Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 9. aprill 2014

Euroopa Komisjon soovib tugevdada aktsionäride kaasamist ja anda neile sõnaõiguse Euroopa suurettevõtete juhtide tasustamise küsimustes

Euroopa Komisjon võttis täna vastu äriühingu üldjuhtimist parandavad meetmed, mis aitavad suurendada Euroopa börsiettevõtete (kokku on neid umbes 10 000) konkurentsivõimet ja pikaajalist jätkusuutlikkust. Lisaks esitati ettepanekud, mis pakuvad kulutõhusaid äriühinguõiguse lahendusi piiriüleselt tegutsevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd). Selle meetmepaketiga rakendatakse peamised meetmed, mis olid välja toodud 27. märtsi teatises Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (IP/14/320).

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles: „Viimastel aastatel on korduvalt tõestamist leidnud, kuidas kitsalt vaid lühiajalistele tulemustele keskendumine toob kahju Euroopa ettevõtetele ja majandusele. Usaldusväärne äriühingu üldjuhtimine aitaks seda muuta. Tänased ettepanekud annavad aktsionäridele võimaluse osaleda aktiivsemalt ettevõtetes, millesse nad investeerivad, ja motiveerivad neid lähtuma investeerimisel pikemaajalisest perspektiivist. Selleks peavad neil olema õigused juhtkonda reaalselt kontrollida, sealhulgas õigus rääkida siduval viisil kaasa juhtkonna tasustamises. Samuti pean äärmiselt oluliseks, et äriühinguõigus pakuks tõhusat raamistikku Euroopa VKEde tegevuseks ja kasvuks. Uus ettevõtlusvorm – ühe osanikuga Euroopa osaühing – aitab ettevõtjatel vähendada kulusid ja korraldada oma tegevust välismaal.”

Aktsionäri õiguste direktiivi läbivaatamine

Ettepanekuga vaadata läbi kehtiv aktsionäride õiguste direktiiv (direktiiv 2007/36/EÜ) püütakse kõrvaldada äriühingu üldjuhtimise puudused, mis on seotud börsiettevõtete, nende juhatuste ja aktsionäride (institutsionaalsed investorid ja varahaldurid) ning vahendajate ja volitatud nõustajatega (s.o ettevõtted, mis pakuvad aktsionäridele teenuseid, eelkõige hääletamisega seotud nõuandeid). Kriis näitas, et aktsionärid toetasid liigagi tihti ettevõtte juhtide ülemäärast lühiajaliste riskide võtmist ega jälginud tähelepanelikult ettevõtteid, millesse nad investeerisid.

Ettepanekutega lihtsustataks nii aktsionäride õiguste kasutamist ettevõtete suhtes kui ka suurendataks vajaduse korral neid õigusi. See aitaks tagada aktsionäride suurema kaasatuse, suurendaks äriühingu juhtkonna vastutust ja oleks äriühingutele pikas perspektiivis kasulik. Lähtumine pikemast perspektiivist loob börsiettevõtetele paremad tegutsemistingimused ja parandab nende konkurentsivõimet. Ettepaneku üks põhielementidest on rangemate läbipaistvusnõuete kehtestamine investeerimis- ja kaasamispõhimõtetele, mida institutsionaalsed investorid ja varahaldurid rakendavad investeerimisobjektiks olevate äriühingute suhtes. Selle teine põhielement on eeskirjad, mis lihtsustavad aktsionäride tuvastamist, et nad saaksid hõlpsamalt kasutada oma õigusi (nt hääleõigust), eelkõige piiriülestes olukordades (44 % aktsionäridest on pärit teisest ELi liikmesriigist või kolmandast riigist). Läbipaistvamaks peaks muutuma ka volitatud nõustajate tegevus, et oleks selge, millist metoodikat nad kasutavad oma hääletussoovituste koostamisel ja kuidas nad juhivad huvide konflikte.

Esmakordselt soovitakse anda Euroopa aktsionäridele sõnaõigus juhtkonna tasustamise küsimustes. Praegu puudub piisav seos juhtkonna tasu ja tulemuste vahel ning see soodustab lühiajalistele eesmärkidele keskendumise tendentsi. Ettepanekute kohaselt pandaks äriühingutele kohustus avalikustada selge, võrreldav ja põhjalik teave oma tasustamispoliitika ja selle kohta, kuidas seda on praktikas rakendatud. ELi tasandil ei seataks juhtkonna tasudele siduvat ülempiiri, küll aga peaks äriühingu tasustamispoliitika kinnitatama aktsionäride hääletustulemuste alusel. Tasustamispoliitikaga peaks olema ette nähtud juhtivtöötajate tasude ülempiir. Samuti tuleks selles selgitada, kuidas see toetab ettevõtte pikaajalisi huvisid ja jätkusuutlikkust ning kuidas võeti tasustamispoliitika väljatöötamisel arvesse ettevõtte töötajate palga- ja töötingimusi. Sealhulgas tuleks anda selgitusi ka töötajate keskmise töötasu ja juhtivtöötajate tasu suhte kohta.

