Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 14. aprill 2014

ELi põhiõiguste harta tähtsus suureneb

Euroopa Komisjon avaldas täna 4. aastaaruande ELi põhiõiguste harta kohaldamise kohta. Aruandest selgub, et harta tähtsus ja tuntus suurenevad: Euroopa Liidu Kohus viitab hartale oma otsuste tegemisel üha sagedamini ning liikmesriikide kohtunike teadlikkus harta mõjust üha suureneb ja nad küsivad nõu Euroopa Kohtult. Euroopa Komisjon on püüdnud hartat üha enam kasutada ja võtnud meetmeid, et edendada ja kaitsta hartas sätestatud ELi kodanike põhiõigusi. 2010. aastal koostas komisjon põhiõiguste kontrollnimekirja, mille järgi vaadatakse üle kõik seadusandlikud ettepanekud, et tagada nende kooskõla põhiõigustega. Iga-aastases aruandes harta kohaldamise kohta esitatakse ülevaade edusammudest ja osutatakse kitsaskohtadele. Aruandest selgub, et komisjoni jaoks on põhiõigused kõigi ELi poliitikavaldkondade keskmes.

„Nelja aasta eest tutvustas komisjon harta rakendamise strateegiat. Tänaseks on meil õnnestunud kindlustada põhiõiguste kultuuri kõikides ELi institutsioonides. Kõik volinikud annavad ametivande, milles lubavad järgida põhiõiguste hartat, me kontrollime, et kõik ELi seadusandlikud ettepanekud on hartaga kooskõlas, ning Euroopa ja liikmesriikide kohtud viitavad oma kohtuotsustes hartale üha sagedamini,” ütles komisjoni asepresident ning õigusküsimuste, põhiõiguste ja kodakondsuse volinik Viviane Reding. „Mul on heameel, et harta kodanikke kaitseb ning ELi institutsioonid, liikmesriigid ja kohtud sellest juhinduvad. Loodan, et ühel heal päeval on harta liikmesriikide kodanike jaoks otse kohaldatav, ilma et oleks vaja selget seost ELi õigusega. Harta peaks olema Euroopa õiguste deklaratsioon, nagu ameeriklaste Bill of Rights.”

Täna avaldatud aruandes antakse põhjalik ülevaade sellest, kuidas ELis on põhiõigusi eelmisel aastal edukalt rakendatud. Selles käsitletakse näiteks Euroopa Kohtu juhtnööre liikmesriikide kohtutele harta kohaldamise kohta siis, kui ELi õigust rakendatakse liikmesriigi tasandil (palju kõneainet pakkunud Åkerberg Franssoni kohtuotsus 2013. aastal). Samuti näidatakse, kuidas ELi institutsioonid alati hoolega arvestavad hartas sisalduvaid õigusi, kui nad kavandavad ja võtavad vastu ELi õigusakte. Liikmesriigid seevastu peavad hartat järgima ainult siis, kui nad rakendavad ELi õigusakte ja meetmeid liikmesriigi tasandil. Aruandes tuuakse näiteid hartas sätestatud põhiõiguste olulisest rollist komisjoni poolt liikmesriigi vastu algatatud rikkumismenetluses.

Lisaks selle selgub aruandest, et kodanike huvi põhiõigustega seotud küsimuste vastu on suur. 2013. aastal olid kodanike päringud Europe Direct kontaktpunktidele seotud peamiselt järgmiste teemadega: õigus liikuda vabalt teise liikmesriiki ja seal elada (48% kõikidest päringutest), tarbijaõigused (12%), õigusalane koostöö (11%), kodakondsus (10%), mittediskrimineerimine ja sotsiaalsed õigused (5%) ning andmekaitse (4%) (vt 1. lisa).

Kaks võimalust harta paremaks kohaldamiseks

1. Komisjoni tegevus harta edendamiseks

ELi pädevuses olevates valdkondades võib komisjon esitada ettepaneku võtta vastu ELi õigusakt, mis annaks hartas sätestatud õigustele ja põhimõtetele tegeliku mõju.

