Navigation path

Left navigation

Additional tools

Kuidas on edenenud romade integreerimine Euroopa Liidus?

European Commission - IP/14/371   04/04/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 4. aprill 2014

Kuidas on edenenud romade integreerimine Euroopa Liidus?

Euroopa Komisjoni tegevus on asetanud romade integratsiooni päevakorda kogu Euroopas. Romade elu parandamise esimesed tulemused on vähehaaval ilmnema hakanud, nagu selgub täna avaldatud uuest aruandest liikmesriikide edusammude kohta ELi riiklike roma strateegiate raamistiku alusel.

Raamistikus, mille ELi juhid võtsid vastu 2011. aastal (IP/11/789), kehtestati esmakordselt meetmed romade integreerimise koordineerimiseks. Kaks aastat hiljem võtsid ELi juhid vastu esimese ELi tasandi õigusakti romade integreerimiseks ja kohustusid täitma komisjoni soovitusi romade olukorra parandamiseks hariduse, tööhõive, tervishoiu ja eluaseme alal(IP/13/1226).

Täna avaldatud aruandes hinnatakse ELi raamistiku alusel alates 2011. aastast saavutatut ning tuuakse positiivseid näiteid liikmesriigiti ja valdkonniti. Olenemata mõningatest probleemidest on olukord märgatavalt paranenud. Rohkem roma lapsi käib eelkoolis, romadel aidatakse tööd leida ja parandatakse nende võimalusi leida eluase ja kasutada tervishoiuteenuseid. Uute eeskirjade kohaselt peavad liikmesriigid ajavahemikus 2014-2020 kasutama vähemalt 20% Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest sotsiaalsele kaasamisele.

„Nelja aasta eest ei olnud romade integreerimise teemast suuremas osas liikmesriikidest midagi kuulda. Nüüd on asjad tänu ühisele tegevusele muutumas,” lausus Euroopa Komisjoni õigusvolinik Viviane Reding. Euroopa Komisjoni sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor lisas, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku vastuvõtmine on suur saavutus, kuna nüüd on romade integreerimisele õla alla pannud ka liikmesriikide valitsused. Loomulikult ei saa me üleöö lahendada sajanditepikkust tõrjutuse ja diskrimineerimise küsimust, kuid seda Euroopa tasandil käsitledes näeme muutusi paremuse poole. Kolme aastaga on näiteks hakanud rohkem roma lapsi eelkoolis käima. Järgmise sammuna võiks luua täpsemad eeskirjad ja romadele suunatud rahastamisvahendi, et raha jõuaks sinna, kus seda vaja.”

„Euroopas kõrvaletõrjutud roma rahva elu parandamiseks peame eraldama romade integreerimise strateegiatele piisavad vahendid. Liikmesriigid peaksid arvestama romadega haridus-, tööhõive-, tervishoiu- ja eluasemepoliitika kujundamisel”, teatas volinik László Andor. "Liikmesriigid peavad tagama, et järgmise seitsme aasta jooksul peetakse ELi vahendite kasutamisel silmas romade huve.”

Kuigi roma rahvas kannatab endiselt vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise all, näitab täna avaldatud aruanne edusamme. Peamised järeldused on järgmised:

Haridus: Olulist edu on saavutatud kõikidele roma lastele vähemalt alghariduse tagamisel, näiteks Soomes on eelkoolis käimise osakaal tõusnud 2%lt 60%le; Ungaris on uue seadusega muudetud kaheaastane eelkool kõikidele lastele kohustuslikuks; samasugune kohustus kehtib Bulgaarias; Iirimaal käivad rändkogukondadega kaasas rändõpetajad. Samal ajal on mitmes ELi riigis vaja pingutada rohkem, et lahendada segregatsiooniküsimus koolides.

Tööhõive: Viimastel aastatel romade tööhõivet proovitud pisut parandada, kuid süsteemseid meetmeid võetud ei ole. Mõned lootustandvad näited on mentorite koolitamine tööd otsivatele romadele Austrias; ELi rahastatav romadele suunatud tööturuvahendus Soomes; karjäärinõustajate kava Hispaanias.

Eluase: Liikmesriigid on pingutanud, et näidata romade integreerimist kõigile kasuliku protsessina, kuid sellel alal on palju tööd veel ees. Heade näidetena võib tuua 38 eluasemevahendajat Belgias; Berliinis tegutseva rakkerühma, mis püüab romasid kohalikega integreerida.

Tervishoid: Mitmed riigid on keskendunud tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamisele kõige kaitsetumate romade jaoks, sealhulgas Prantsusmaa valitsuse võetud kohustus vähendada rahalisi takistusi tervishoiuteenuste kasutamisel või investeeringud tervishoiuvaldkonnas romade kogukonna huvides tegutsevatesse vahendajatesse Rumeenias ja Hispaanias. Esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus on mõnes liikmesriigis endiselt probleem.

Diskrimineerimine: Komisjoni tegevus on taganud tugeva diskrimineerimisvastase õigusliku raamistiku kõikides liikmesriikides, kuid riigid peavad selle rakendamiseks veel pingutama (IP/14/27). Võrdõiguslikkuse küsimustega tegelevad riiklikud asutused on sealjuures väga olulised. Slovakkia on võtnud ajutisi positiivseid meetmeid romade jaoks.

