Navigation path

Left navigation

Additional tools

Sooline võrdõiguslikkus: ELi meetmeid saadavad edusammud

European Commission - IP/14/423   14/04/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 14. aprill 2014

Sooline võrdõiguslikkus: ELi meetmeid saadavad edusammud

Et võidelda vägivalla vastu ja edendada soolist võrdõiguslikkust otsuste langetamisel, jätkas Euroopa Komisjon 2013. aastal meetmete võtmist meeste ja naiste võrdõiguslikkuse parandamiseks, sealhulgas meetmed soolise ebavõrdsuse kaotamiseks tööhõives, palkades ja pensionides. Jõupingutused kannavad vilja: konkreetseid tulemusi on saavutatud palgalõhe vähendamisel eelkõige tänu komisjoni algatusele parandada palkade läbipaistvust (IP/14/222) ja suurendada naiste arvu ettevõtete juhatustes (vt lisa). Need on täna avaldatud komisjoni iga-aastase soolise võrdõiguslikkuse aruande ja põhiõiguste aastaaruande peamised tähelepanekud (vt IP/14/422). Kuid lahendust vajavad veel mitmed probleemid: edusammude praegust tempot arvestades kulub peaaegu 30 aastat, et saavutada naiste tööhõive eesmärk 75%, 70 aastat võrdse palga ja 20 aastat võrdse esindatuse saavutamiseks liikmesriikide parlamentides (vähemalt 40% mõlema soo esindajaid).

„Euroopas on edendatud soolist võrdõiguslikkust juba alates 1957. aastast – see on osa Euroopa Liidu DNAst. Majanduskriis ei ole DNAd muutnud,” teatas Euroopa Komisjoni õigusvolinik ja asepresident Viviane Reding. „Meie jaoks ei ole sooline võrdõiguslikkus valik ega luksus, vaid tungiv vajadus. Võime olla uhked Euroopa viimaste aastate saavutuste üle. Sooline võrdõiguslikkus ei ole kauge unistus, vaid aina käegakatsutavam Euroopa reaalsus. Olen veendunud, et koos tegutsedes suudame kaotada ka viimse ebavõrdsuse palkades, tööhõives ja juhtivatel ametikohtadel."

Iga-aastasest soolise võrdõiguslikkuse aruandest selgub, et sooline ebavõrdsus on viimastel aastatel märkimisväärselt vähenenud, kuid edusammud on liikmesriigiti ebaühtlased ning valdkonniti on erinevused jätkuvalt suured, mis kahjustab Euroopa majandust.

ELi tegevus kiirendab edusamme soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Naiste tööhõive suurendamine: naiste tööhõive määr ELis oli 2002. aastal 58%, nüüdseks on see tõusnud 63%-ni. ELi rahastamisel on siin olnud oma roll: rahastamisperioodil 2007–2013 anti struktuurifondidest 3,2 miljardit eurot investeeringuteks lastehoiuteenustesse ja naiste osalemise edendamiseks tööturul, millel on olnud märkimisväärne finantsvõimendus (vt lisa).

Palgalõhe vähendamine, mille keskmine püsib Euroopas ikka veel 16,4% juures: Euroopa Komisjon suurendas oma jõupingutusi, tõstes teadlikkust soolisest palgalõhest, tähistades Euroopa võrdse palga päeva (IP/14/190) ja jälgides meeste ja naiste võrdset kohtlemist käsitlevate Euroopa õigusaktide kohaldamist (IP/13/1227). Et parandada tulemusi veelgi, andis komisjon märtsis 2014 liikmesriikidele soovituse parandada palgaläbipaistvust ja seega tegeleda palgalõhe probleemiga (IP/14/222).

Nn nähtamatu lae kaotamine: komisjoni direktiivi ettepanek viia 2020. aastaks naiste osakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvates juhtorganites 40%-ni oli õigusloomeprotsessis edukas ja sai Euroopa Parlamendilt 2013. aasta novembris (IP/13/1118) tugeva toetuse. Pärast seda, kui komisjon teatas 2010. aasta oktoobris õiguslike meetmete võtmise võimalusest, on juhtivatel kohtadel töötavate naiste arv pidevalt suurenenud: 11%-lt 2010. aastal 17,8%-ni 2014. aastal; suurenemine võrreldes ajavahemikuga 2003–2010 on olnud neljakordne (vt lisa).

2013. aastal võttis EL meetmeid naiste ja tüdrukute kaitsmiseks soolise vägivalla eest, tehes seda õigusaktide, ohvrite õigusi käsitlevate meetmete ja naiste suguelundite moonutamise vastase põhjaliku meetmepaketi kaudu (IP/13/1153). Lisaks osales EL soolise vägivalla vastase kampaania rahastamises 14 riigis (3,7 miljoni euroga) ja samuti valitsusväliste organisatsioonide projektides (11,4 miljoni euroga).

