Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 24. märts 2014

Deklareerimata töö: uuring toob esile laiaulatusliku probleemi

Umbes üks kümnest eurooplasest (11%) tunnistab, et ta on ostnud möödunud aastal mitteametliku tööga seotud tooteid või teenuseid, 4% küsitletutest möönab aga, et nad on ise saanud oma töö eest deklareerimata tasu. Lisaks sellele on iga kolmekümnes isik (3%) saanud oma tööandjalt tasu osaliselt sularahas (nn ümbrikupalka). Need on mõned Eurobaromeetri uuringu tulemused, millest ilmneb, et deklareerimata töö on Euroopas endiselt laialt levinud. Samas on probleemi ulatus ja selle mõistmine riigiti erinevad.

Uuringus tuvastatud probleeme käsitletakse aprillis esitatavas komisjoni ettepanekus, mille eesmärk on luua Euroopa platvorm deklareerimata töö ennetamiseks ja vältimiseks, tugevdades probleemi tõhusamaks lahendamiseks liikmesriikide vahelist koostööd.

Lisaks sellele, et deklareerimata töö tekitab töötajatele ohtlikud töötingimused ning vähendab nende sissetulekut, jätab see ka riigi ilma tulust ning kahjustab meie sotsiaalkaitsesüsteeme. Liikmesriigid peavad rakendama poliitikat, mis heidutab tegemast deklareerimata tööd või julgustab sellise töö ümberkujundamist seaduslikuks, ning tegema tihedamat koostööd selle pahe vastu võitlemiseks. Seetõttu teeb Euroopa Komisjon aprillis ettepaneku luua Euroopa platvorm deklareerimata töö ennetamiseks ja vältimiseks, mis parandaks koostööd tööinspektsioonide ning täitevasutuste vahel kogu Euroopas”, märkis tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor.

28 ELi liikmesriigis läbiviidud Eurobaromeetri uuring näitab järgmist:

11% vastanutest tunnistab, et on möödunud aastal ostnud deklareerimata tööga seotud tooteid või teenuseid, samas kui 4% küsitletutest on saanud töö eest deklareerimata tasu

60% ütleb, et deklareerimata kaupade või teenuste ostmise peamine põhjus on madalam hind ning 22% küsitletutest nimetab teene tegemist sõpradele

50% küsitletutest nimetab deklareerimata töö peamise põhjusena mõlema osapoole saadavat kasu, 21% toob esile raskusi alalise töökoha leidmisel, 16% peab makse liiga kõrgeks ning 15% nimetab muu tulu puudumist. Lõunaeurooplased mainivad pigem raskusi alalise töökoha leidmisel (41%) või muu sissetulekuallika puudumist (26%)

eurooplased kulutavad aastas keskmiselt 200 eurot deklareerimata kaupade või teenuste ostmiseks ning keskmine aastas deklareerimata tööga teenitud summa on 300 eurot

kõige suurema nõudlusega deklareerimata kaubad või teenused on kodu remont (29%), sõidukite remont (22%), koristamine (15%) ja toitlustamine (12%)

eurooplaste peamised deklareerimata tööd on remonditööd (19%), aiatööd (14%), koristamine (13%) ja lapsehoidmine (12%)

Lätis, Madalmaades ja Eestis on deklareerimata tööd tegevate vastanute osakaal kõige suurem (11%). Siiski on riigiti olulisi erinevusi suhtumises ja arusaamades selle kohta, mis on deklareerimata töö, samuti seoses asjaomaste teenuste laadi ja mahuga

3% vastanutest väidab, et saab osa oma töötasust kätte sularahas – selline praktika esineb suurema tõenäosusega väikeettevõtetes. Aastas ümbrikupalgana saadud tulu osakaal on kõige suurem Lõuna-Euroopas (69%), millele järgnevad Ida- ja Kesk-Euroopa (29%), samas on see väiksem Mandri-Euroopas ja Põhjamaades (vastavalt 17% ja 7%).