Rahastamine: Piisavate vahendite eraldamine romade integratsiooniks on jätkuvalt probleem. Nüüd tuleb senise keskmise 15 % asemel 20 % liikmesriikidele eraldatud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest kasutada sotsiaalseks kaasamiseks. Komisjon otsib viise, kuidas parandada rahalise abi andmist roma rahvale ka pärast 2020. aastat. Täiendavaid näiteid riigiti võib leida liikmesriikide teabelehtedelt (hüperlink).

Romasid käsitlev ELi tippkohtumine

Kohalikud, riiklikud ja ELi poliitikud kutsuvad kokku kodanikuühiskonna esindajaid, et arutada romade integreerimisega kaasnevaid hüvesid kolmandal romasid käsitleval ELi tippkohtumisel. Eesmärk on analüüsida, kuidas rakendatakse liikmesriikide poolt igal aastal esitatavaid romasid käsitlevaid riiklikke strateegiad ja kas need parandavad romade kogukonna elu. Sellest võtab osa umbes 500 ELi institutsioonide, liikmesriikide valitsuste ja parlamentide, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna (sealhulgas romade) organisatsioonide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste esindajat, kes esitavad seisukohti seniste saavutuste ning romade edasise integratsiooni kohta. Lisateavet romasid käsitleva tippkohtumise päevakava ja osalejate kohta võib leida siit: IP/14/317.

Taust

Romade integreerimine ei kujuta endast vaid pelgalt romade ühiskonda kaasamise kohustust. Sellel on ka positiivne majanduslik mõju, eriti romade suure osakaaluga liikmesriikides. Paljudes riikides moodustavad romad märkimisväärse osa kooliealisest elanikkonnast ja tulevastest tööjõust – ja nende osatähtsus kasvab. Et roma rahvas saaks oma inimkapitali potentsiaali teoks teha ning aktiivselt ja võrdväärsena majanduslikus ja ühiskondlikus elus osaleda, on kindlasti vaja tõhusat tööjõu aktiveerimise poliitikat ning individuaalseid ja kättesaadavaid tugiteenuseid romadest tööotsijatele.

Romade sotsiaalne kaasamine ja integreerimine on liikmesriikide ja kogu Euroopa Liidu ülesanne. Komisjon jälgib liikmesriikide edusamme riiklike roma integratsioonistrateegiate ELi raamistiku alusel (IP/11/400, MEMO/11/216). Raamistiku alusel koguneb ka ELi 28 liikmesriigis romade integratsiooni eest vastutavate koordinaatorite võrgustik, et arutada edusamme ja väljakutseid (MEMO/14/107).

Euroopa Komisjon kutsus oma 2013. aasta aruandes ELi liikmesriike rakendama riiklikke strateegiaid, et parandada romade majanduslikku ja sotsiaalset integreerimist Euroopas (IP/13/607). Tulemusi kasutatakse ka sotsiaalmajanduspoliitika koordineerimises Euroopa poolaasta raames, mille tulemusel võib EL anda romasid käsitlevaid riigipõhiseid soovitusi. Nii aidatakse tagada, et romade integratsioon on kindlasti alati lisatud Euroopa tegevuskavasse. 2013. aastal esitati viiele liikmesriigile – Bulgaariale, Rumeeniale, Slovakkiale, Tšehhile ja Ungarile – soovitusi riiklike romade integreerimise strateegiate rakendamise ning selle valdkonna meetmete süvalaiendamise kohta.

Liikmesriikidel on võimalus kasutada ELi vahendeid, et rahastada sotsiaalse integratsiooni projekte, sh selleks, et parandada romade integratsiooni niisugustes valdkondades nagu haridus, tööhõive, eluase ja tervishoid. Ajavahemikul 2007–2013 eraldati sotsiaalse kaasamise projektidele ühtekokku ligikaudu 26,5 miljardit eurot. 2014–2020. aastaks eraldatakse Euroopa Sotsiaalfondi kaudu vähemalt 80 miljardit eurot investeeringuteks inimkapitali, tööhõivesse ja sotsiaalsesse kaasatusse. Vähemalt 20 % Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest (umbes 16 miljardit eurot) tuleb nüüd suunata sotsiaalsele kaasamisele. Eesmärk on tagada, et romade integratsiooni edendamiseks eraldataks piisavalt vahendeid. Liikmesriigid otsustavad ise nende rahaliste vahendite kasutamise küsimused. Komisjon on koostanud liikmesriikidele suunised selle kohta, kuidas luua romade kaasamise kavasid (MEMO/14/249).

Lisateave

MEMO/14/249

Pressimaterjalid: 2014. aasta aruanne romade kohta:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/discrimination/news/140404_en.htm

Speech by President Barroso at the European Roma Summit

http://europa.eu/rapid/press-release_SPEECH-14-288_en.htm

Euroopa Komisjoni veebileht „EL ja romad”:

http://ec.europa.eu/justice/discrimination/roma/index_et.htm

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

ELi tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse voliniku Lázsló Andori koduleht:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/barnier/index_en.htm

Asepresident Reding ja volinik László Andor Twitteris:

@VivianeRedingEU @LaszloAndorEU

ELi õigusküsimuste peadirektoraat Twitteris: @EU_Justice

Romade teemaline tippkohtumine Twitteris #romaeu

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)

Kodanikule: Europe Direct telefonil 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-posti aadressil


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website