Lastehoiuteenused: Alates 2007. aastast on ametlikus lastehoius käivate laste osakaal märkimisväärselt suurenenud (kuni 3 aastaste puhul 26%-lt 2007. aastal 30%-ni 2011 ja 3aastaste kuni koolieelikute puhul 81%-lt 86%ni (IP/13/495). Komisjon võttis 2013. aastal vastu põhjaliku aruande Barcelona eesmärkide täitmise kohta seoses lastehoiuteenuste pakkumisega.

Millised probleemid püsivad?

Vaatamata sellele, et 60% ülikooli lõpetajatest on naised, on nende tunnitöötasu 16% väiksem kui meestel. Lisaks on naiste puhul tõenäolisem osaajaga töötamine (osaajaga töötab 32% naistest ja 8,2% meestest) ja karjääri katkestamine teiste eest hoolitsemiseks. Selle tulemusena on sooline ebavõrdsus pensionides 39%. Eriti haavatav rühm on lesed ja üksikvanemad - peamiselt emad - kusjuures rohkem kui kolmandiku üksikvanemate sissetulekud on ebapiisavad.

Kuigi naiste tööhõivemäär on suurenenud, on see ikka vaid 63% võrreldes 75%ga meeste puhul. Selline areng on peamiselt tingitud majanduskriisist, mille käigus meeste tööhõiveolukord halvenes.

Naiste õlul on ka tasustamata töö kodus ja perekonnas. Naised kulutavad keskmiselt 26 tundi nädalas hooldus- ja kodumajapidamistöödele, samas kui meeste puhul on see vaid 9 tundi.

Juhtivatelt kohtadelt leiab naisi ikka veel harva. Naised moodustavad börsil noteeritud äriühingute juhtorganites keskmiselt 17,8%, tegevjuhtidest 2,8%, kabinetti kuuluvatest ministritest 27% ja liikmesriikide parlamentide liikmetest 27%.

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet viis läbi esimese uuringu kogu ELi hõlmava naiste vastu suunatud vägivalla kohta, mis põhines 42 000 naisega peetud intervjuudel. Uuringu tulemused näitavad, et üks naine kolmest (33%) on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda.

Taust

Täna avaldatud aruandes antakse ülevaade ELi tähtsaimatest meetmetest ja õiguslikest arengutest soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas; samuti sisaldab see näiteid liikmesriikide strateegiatest ja meetmetest. Lisaks analüüsitakse aruandes viimaseid arengusuundumusi, võttes arvesse teaduslikke tõendusmaterjale ja soolise võrdõiguslikkuse arutelusid kujundavaid põhinäitajaid. Aruandele on samuti lisatud statistiline lisa, millest leiab riikide tulemuste kohta täpsemaid üksikasju.

Aruande aluseks on Euroopa Komisjoni naiste ja meeste võrdõiguslikkuse strateegia 2010–2015 viis prioriteeti: võrdne majanduslik sõltumatus, võrdne tasu võrdse ja võrdväärse töö eest, võrdõiguslikkus otsustamistasandil, väärikus, isikupuutumatus ja soolise vägivalla lõpetamine, sooline võrdõiguslikkus välispoliitikas ja horisontaalküsimustes.

Lisateave

MEMO/14/284

Pressimaterjalid: Põhiõiguste ja soolise võrdõiguslikkuse aruanded: http://ec.europa.eu/justice/newsroom/fundamental-rights/news/140414_en.htm

Teabelehed Soolise võrdõiguslikkuse suurendamine ja Sooline tasakaal äriühingute juhtorganites

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait: http://ec.europa.eu/reding

Asepresident Reding Twitteris: @VivianeRedingEU

Eli õigusküsimuste peadirektoraat Twitteris: @EU_Justice

Euroopa Komisjon – sooline võrdõiguslikkus: http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/index_et.htm

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Joshua Salsby (+32 2 297 24 59)

Üldsusele: Europe Direct telefonitsi 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­posti teel

Lisa

Lisa 1: Naiste tööhõivemäär on tõusuteel,

EU-28 male and female employment rate (%) and gender gap in employment rate, people aged 20-64, 2002-2013Q3; Source: Eurostat, Labour Force Survey

kuid erinevused tööhõives püsivad

Female and male employment rates (in %) and the gender gap in the employment rate, people aged 20-64, 2013Q3; Source: Eurostat, LFS

Lisa 2: Nähtamatu lae kootamine naiste osalemiseks ettevõtete juhatuses

Lisa 3: Sooline ebavõrdsus palkades ja pensionides on endiselt alles

Source: Gender Pay Gap figures based on Eurostat’s Structure of Earnings Database for 2012, except for Greece (2010). The gender gap in pension income is based on EU-SILC 2011 data, and calculated by the European Network of Experts on Gender Equality.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website