Näiteks 2013. aastal tegi komisjon järgmised ettepanekud:

viis õiguslikku meedet, et edendada ELi kodanike menetluslikke tagatisi kriminaalprotsessis (IP/13/1157, MEMO/13/1046). Nende hulka kuuluvad meetmed, millega tagatakse süütuse presumptsioon kõikidele kodanikele, keda politsei või õigusasutused kahtlustavad või kellele on esitatud süüdistus, õigus olla kohal kohtulikul arutamisel, laste eritagatised kriminaalmenetluses ning ligipääs esialgsele tasuta õigusabile menetluse varajases etapis, eelkõige isikute puhul, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa vahistamismäärust.

Juba kohaldatavaid kriminaalõiguse meetmeid (nt Euroopa vahistamismäärus) tuli tasakaalustada õiguslike vahenditega, millega tagatakse kodanike tugev kaitseõigus ­ vastavalt hartale. Kogu ELis kehtivad menetlusõiguste ja ohvri õigustega seotud ranged nõuded on kesksel kohal, et suurendada vastastikust usaldust Euroopa õigusruumi vastu. Selles valdkonnas on oluline teetähis 2013. aastal vastu võetud direktiiv, mis käsitleb õigust kaitsjale (IP/13/921).

EL jätkab võrdõiguslikkuse kaitsmise ja positiivsete meetmete vastuvõtmise edendamist ka romade integratsiooni valdkonnas. Komisjon vaatas läbi romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise edusammud ja esitas ülevaate esimestest tulemustest 28 liikmesriigis (IP/14/371). Liikmesriigid on võtnud kohustuse parandada roma kogukondade majanduslikku ja sotsiaalset integratsiooni, võttes ühehäälselt vastu komisjoni poolt 2013. aasta juunis esitatud nõukogu soovituse (IP/13/1226, IP/13/607).

Näited 2013. aastal võetud põhiõiguste kaitsmise meetmete (rikkumismenetlused) kohta on järgmised:

Kohtumenetluse tulemusel tagas komisjon, et Austria andmekaitseasutus on edaspidi iseseisev ega kuulu enam föderaalkantselei haldusalasse, vaid tal on eraldi eelarve ja töötajaskond. Ungari võttis 2013. aasta märtsis meetmed tagamaks, et järgitakse kohtuotsust, mis käsitleb 274 kohtuniku kohustuslikku ennetähtaegselt pensionile jäämist (MEMO/12/832).

2. Harta kohaldamine kohtutes

Euroopa Liidu kohtud on viidanud hartale oma kohtuotsustes üha sagedamini ja harta kohaldamist selgitanud. 2011. aastal viitasid ELi kohtud (Euroopa Kohus, Üldkohus ja Avaliku Teenistuse Kohus) otsuse õiguslikus põhjenduses hartale 43 korral, 2012. aastal aga 87 korral. 2013. aastal viidati hartale 114 otsuses – see on peaaegu kolm korda rohkem kui 2011. aastal (vt 2. lisa).

Ka liikmesriikide kohtud on Euroopa Kohtule esitatud eelotsusetaotlustes üha sagedamini hartale viidanud: 2012. aastal viidati 41 korral, mis on 65% rohkem võrreldes 27 korraga 2011. aastal. 2013. aastal oli viiteid samuti 41.

See, et viited hartale sagenevad, on tähtis samm edasi põhiõiguste kaitsmise ühtsema süsteemi loomisel, et tagada võrdsed õigused ja kaitse ühtlane tase kõikides liikmesriikides ja alati, kui kohaldatakse ELi õigust.

Sagedasem viitamine on parandanud avalikkuse teadlikkust hartast. 2013. aastal sai komisjon kodanikelt seoses põhiõigustega peaaegu 4000 kirja. Neist ainult 31% puudutas olukordi, mis ei kuulu ELi pädevusse (2010. aastal 69% ja 2012. aastal 42%). Järelikult on hakanud vilja kandma komisjoni tegevus teadlikkuse suurendamiseks sellest, kuidas ja millal hartat kohaldada. Komisjon sai Euroopa Parlamendilt üle 900 küsimuse ja umbes 120 petitsiooni.

