Navigation path

Left navigation

Additional tools

Komisjoni tegevuskava Euroopa majanduse pikaajalise rahastamisvajaduse katmiseks

European Commission - IP/14/320   27/03/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 27. märts 2014

Komisjoni tegevuskava Euroopa majanduse pikaajalise rahastamisvajaduse katmiseks

Euroopa Komisjon võttis täna vastu meetmepaketi, millega toetatakse varasemast erinevaid viise pikaajalise investeerimise taastamiseks, et Euroopa majandus pöörduks jälle kasvuteele. Strateegia „Euroopa 2020” ja 2030. aasta kliima- ja energiapaketi alusel vajatakse suuri pikaajalisi investeeringuid taristute, uue tehnoloogia ja innovatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning inimkapitali valdkondades. Euroopa Ühendamise Rahastu hinnangul vajavad ainuüksi ELi tähtsusega transpordi-, elektri- ja telekommunikatsioonivõrgud kuni 2020. aastani investeeringuid 1 triljoni euro ulatuses.

Majandus- ja finantskriis on mõjutanud finantssektori suutlikkust eraldada reaalmajandusele vahendeid, seda eriti pikaajaliste investeeringutena. Euroopas on reaalamajandust alati rahastanud eelkõige pangad (ELis tuleb pankadelt kaks kolmandikku, USAs seevastu üks kolmandik vahenditest). Pankade finantsvõimenduse vähendamisega on vähenenud ka majanduse eri sektorite rahastamise võimalused. Näiteks Madalmaades ja Kreekas rahuldati 2013. aastal täies mahus alla ühe kolmandiku VKEde laenutaotlustest, Hispaanias ja Itaalias aga ainult ligikaudu pooled taotlustest.

Vaja on tegutseda, et taastada kestvaks majanduskasvuks ja investeerimiseks vajalikud tingimused. See eeldab ka, et vaja on leida uusi viise vahendite suunamiseks pikaajalisse investeerimisse. Komisjoni 2013. aasta märtsi rohelise raamatuga Euroopa majanduse pikaajalise rahastamise kohta (IP/13/274) käivitati laiaulatuslik arutelu, milles osalesid kõik majanduse sektorid. Täna vastu võetud meetmepaketti kuuluvad teatis majanduse pikaajalise rahastamise kohta, õigusakti ettepanek tööandjapensionifondide uute eeskirjade kohta ning teatis ühisrahastamise kohta. Teatises toetutakse konsultatsiooni käigus saadud vastustele ja selliste rahvusvaheliste foorumite nagu G20 ja OECD arutelule. Teatises esitatakse konkreetsed meetmed, mida EL saaks võtta pikaajalise rahastamise toetamiseks.

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier ütles: „Me oleme finantssektori reguleerimiseks koostanud kõrgete eesmärkidega tegevuskava, millel on olnud positiivne mõju finantsstabiilsusele ja -usaldusele. Majanduse elavnedes peame me seadma sarnased sihid majanduskasvu toetamisele. Pikaajalisi investeeringuid on Euroopas kestva majanduskasvu rahastamiseks väga vaja. Just kestev kasv suurendab konkurentsivõimet ja aitab arukalt, jätkusuutlikult ja kaasavalt luua töökohti. Meie finantssüsteemi võime rahastada reaalmajandust peab taastuma ja suurenema. See puudutab panku, aga ka selliseid institutsionaalseid investoreid nagu kindlustusandjad ja pensionifondid. Lisaks peame me Euroopas mitmekesistama rahastamisallikaid ning parandama Euroopa majanduse nn selgroo, st väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate rahastamisvõimalusi. Ma olen veendunud, et täna esitatud meetmed aitavad parandada Euroopa kapitaliturgude võimet suunata raha meie pikaajaliste vajaduste katmiseks." Seoses tööandjapensioni kogumisasutustega lisas volinik Barner: „Kõik Euroopa riigid on silmitsi probleemiga, et samal ajal on vaja tagada pensionid üha vananevale elanikkonnale ja pika aja jooksul investeerida majanduskasvu loomisesse. Tööandjapensionifondid peavad toime tulema mõlema probleemiga. Nad valitsevad pikaajalisi varasid rohkem kui 2,5 triljoni euro väärtuses, samas sõltub 75 miljoni Euroopa kodaniku vanaduspension suuresti neist. Tänase õigusakti ettepanekuga parandatakse Euroopas selliste fondide juhtimist ja läbipaistvust, seega parandatakse ka finantsstabiilsust ja toetatakse piiriülest tegevust, et jätkuks tööandjapensionifondide kui ühtede olulisemate pikaajaliste investorite areng.”

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav komisjoni asepresident Olli Rehn ütles: „Me peame kasutama riiklikke vahendeid paremini, et kasutada maksimaalselt ära tootliku investeerimise mõju majanduskasvule ja töökohtade loomisele. See tähendab oluliste taristute uuendamiseks sünergia loomist ja lihtsamat juurdepääsu rahastamisele. Oma roll on siin nii liikmesriikide ja ELi eelarvetel kui ka tugipankadel ja ekspordikrediidi agentuuridel. Selleks et aidata VKEdel saada investeeringuteks ja laienemiseks vajalikke vahendeid ja lihtsustada nende juurdepääsu kapitaliturgudelt saadavale rahastamisele, peame me toetama kvaliteetset väärtpaberistamist.”

