Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 24. märts 2014

E-tervise olukorrast Euroopa Liidus

„Vananev elanikkond on Euroopa tervishoiukorralduse jaoks tõeline proovikivi. Kui hakkame senisest paremini kasutama digitehnoloogia võimalusi, vähenevad kulud, abivajaja saab suurema otsustusõiguse, tervishoid muutub tõhusamaks ja meie inimesed on suutelised ühiskonnaelus kauem aktiivselt osalema. Me peame ajaga kaasas käima," tõdes Neelie Kroes.

Asjade seis

Kaks uuringut, milles vaadeldi Euroopa aktiivravi haiglaid (lühiajaliseks raviks, kirurgilisteks protseduurideks ja hooldusraviks mõeldud haiglad) ja perearstide tööd, näitasid, et e-tervise võimalusi kasutatakse varasemast rohkem: 2013. aastal kasutas e-tervise vahendeid 60% perearstidest, s.o 50% rohkem kui 2007. aastal. Teha tuleks aga palju rohkem.

Mis veel uuringutest selgus?

E-tervise vahendite kasutuselevõtt haiglates on kõige paremini edenenud Taanis (66%), Eestis (63%), Rootsis ja Soomes (mõlemas 62%). Andmed kõigi riikide kohta on siin.

Nii nagu varemgi, kasutatakse e-tervise võimalusi peamiselt tavapärasteks registreerimistoiminguteks ja aruandluseks, mitte niivõrd raviga seotud eesmärkidel, näiteks abivajajate veebikaudseks konsulteerimiseks (veebikonsultatsioone kasutab perearstidest vaid 10%).

Patsiendi terviseandmete digiteerimise poolest on esirinnas Holland, kus on digiteeritud 83,2% andmetest, talle järgnevad Taani 80,6%-ga ja Ühendkuningriik 80,5%-ga.

Tuleb aga märkida, et Euroopa haiglatest ainult 9% võimaldab patsiendil veebi kaudu oma terviseandmetega tutvuda ja enamasti sedagi vaid osaliselt;

Haiglad ja perearstid on e-tervise vahendeid kasutusele võttes põrkunud mitmete takistustega, alates koostalitusvõime puudumisest ning lõpetades õigusraamistiku ja vahendite puudumisega.

Komisjoni asepresident @NeelieKroesEU kommenteeris uuringu tulemusi nii:

"Me peame kiiresti muutma tervishoiusektoris valitsevat mõtteviisi. E-tervise vahendeid kasutab kümnest perearstist kuus – algus on küll tehtud, kuid arenguruumi on! Ja kas tõesti ainult 9 % meie haiglatest on sellised, kus patsient saab tutvuda oma elektrooniliste terviseandmetega? Uskumatu! Ma tahan, et liikmesriikide valitsused, kõrgtehnoloogialahenduste väljatöötajad, kindlustusseltsid, ravimitootjad ja haiglad ühendaksid oma jõud ja looksid uudse ja kulutõhusa tervishoiusüsteemi, mis on patsiendi jaoks selgem ja annab talle suurema otsustusõiguse.”

Tervishoiuvolinik Tonio Borg lisas: „E-tervise vahendite abil saab patsientidele pakkuda paremat ravi ning muuta tervishoiusüsteemi tõhusamaks. Uuringud näitavad, et mõned liikmesriigid on e-retseptide ja elektrooniliste haiguslugude kasutamises selgelt esirinnas ning teised võiksid neist eeskuju võtta. Panen kõigile liikmesriikidele südamele, et nad kasutaksid täiel määral e-tervise vahendite pakutavaid võimalusi ja teeksid omavahel koostööd ELi e-tervise võrgustiku raames.”

Miks kõik nii kaua aega võtab?

Kui perearstidelt küsiti, miks nad ei kasuta e-tervise teenuseid rohkem, tõid nad põhjuseks ebapiisava rahastamise (79%), puudulikud IT-oskused (72%), eri süsteemide kokkusobimatuse (73%) ja asjaolu, et pole seadusi, mis reguleeriksid konfidentsiaalsuse ja privaatsuse kaitset, kui arst ja patsient suhtlevad e-posti teel (71%).

Taust

Uuringutes vaadeldi digivahendite ja -teenuste kasutamist tervishoiuvaldkonnas, s.t hinnati elektrooniliste terviseandmete kasutamist ja nendega tutvumise võimalusi, kaugtervishoiuteenuste kasutamist, spetsialistide omavahelist teabevahetust jms. Kui nimetatud teenuseid täiel määral kasutada, saab patsient oma tervise kohta rohkem teavet ja saab aktiivsemalt osaleda oma tervisega seotud küsimuste otsustamises, paraneb tervisenõustamise ja ravi kvaliteet ning riikide tervishoiusüsteemid hakkavad paremini toimima.

E-tervise vahendid on järgmised: a) elektroonilised terviseandmete registrid, b) terviseteabe vahetamise süsteemid, c) kaugtervishoiulahendused ja d) isiklikud terviseandmed.

Terviseteabe vahetamine

ELi haiglatest 48% jagab teatavat meditsiinilist teavet haiglaväliste arstidega ja 70% teiste tervishoiuteenuse pakkujatega. Parimate näitajatega paistavad silma Taani, Eesti, Luksemburg, Holland ja Rootsi (kõik nende riikide aktiivravi haiglad vahetavad teataval määral terviseteavet).

Vähe on perearste, kes kasutavad e-retsepti (32%) ja suhtlevad patsiendiga e-posti teel (35%). E-retseptide väljastamises on esikohal Eesti (100%), talle järgnevad Horvaatia (99%) ja Rootsi (97%). Elektronposti kasutatakse kõige enam Taanis (100%), Eestis (70%) ja Itaalias (62%).

Alla 8% ELi haiglatest jagab elektroonilisel teel meditsiinilist teavet teistes ELi liikmesriikides asuvate tervishoiuasutustega.

Kaugtervishoid

Ainult 9% haiglatest pakub patsientidele kaugjälgimisteenust, mis aitaks vähendada haiglas viibimise aega ja annaks seeläbi suurema kindluse kõrvalise abita hakkama saada. Alla 10% perearstidest kasutab veebi patsientide nõustamiseks ja alla 16% teiste meditsiinispetsialistidega suhtlemiseks.

Kasulikud lingid

E-tervise vahendite kasutamine haiglates, võrdlusanalüüs (2012–2013)

E-tervise vahendite kasutamine perearstide seas, võrdlusanalüüs (2013)

E-tervis digitaalarengu tegevuskavas

Täisväärtusliku eluperioodi pikendamist käsitlev Euroopa innovatsioonipartnerlus

Neelie Kroesi blogikanne tervishoiu muutumise kohta, jaanuar 2014

E-tervis Twitteris

Kontaktisikud:

E-post: comm-kroes@ec.europa.eu Tel: +32 229 57361 Twitter: @RyanHeathEU


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website