Aruandes juhitakse tähelepanu ka ELi edusammudele Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinemisel. 2013. aasta aprillis valmis ELi ühinemist Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga käsitleva kokkuleppe eelnõu, mis on ühinemisprotsessi üks verstaposte. Järgmise sammuna on komisjon palunud kohtu arvamust kokkuleppe eelnõu kohta.

Täna avaldatud aruandele on lisatud naiste ja meeste võrdõiguslikkuse Euroopa strateegia rakendamise 2013. aasta eduaruanne (vt IP/14/423).

Taust

Lissaboni lepingu jõustudes 1. detsembril 2009 muutus Euroopa Liidu põhiõiguste harta õiguslikult siduvaks. Hartas sätestatud põhiõigused, nagu sõnavabadus ja isikuandmete kaitse, peegeldavad Euroopa ühiseid väärtusi ja põhiseaduslikku pärandit.

2010. aasta oktoobris võttis komisjon vastu strateegia harta tõhusa rakendamise tagamiseks. Töötati välja põhiõiguste kontrollnimekiri (3. lisa), et tõhusamalt hinnata, kuidas õigusaktid mõjutavad põhiõigusi. Samuti kohustus komisjon andma kodanikele teavet selle kohta, millal ta saab põhiõiguste küsimuses sekkuda, ning avaldama igal aastal harta rakendamise aruande, milles jälgitakse tehtud edusamme.

Komisjon teeb koostööd asjaomaste ametiasutustega nii riiklikul, piirkondlikul, kohalikul kui ka ELi tasandil, et teavitada inimesi nende põhiõigustest ja sellest, kuhu pöörduda abi saamiseks, juhul kui põhiõigusi on rikutud. Komisjon pakub praktilist teavet õiguste kaitse kohta Euroopa e-õiguskeskkonna portaali kaudu ning on algatanud põhiõiguste rikkumise kaebuste menetlemise teemal dialoogi ombudsmanidega, võrdõiguslikkusega tegelevate organitega ja inimõigustega tegelevate institutsioonidega.

Harta on mõeldud eelkõige ELi institutsioonidele. Harta täiendab põhiõiguste kaitset liikmesriikides, kuid ei asenda seda. Liikmesriikide suhtes kohaldatakse nende oma põhiseadusel põhinevat süsteemi ja seal sätestatud põhiõigusi. Harta rakendamise konkreetsed sammud on edendanud põhiõiguste käsitlemist siis, kui komisjon valmistab ette uute õigusaktide ja strateegiate ettepanekuid. Selline lähenemine on esmatähtis kogu ELi otsustusprotsessis, sealhulgas ka siis, kui Euroopa Parlament ja nõukogu, kus on esindatud liikmesriigid, teevad komisjoni ettepanekutesse muudatusi.

Lisateave

MEMO/14/284

Pressimaterjalid: Põhiõigusi ja soolist võrdõiguslikkust käsitlevad aruanded: http://ec.europa.eu/justice/newsroom/fundamental-rights/news/140414_en.htm

Euroopa Komisjon – põhiõigused: http://ec.europa.eu/justice/fundamental-rights/index_et.htm

Asepresident Reding põhiõiguste teemal: Sõnadest tegudeni: http://ec.europa.eu/justice/events/assises-justice-2013/files/factsheets/fundamental_rights_en.pdf

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait: http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Joshua Salsby (+32 2 297 24 59)

Kodanikule: Europe Direct, tel 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­post

LISA

1. lisa: Kodanike päringud, mis on seotud põhiõigustega

The figures collected by the Europe Direct Contact Centres (EDCC) confirm that there is a high degree of interest among citizens on justice, citizenship and fundamental rights. In 2013, the EDCC replied to 11974 enquiries from citizens on the topics listed above.

2. lisa: Euroopa Liidu kohtute viited hartale

The European Union Courts have increasingly referred to the Charter in their decisions. The number of decisions of these Courts quoting the Charter in their reasoning developed from 43 in 2011 to 87 in 2012. In 2013, the number of these decisions quoting the Charter amounted to 114, which is almost a triple of the number of cases of 2011.

3. lisa: Põhiõiguste kontrollnimekiri komisjoni ettepanekute jaoks


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website