Tööstuse ja ettevõtluse eest vastutav komisjoni asepresident Antonio Tajani lisas: „Täna esitatud ambitsioonikate algatustega parandame me finantssüsteemi, soosides vahendite pikaajalist investeerimist, mida on vaja Euroopa majanduse kestva kasvu tagamiseks. Finantskriis on mõjutanud finantssektori võimet suunata vahendeid reaalmajandusse. Tähtis roll kestvas majanduskasvus on VKEdel, kuigi neil on jätkuvalt raske saada vahendeid, seda eriti äärealadel. Täna esitatud algatuste eesmärk on avada reaalmajandusele täiendavaid rahastamisvõimalusi. Kõigi algatuste eesmärk on üks: toetada ühtset turgu, luues majanduskasvuks ja konkurentsiks Euroopas parimad tingimused.”

Peamised elemendid

Pikaajalist rahastamist käsitlevas teatises esitatakse hulk meetmeid, millega komisjon soovib parandada Euroopa majanduse pikaajalist rahastamist (MEMO/14/238). Täna avaldatakse nendest meetmetest kaks:

  • ettepanek vaadata läbi tööandjapensionifonde käsitlevad eeskirjad (vaadatakse läbi direktiiv 2003/41/EÜ tööandjapensioni kogumisasutuste tegevuse ja järelevalve kohta), et toetada ELis olulist liiki pikaajalise investori edasist arengut (MEMO/14/239);

  • teatis ühisrahastamise kohta, et pakkuda VKEdele alternatiivseid rahastamisvõimalusi (MEMO/14/240).

Meetmed jagunevad kuue peamise valdkonna vahel:

1. Pikaajalise rahastamise eraallikate mobiliseerimine: meetmed hõlmavad pankade ja kindlustusandjate usaldatavusnõuete raamistiku üksikasjade viimistlemist nii, et toetada pikaajalist investeerimist reaalmajandusse, mobiliseerida rohkem isiklikke pensionisääste ja uurida, kuidas toetada hoiuste piiriülest liikumist ja suurendada ELi säästukonto võimalikust loomisest saadavat kasu.

Sellega seoses peaks tänane õigusakti ettepanek tööandjapensionifondide uute eeskirjade kohta (IORP 2) toetama pikemaajalist investeerimist. Ettepanekul on kolm peamist eesmärki:

tagada pensioniskeemide liikmete piisav kaitstus riskide eest;

kõrvaldades takistused piiriüleselt teenuste osutamiselt, saada tööandjapensionide valdkonnas ühtsest turust täit kasu;

suurendada tööandjapensionifondide võimet investeerida pikaajalise majandusliku profiiliga finantsvaradesse ja sellega toetada reaalmajanduse kasvu rahastamist.

2. Riiklikest vahenditest rahastamise parem kasutamine: toetades riiklike tugipankade (riiklikud finantseerimisasutused, mis annavad vahendeid majanduse arendamiseks) tegevust ja edendades riiklike ekspordikrediidi süsteemide (valitsuste ja eksportööride vahel vahendajana toimivad asutused ekspordi rahastamiseks) vahelist koostööd. Mõlemal on oluline roll pikaajalises rahastamises.

3. Euroopa kapitaliturgude arendamine: lihtsustades VKEde juurdepääsu kapitaliturgudele ja suurematele investeerimiskogumitele, luues likviidse ja läbipaistva järelturu ettevõtte võlakirjadele, elavdades väärtpaberistamise turgusid, võttes arvesse nii riske kui ka selliste toodete eripära, ning parandades ELi ärikeskkonda pandikirjade ja väärtpaberite suunatud pakkumiste jaoks.

4. VKEde parem juurdepääs rahastamisele: pikaajalist rahastamist käsitlevas teatises esitatud meetmed hõlmavad VKEsid puudutava krediidiinfo ning pankade ja VKEde vahelise suhtlemise parandamist ja VKEde jaoks kapitaliturgudele juurdepääsu toetamise parima tava hindamist. Täna vastu võetud ühisrahastamist käsitleva teatise meetmete põhielementide hulka kuuluvad ka teadlikkuse suurendamine ja projektide kohta teabe jagamine. Komisjon teeb ettepaneku

  • edendada sektoris kasutatavaid parimaid tavasid, suurendada teadlikkust ja lihtsustada kvaliteedimärgi väljatöötamist;

  • jälgida hoolega ühisrahastamise turgude ja riikide õigusraamistike arengut

  • ning korrapäraselt hinnata, kas ELis on vaja võtta mis tahes uusi meetmeid, sealhulgas õigusmeetmed. Eesmärk on teha kindlaks teemad, millega tuleks ühisrahastamise leviku toetamiseks tegeleda.

5. Strateegia „Euroopa 2020" eesmärkide saavutamiseks erasektori kaasamine taristute rahastamisse: parandades teabe kättesaadavust taristuid käsitlevate investeerimiskavade kohta ja parandades taristutega seotud laenude krediidistatistikat.

6. Jätkusuutliku rahastamise üldise raamistiku tõhustamine: parandades pikaajalise rahastamise jaoks äriühingu üldjuhtimise korda, nt seoses aktsionäride kaasamise (vaadates läbi aktsionäride õiguste direktiivi, mille ettepanek peaks peagi vastu võetama), töötajate omandi, äriühingu üldjuhtimise aruandluse ning keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisalaste teemadega.

Lisateave

http://ec.europa.eu/internal_market/finances/financing-growth/long-term/index_en.htm

http://ec.europa.eu/internal_market/pensions/directive/index_en.htm

http://ec.europa.eu/internal_market/finances/crowdfunding/index_en.htm

Kontaktisikud:

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52)

Kodanikule: Europe Direct, tel 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website