Komisjoni soovitus äriühingu üldjuhtimise aruandluse kvaliteedi kohta (põhimõte „järgi või selgita”)

Soovituse eesmärk on parandada börsiettevõtete äriühingu üldjuhtimise aruandlust laiemalt. Äriühingu üldjuhtimine on enamjaolt nn pehme õigus, mistõttu on eriti oluline, et lähenemisviis „järgi või selgita” (mille kohaselt äriühing, kes otsustab kohaldatavast heast ühingujuhtimise tavast kõrvale kalduda, peab seda põhjendama) hästi toimiks. Selline lähenemisviis annab ettevõtetele märkimisväärse vabaduse, sest sellega tunnistatakse, et teatavatel asjaoludel võib mõnede soovituste mittetäitmine vastata ettevõtte huvidele paremini kui nende täitmine 100 % ulatuses. Ometi ei anna heast ühingujuhtimise tavast kõrvale kalduvad ettevõtted sageli sellele asjakohaseid selgitusi, mis raskendab investorite jaoks teadlike investeerimisotsuste tegemist.

Komisjoni soovituse eesmärk on anda börsiettevõtetele, investoritele ja teistele huvitatud osapooltele suuniseid, et parandada äriühingute poolt avaldatavate äriühingu üldjuhtimise aruannete üldist kvaliteeti.

Ühe osanikuga osaühingute direktiiv

Praegu seisavad VKEd silmitsi liiga paljude takistustega, mis piiravad nende majandustegevust ühtsel turul. Sageli leiavad nad, et äriühinguõigus teeb piiriülese äritegevuse ülemäära kulukaks ja keeruliseks. Ainult väike osa (2 %) VKEdest investeerivad ja loovad tütarettevõtjaid välismaal.

Ühe osanikuga osaühingute direktiivi ettepanekuga kõrvaldatakse need takistused, ühtlustades nõuded, mida tuleb järgida ühe osanikuga äriühingute loomisel. Sellega kaotataks koormavad menetlused tütarettevõtjate registreerimisel ja muudetaks VKEde jaoks lihtsamaks kogu ELis tegutsemine.

Ettepaneku põhielemendid:

Liikmesriigid peaksid nägema oma siseriiklikus õiguses ette äriühingu vormi, mis vastab ühe osanikuga osaühingule, mille suhtes kehtivad kogu ELis ühesugused nõuded. See äriühingu vorm kannaks ühist nime — societas unius personae (SUP).

Liikmesriigid oleksid kohustatud võimaldama selliste osaühingute otse internetis registreerimist, ilma et asutajal oleks selleks vaja registreerimisriiki reisida.

Ettepanekuga nähtaks ette näidispõhikiri, mis oleks kogu ELis ühesugune, kättesaadav kõikides ELi keeltes ja sisaldaks ühe osanikuga osaühingu tegevuseks vajalikke punkte. Ühe osanikuga osaühingu miinimumkapitalinõue oleks 1 euro.

Võlausaldajate asjakohane kaitse tagataks bilansitesti ja maksevõimet kinnitava tõendi kasutamisega.

Taust

Äriühingu üldjuhtimine ja äriühinguõigus on ettevõtete usaldusväärse juhtimise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamisel keskse tähtsusega ning seetõttu täidavad need olulist rolli Euroopa majanduse pikaajalisel rahastamisel.

Nimetatud ettepanekute näol on tegemist Euroopa äriühinguõigust ja äriühingute üldjuhtimist käsitleva 2012. aasta tegevuskava (IP/12/1340) ja 27. märtsil 2014 avaldatud Euroopa majanduse pikaajalist rahastamist käsitleva teatise (IP/14/320) järelmeetmetega.

Vt ka MEMO/14/274 ja MEMO/14/275.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/internal_market/company/modern/index_en.htm

Kontaktisikud:

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)

Kodanikule: Europe Direct tel 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website