Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon nõuab tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite kasutamise reguleerimiseks rangeid standardeid

European Commission - IP/14/384   08/04/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 8. aprill 2014

Euroopa Komisjon nõuab tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite kasutamise reguleerimiseks rangeid standardeid

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku kehtestada uued ranged standardid tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite (kaugjuhitavad õhusõidukisüsteemid, RPAS) kasutamise reguleerimiseks. Uued standardid hõlmavad ohutust, turvalisust, eraelu puutumatust, andmekaitset, kindlustust ja vastutust. Nende eesmärk on võimaldada Euroopa kaugjuhitavate õhusõidukite sektoril muutuda ülemaailmseks liidriks selle kujunemisjärgus tehnoloogia turul, tagades samal ajal kõigi vajalike kaitsemeetmete olemasolu.

Sellised Euroopa riigid nagu Rootsi, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik kasutavad tsiviilotstarbelisi mehitamata õhusõidukeid eri majandussektorites üha enam, kuid nende kasutamist reguleeriv raamistik on killustatud. Kohaldatakse põhilisi siseriiklikke ohutuseeskirju, kuid need on ELi liikmesriikides erinevad ning mitmeid olulisi kaitsemeetmeid ei käsitleta ühtselt.

Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas ütles: „Tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite abil saab kontrollida maantee- ja raudteesildade kahjustusi, jälgida selliseid loodusõnnetusi nagu üleujutused ning pihustada ülimalt täpselt taimekaitsevahendeid. Neid õhusõidukeid on eri kuju ja suurusega. Tulevikus võivad nad isegi toimetada teile kätte lemmikinternetipoest tellitud raamatuid. Paljudele inimestele, sealhulgas mulle endale, teevad siiski muret nende seadmetega seotud ohutus-, turvalisus- ja privaatsusprobleemid.”

Tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite tehnoloogia on väljakujunemisjärgus ning selles valdkonnas on potentsiaali oluliseks majanduskasvuks ja töökohtade loomiseks. Mõningate hinnangute kohaselt võib see järgmise kümne aasta jooksul moodustada 10% lennundusturu väärtusest ehk 15 miljardit aastas. Asepresident lisas: „Praegu on just õige aeg käsitleda seda küsimust Euroopa tasandil. Kaugjuhitavad õhusõidukid on juba oma olemuselt loodud piire ületama ja tootmisharu on veel lapsekingades. Just nii nagu ka suuremate õhusõidukite korral, on meil võimalus kehtestada ühtne eeskirjade kogum, mille igaüks saab võtta oma töö aluseks.”

Uued standardid hõlmavad järgmisi valdkondi

Ranged ELi eeskirjad ohutuslubade kohta. Ohutus on ELi lennunduspoliitika esmane prioriteet. ELi standardites lähtutakse põhimõttest, et tsiviilotstarbeliste mehitamata õhusõidukite (kaugjuhitavad õhusõidukid) käitamisel tuleb tagada samasugune ohutustase kui mehitatud õhusõidukite puhul. Euroopa Lennundusohutusamet (EASA) hakkab välja töötama konkreetseid üleeuroopalisi kaugjuhitavate õhusõidukite standardeid.

Range kontroll eraelu puutumatuse ja andmete kaitseks. Kaugjuhitava õhusõiduki kogutud andmed peavad olema kooskõlas asjakohaste andmekaitse-eeskirjadega ja andmekaitseasutused peavad jälgima isikuandmete kogumist ja töötlemist. Komisjon hindab, kuidas tagada kõikide andmekaitse-eeskirjade kohaldamine kaugjuhitavate õhusõidukite suhtes, ja teeb vajaduse korral ettepanekuid eeskirjade muutmiseks või konkreetseteks suunisteks.

Range kontroll turvalisuse tagamiseks. Nagu muudki õhusõidukid, võivad tsiviilotstarbelised mehitamata õhusõidukid olla õigusvastaste tegude ja turvalisust ohustavate rünnakute (vms) sihtmärgiks. EASA hakkab välja töötama vajalikke turvanõudeid, eelkõige teabevoogude kaitseks, ja esitab seejärel kõigile asjaosalistele (nt lennuliikluse korraldajad, käitajad, telekommunikatsiooniteenuste osutajad) ettepanekud konkreetsete õiguslike kohustuste kohta, mida liikmesriikide ametiasutused peaksid rakendama.

Selge raamistik vastutuse ja kindlustuse valdkonnas. Praegune vastutuskindlustuse kord on loodud peamiselt mehitatud õhusõidukite jaoks, mille massi (alates 500 kg) põhjal määratakse kindlaks minimaalne kindlustussumma. Komisjon hindab vajadust muuta kehtivaid eeskirju, et võtta arvesse kaugjuhitavate õhusõidukite eripära.

Teadus- ja arendustegevuse ühtlustamine ja uue tootmisharu toetamine. Komisjon ühtlustab teadus- ja arendustegevust, eriti ühisettevõtte SESAR (Ühtse Euroopa taeva lennujuhtimis- ja uurimisprogramm) hallatavate ELi teadus- ja arendusfondide tööd, et kaugjuhitavate õhusõidukisüsteemidega seotud uudsed tehnoloogialahendused Euroopa õhuruumis võimalikult kiiresti kasutusele võtta. Sektori VKEd ja idufirmad saavad tööstustoetust asjakohaste tehnoloogialahenduste väljaarendamiseks (programmid Horisont 2020 ja COSME).

Järgmised sammud

Komisjon teeb 2014. aastal põhjaliku (mõju) hindamise, et uurida probleeme ja määratleda parimad võimalused nende lahendamiseks. Sellele võib järgneda seadusandlik ettepanek, mille peavad heaks kiitma liikmesriigid ja Euroopa Parlament. Lisaks võib EASA hakata kohe välja töötama vajalikke ohutusstandardeid. Muud meetmed võivad hõlmata toetusmeetmeid olemasolevate ELi programmide (nt SESAR, Horisont 2020 ja COSME) raames. Kogu kõnealune töö on vajalik selleks, et täita 2013. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul seatud eesmärki tagada kaugjuhitavate õhusõidukisüsteemide järkjärguline integreerimine õhuruumi alates 2016. aastast.

Lisateave:

MEMO/14/259

STATEMENT/14/110

COMMUNICATION

Siim Kallas Twitteris

Kontaktisikud:

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Dale Kidd (+32 2 295 74 61)

Kodanikule: Europe Direct telefoninumbril 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-posti teel


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website