte aga need, kes hüvitisi ei saa (olukorras, kus nende muud olmetingimused on samad). Eelkõige on see nii just hästi korraldatud hüvitissüsteemide puhul, kus näiteks hüvitiste suurus aja jooksul väheneb ja kus lisaks nõutakse ka seda, et isik peab tegelema töö otsimisega. Tänu sellistele sotsiaalkindlustussüsteemidele on võimalik kokku sobitada olemasolevad oskused ja vabad töökohad ning seega luua kvaliteetsemaid töökohti. See omakorda aitab inimestel vaesusest vabaneda.

Aruandes rõhutatakse ka, et mõnes riigis (nt Poolas ja Bulgaarias) ei ole väga suur osa töötutest tavapäraste turvavõrgustikega (nt töötushüvitis, sotsiaalabi) kaetud ja sõltuvad pigem perekonnaliikmete solidaarsusest või mitteametliku töötamise võimalustest. Töötushüvitist mitte saavatel töötutel on väiksemad väljavaated tööd leida, sest nende puhul on vähem tõenäoline see, et nendeni jõuaksid aktiivsed tööturumeetmed, ja nad ei pea tööd otsima selleks, et hüvitist saada.

Soolise ebavõrdsuse püsimine

Kuigi kriisi tagajärjel vähenes mõningal määral ajalooliselt naiste puhul täheldatav sooline ebavõrdsus (peamiselt seetõttu, et kriis mõjutas kõige rohkem sektoreid, kus domineerivad mehed), püsivad tööturul osalemisel, palkades ja vaesuse ohu puhul soolised erinevused siiani. Naised töötavad pigem vähem tunde kui mehed ja kuigi see võib peegeldada naiste isiklikke eelistusi, vähendab see siiski nende karjäärivõimalusi, alandab palka ja pensioniväljavaateid, toob kaasa inimkapitali alakasutuse ning väiksema majanduskasvu ja heaolu. Soolised lõhed põhjustavad seega nii majandus- kui ka sotsiaalkulude kasvu ja nende vastu tuleks võidelda igas olukorras, kus sooline ebavõrdus võib kaasa tuua sotsiaalseid või institutsionaalseid takistusi.

Liikmesriikides võib täheldada mõningaid erinevusi meeste ja naiste töötundide arvu osas: mõnikord on naiste tööhõivemäär kõrge, kuid nad töötavad suhteliselt lühema tööajaga (näiteks Madalmaades, Saksamaal, Austrias ja Ühendkuningriigis), teinekord on jällegi naiste osalemine tööturul vähene, kuid kord juba tööl käies kalduvad nad töötama suhteliselt pikema tööajaga (Kesk- ja Ida-Euroopa riikides, Hispaanias ja Iirimaal). Üksnes mõnes liikmesriigis (peamiselt Põhjamaades ja Balti riikides) on õnnestunud ühendada naiste kõrge tööhõive väiksema erinevusega meeste ja naiste töötundide vahel. Tõhusaks poliitiliste vahendite kombinatsiooniks tundub olevat meeste ja naiste võrdne tööaeg, paindliku tööaja kasutamine, paarisuhtes olijate tasustamata töö jagamise soodustamine ning tööl käimist soodustava, kättesaadava ja taskukohase lastehoiuteenuse olemasolu.

Majandus- ja rahaliidu sotsiaalne mõõde

Järjest suurenevad makromajanduslikud, tööhõivealased ja sotsiaalsed erinevused ohustavad ELi aluslepingutes sätestatud peamiste eesmärkide, täpsemalt liikmesriikide majandusliku lähenemise edendamisest saadava kasu ja kodanike elu paranemise täitumist. Viimase aruande tulemused näitavad, et praeguse ebavõrdsuse alged pärinevad juba euro kasutuselevõtu algusaastatest, sest mõne liikmesriigi ülikiire majanduskasv, mille aluseks oli suurenev võlakoormus, mida omakorda toetasid madalad intressimäärad, ning tugev kapitali sissevool, oli tihti seotud madala tootlikkuse ja konkurentsiprobleemidega.

Kuna euro devalveerimine ei tulnud kõne alla, pidid need euroalasse kuuluvad liikmesriigid, kes üritasid kulusid kokku hoida ja konkurentsivõimet taastada, leppima riigisisese palkade ja hindade devalveerimisega. Sellisel poliitikal on aga omad piirid ja negatiivsed küljed, mille hulgas töötuse suurenemisel ja sotsiaalsete raskuste ilmnemisel ei ole vähetähtis osa. Poliitika tõhusus sõltub paljudest teguritest, näiteks majanduse avatusest, välisnõudluse tugevusest ja selliste vahendite ja investeeringute olemasolust, millega tõhustatakse kuludega mitte seonduvat konkurentsivõimet.

Oktoobris 2013 vastuvõetud komisjoni teatises, milles käsitleti majandus- ja rahaliidu sotsiaalset mõõdet, soovitati tööhõive olukorda ja sotsiaalarengut tõhusamalt jälgida (vt IP/13/893). Pikaajalises perspektiivis ja pärast aluslepingutes tehtavaid muudatusi võiks majandus-ja rahaliidu fiskaalsuutlikkus ja selle alla kuuluv majandusšokkidele reageerimise funktsioon toetada olemasolevaid poliitika koordineerimise vahendeid.

Lisateave

Uudised tööhõive peadirektoraadi veebisaidil

Tööhõivet ja sotsiaalvaldkonda käsitlevad analüüsid

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Tellige Euroopa Komisjoni tasuta elektrooniline tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse uudiskiri: http://ec.europa.eu/social/e-newsletter

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)

Avalik kontakt: üksuse Europe Direct telefon:00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website