Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjon kutsub üles võtma koheseid meetmeid Euroopa tööstuse taassünni tagamiseks

European Commission - IP/14/42   22/01/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 22. jaanuar 2014

Komisjon kutsub üles võtma koheseid meetmeid Euroopa tööstuse taassünni tagamiseks

Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike tungivalt üles tunnistama tööstuse keskset tähtsust töökohtade loomise ja majanduskasvu tagamise jaoks ning integreerima tööstusega seotud konkurentsivõimet käsitlevad küsimused kõikidesse poliitikavaldkondadesse. See on täna vastuvõetud teatise Euroopa tööstuse taassünd peamine sõnum. Komisjon kutsub nõukogu ja Euroopa Parlamenti üles võtma vastu ettepanekud energia-, transpordi-, kosmose- ja digitaalsete sidevõrkude kohta ning rakendama ja jõustama õigusakte siseturu väljakujundamiseks. Lisaks tuleb püüelda tööstuse ajakohastamise poole, investeerides innovatsiooni, ressursitõhususse, uutesse tehnoloogiatesse, oskustesse ja juurdepääsu rahastamisele, mida kiirendaks ELi sihtotstarbeliste vahendite kasutamine. Teatis edendab ettevõtjasõbralikumat Euroopat meetmete kaudu, mille eesmärk on lihtsustada õigusraamistikku ning tõhustada avalikku haldust ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil. Põhiküsimusteks on ka lihtsam juurdepääs kolmandate riikide turgudele rahvusvaheliste standardite ühtlustamise kaudu, avatud riigihanked, patendikaitse ja majandusdiplomaatia.

Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Antonio Tajani märkis: „Euroopa on veel kaugel 2020. aastaks seatud eesmärgist saavutada tööstuse 20 % osa Euroopa SKPs. Seepärast peab tööstuse konkurentsivõime olema 2014. aasta märtsis kohtuva Euroopa Ülemkogu poliitilise päevakorra keskmes. Tänase algatusega annab komisjon selgelt märku, et kui me soovime luua uusi töökohti, on meie majandust vaja vältimatult taasindustrialiseerida ja ajakohastada. Me vajame kindlat pühendumust ELi ja riiklikul tasandil, et tagada kõigi meie käsutuses olevate vahendite sidusus ning prioriteetide kindlaksmääramine. Tööstusstrateegia peab hõlmama paljusid muid sektoreid, kuna need on omavahel üha enam seotud ja avaldavad suurt mõju tööstuse edule.”

Lisateavet saab aadressil:

Communication For a European industrial renaissance

MEMO/14/37: Member States need to act to boost European industry

Tugev tööstusbaas on majanduskasvu ja tööhõive eeltingimus

EL on toibumas oma ajaloo pikimast majanduslangusest, mis on rõhutanud tugeva tööstussektori olulisust majanduse vastupanuvõime jaoks. Tööstuse roll Euroopas ei piirdu tootmisega, vaid ulatub toorainetest ja energiavarustusest kuni äriteenuste (nt logistika), tarbijatele osutatavate teenuste (nt kestvuskaupade müügijärgne teenindus) ja turismini. Tööstuse arvele langeb üle 80 % Euroopa ekspordist ning erasektori teadusuuringutest ja innovatsioonist, mis rõhutab seda, et tööstuse tähtsus on palju suurem, kui viitab selle osa SKPs. Peaaegu iga neljas, sageli kõrget kvalifikatsiooni nõudev erasektori töökoht on tööstuses, kusjuures iga täiendav töökoht tootmises loob 0,5–2 töökohta muudes sektorites. Tootmise panus ELi SKPsse (15,1 % 2013. aasta suvel) on siiski veelgi vähenenud ja komisjoni poolt 2012. aastal 2020. aastaks seatud 20 % eesmärgi saavutamisest ollakse kaugel.

Konkurentsivõimeline tööstus on Euroopa tegevuskavas esikohal

Euroopa tulevaste väljakutsete olulisus nõuab tähelepanu ja poliitikasuuniseid kõige kõrgemal poliitilisel, s.o Euroopa Ülemkogu tasandil. See on äärmiselt oluline, et tagada kõigi ELi käsutuses olevate vahendite sidusus ja prioriteetide kindlaksmääramine. Euroopa Komisjon kutsub liikmesriike üles tunnistama tööstuse keskset tähtsust konkurentsivõime ja jätkusuutliku majanduskasvu edendamise jaoks Euroopas ning integreerima süstemaatilisemalt konkurentsivõimet käsitlevad küsimused kõikidesse poliitikavaldkondadesse.

Komisjon leiab, et Euroopa tööstuse konkurentsivõime toetamiseks tuleb seada järgmised prioriteedid:

  1. Tööstuse konkurentsivõime tugevam integreerimine kõikidesse poliitikavaldkondadesse, võttes arvesse tööstuse poolt ELi üldistesse majandustulemustesse antava panuse tähtsust.

  2. Siseturu potentsiaali maksimaalne ärakasutamine, arendades vajalikke taristuid, pakkudes stabiilset, lihtsat ja prognoositavat õigusraamistikku, mis soodustab ettevõtlust ning innovatsiooni, integreerides kapitaliturge, parandades kodanike koolitamise ja liikuvuse võimalusi ning kujundades välja teenuste siseturu kui peamise tööstuse konkurentsivõimet soodustava teguri.

  3. Meetmete võtmine siseturul ning rahvusvahelisel tasandil, et tagada juurdepääs rahvusvahelisi tingimusi kajastava mõistliku hinnaga energiale ja toorainetele.

  4. Selliste Euroopa rahastamisvahendite kasutuselevõtmine ja rakendamine, mis põhinevad COSME, programmi Horisont 2020, struktuurifondide (piirkondlikud fondid, mille maht on vähemalt 100 miljardit eurot) ja riikliku rahastamise tõhusal kombineerimisel, et jätkata uuendustegevust, investeerimist ja taasindustrialiseerimist.

  5. Tavapärase laenuandmise taastamine reaalmajanduses. Sellega seoses peaks Euroopa Investeerimispank suurendama oma strateegilist rolli, suunates rohkem laene innovatsiooni- ja tööstusprojektidele. EL peaks käsitlema ülejäänud kitsaskohti, mis tulenevad finantsvaldkonna killustatusest, ja looma tingimused alternatiivsete rahastamisallikate väljatöötamiseks.

  1. ELi ettevõtjate ja eelkõige VKEde järkjärgulise ülemaailmsetesse väärtusahelatesse integreerimise hõlbustamine, et tugevdada nende konkurentsivõimet ja tagada juurdepääs ülemaailmsetele turgudele soodsamates konkurentsitingimustes.

  2. Tööstuse konkurentsivõime parandamine on väga oluline majanduskasvu ja tööhõive elavdamise jaoks, et saavutada 2020. aastaks tootmise kuni 20 % osa SKPs.

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 22951752) Twitter: @ECspokesCorazza

Sara Tironi (+32 22990403)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website