2013. aasta tööhõive ja sotsiaalse arengu ülevaade Euroopas (ESDE) pakub täiendavat tulemuste analüüsi. Võrreldes eelmise, 2007. aastal korraldatud uuringuga on deklareerimata töö üldine maht suhteliselt stabiilne, kuid ilmnevad mõned selged riigipõhised arengud:

deklareerimata töö pakkumine on mõnes riigis (nt Lätis) järsult langenud, samas on see pisut suurenenud Hispaanias ja Sloveenias;

deklareerimata töö nõudluse märkimisväärset suurenemist täheldati Kreekas, Küprosel, Maltal ja Sloveenias;

palga sularahas väljamaksmine on kriisi ajal vähenenud, eriti Kesk- ja Ida-Euroopas, kuid suurenenud Kreekas.

Täiendav analüüs kriisi mõjust deklareerimata tööle näitab, et tööturgude nõrgenemine alates 2007. aastast on suurendanud deklareerimata töö pakkumist erasektoris, kuigi seos kasvava vaesusega on oluliselt vähenenud. Kuid nii kõrgem töötuse määr, kui ka suurenev vaesus näivad põhjustavat seda, et rohkem inimesi nõustub võtma vastu ümbrikupalka. Samuti ilmneb see, et maksustamise tase ei mõjuta otseselt deklareerimata töö osakaalu, vaid mõju võib omada hoopis inimeste arusaam avalikest teenustest ning sellest, kui hästi kasutatakse maksutulu.

ESDE analüüs hõlmab ka ülevaadet mitmest edukast deklareerimata töö vastasest meetmest, mida võeti eri liikmesriikides. Selliste meetmete hulka kuuluvad:

deklareerimata tegevuse ametlikuks muutmise stiimulid, nagu halduse lihtsustamine, otsesed maksusoodustused ostjatele või teenusevautšerid

maksude maksmise ja kohustuste täitmise moraali ning kultuuri tugevdamine, näiteks teadlikkuse suurendamise kampaaniate kaudu

tõhusam avastamine ja rangemad karistused.

Edasised sammud

2014. aasta aprillis esitab komisjon ettepaneku luua asjaomane Euroopa platvorm töö deklareerimata jätmise ennetamiseks ja ärahoidmiseks. Platvorm koondab liikmesriikide eri täitevasutusi, näiteks tööinspektsioone, sotsiaalkindlustusasutusi, maksu- ja migratsiooniameteid ning muid sidusrühmasid. Platvorm tõhustab ELi tasandi koostööd, et ennetada ja tõkestada deklareerimata tööd tõhusamal ning tulemuslikumal moel.

Taust

Eurobaromeetri uuringu käigus küsitleti 26 563 eri sotsiaalsesse ja demograafilisse rühma kuuluvat isikut kõikides liikmesriikides. Uuringu tulemused tuginevad 2007. aastal korraldatud uuringule, mis oli esimene katse hinnata deklareerimata töö osakaalu ELi tasandil. Mõlemad uuringud on keskendunud teenuste ja kaupade individuaalsele pakkumisele ja ostmisele ning ümbrikupalkadele, mistõttu ei hõlmata kõiki deklareerimata töö vorme ettevõtetes.

Määratluse kohaselt on deklareerimata töö igasugune tasustatud olemuselt seaduslik tegevus, mida ei deklareerita avaliku sektori asutustele, arvestades liikmesriikide õigusliku reguleerimise erinevusi. Asjaomane mõiste leidub Euroopa tööhõivestrateegias ja alates 2001. aastast ka liikmesriikidele mõeldud tööhõivesuunistes.

Juba 2012. aasta aprillis esitatud meetmepaketis tööhõive suurendamiseks rõhutati, et mitteametliku või deklareerimata töö seaduslikuks muutmine võib aidata vähendada tööpuudust, nagu ka vajadus parandada koostööd liikmesriikide vahel.

2013. aasta keskel korraldas komisjon esimese etapina konsultatsioonid tööandjate ja töötajate esindajatega ELi tasandil võimalike tulevaste ELi meetmete kohta, eesmärgiga suurendada riiklike täitevasutuste vahelist koostööd (IP/13/650). Sellele järgnes 2014. aasta alguses teise etapina konsultatsioon.

Lisateave

Eurobaromeeter „Deklareerimata töö ELis”

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Tellige e-postiga tasuta Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse uudiskiri

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website