Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 17. jaanuar 2014

Diskrimineerimisvastased ELi normid nüüd olemas kõigis 28 ELi liikmesriigis

Kõik liikmesriigid on tänaseks oma õigusesse üle võtnud Euroopa Liidu normid, mis käsitlevad võitlemist diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel. Nüüd tuleb pingutada selle nimel, et neid ka praktikas järgitaks. Sellisele järeldusele jõuti täna avaldatud Euroopa Komisjoni uues aruandes. 2000. aastal võeti vastu nii tööhõivealane võrdõiguslikkuse direktiiv kui ka rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv. Nende eesmärk on võidelda diskrimineerimisega. Hea uudis on see, et kõik 28 ELi liikmesriiki on need ELi direktiivid praeguseks oma õigusesse üle võtnud. Samal ajal tuuakse aruandes välja, et liikmesriikide ametiasutustel tuleb endiselt töötada selle nimel, et diskrimineerimise ohvriks langenutele oleks tagatud reaalne kaitse. Põhiprobleemid seisnevad selles, et üldsuse teadlikkus õigustest on väike ja tagasihoidlik on ka diskrimineerimisjuhtumitest teatamise aktiivsus. Olukorra parandamiseks pakub komisjon rahalisi vahendeid, et suurendada teadlikkust ja koolitada õiguspraktikuid võrdõiguslikkusalastes õigusküsimustes. Lisaks avaldas Euroopa Komisjon täna diskrimineerimise ohvrite jaoks koostatud suunised (aruande 1. lisa).

Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Redingi sõnul kuulub mittediskrimineerimine Euroopa Liidu aluspõhimõte hulka. „Seaduse ees on kõik võrdsed ning igaühel on õigus elada oma elu, ilma et teda diskrimineeritaks. Tänu ELi diskrimineerimisvastastele normidele ja komisjoni tegevusele ülevõtmise tagamiseks võivad inimesed tugineda neile õigustele kõigis 28 liikmesriigis. Ülesande keerukus seisneb selles, kuidas tagada, et need, kes on langenud diskrimineerimise ohvriks, saaksid oma õigused maksma panna: et nad teaksid, kuhu pöörduda ja et neil oleks juurdepääs õiguskaitsele,” lisas volinik.

Täna avaldatud aruandes analüüsitakse olukorda 13 aastat pärast ELi teedrajavate direktiivide vastuvõtmist 2000. aastal. Nende direktiividega keelati diskrimineerimine rassilise või etnilise kuuluvuse alusel ning vanuse, usutunnistuse või veendumuste, puude või seksuaalse sättumuse alusel töökohal mitmes olulises valdkonnas. Pärast komisjonipoolseid meetmeid on kõik 28 liikmesriiki mõlemad direktiivid oma riigi õigusesse üle võtnud (vt taustteave).

Ometi leitakse aruandes, et praktikas on normide kohaldamisel endiselt probleeme. Inimesed ei pruugi alati olla oma õigustest teadlikud, nt et ELi normid kaitsevad neid diskrimineerimise eest nii tööle kandideerimisel kui ka töökohal. Samuti on probleem võrdõiguslikkust käsitlevate andmetega, mille kogumine on liikmesriikide õlul. Andmete puudulikkus muudab diskrimineerimisjuhtumite levikust ülevaate saamise ja nende jälgimise keeruliseks. Suure tõenäosusega teatatakse vaid väikesest osast sellistest juhtumitest ja seda eelkõige tingituna vähesest teadlikkusest.

Selleks et ELi õiguseid võrdse kohtlemise kohta kohaldataks nõuetekohaselt, soovitab komisjon liikmesriikidele alljärgnevat.

Jätkata üldsuse teavitamist diskrimineerimisvastastest õigustest ja suunata põhitähelepanu kõige riskialtimatele isikutele, kaasates sellesse tööandjad ja ametiühingud. Komisjon toetab sellist tegevust rahaliselt ning on avaldanud diskrimineerimise ohvritele praktilised suunised (vt tänase aruande 1. lisa).

Hõlbustada ohvrite jaoks diskrimineerimisest teatamist, tehes kaebuste esitamise lihtsamaks. Siinkohal on keskne roll riiklikel võrdõiguslikkusega tegelevatelt asutustel. Komisjon jätkab nende asutustega võrgustikupõhist tööd ja tagab, et neil oleks võimalik oma ülesandeid korralikult täita, nagu seda nõuab ELi õigus.

Tagada diskrimineerimise ohvritele õiguskaitse kättesaadavus. Ohvrite jaoks koostatud komisjoni suunistes on esitatud konkreetsed juhised selle kohta, kuidas diskrimineerimise kohta kaebust esitada. Komisjon rahastab koolitusi diskrimineerimise ohvreid esindatavatele õiguspraktikutele ja vabaühendustele ELi õiguse kohaldamise kohta.

Tegeleda romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate raames romade vastu suunatud diskrimineerimisega, sealhulgas viies ellu romade kaasamise kohta hiljuti vastuvõetud nõukogu soovituses sisalduvaid komisjoni suuniseid (IP/13/1226).

Tänases aruandes on esitatud ka üksikasjalik ülevaade pärast direktiivide vastuvõtmist kujunenud kohtupraktikast (vt aruande 2. lisa) ja heidetakse eelkõige valgust diskrimineerimisele vanuse alusel. Selle kohta on Euroopa Kohus teinud hulga teedrajavaid kohtuotsuseid (vt aruande 3. lisa).

Taustteave

1999. aastal jõustunud Amsterdami leping andis ELile võitluseks diskrimineerimisega rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel uued volitused (endine ELi lepingu artikkel 13, praegu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 19). Selle tulemusena võtsid liikmesriigid ühehäälselt vastu direktiivi 2000/43/EÜ (rassilise võrdõiguslikkuse direktiiv) ja direktiivi 2000/78/EÜ (tööhõivealase võrdõiguslikkuse direktiiv).

ELi diskrimineerimisvastases õiguses on kehtestatud kõikides liikmesriikides ühtsed õigused ja kohustused, sealhulgas menetlused diskrimineerimise ohvriks langenud isikute abistamiseks. Kõikidel inimestel on õigus otsese või kaudse diskrimineerimise korral õiguskaitsele, võrdsele kohtlemisele töö saamisel, abile riiklikelt võrdõiguslikkusega tegelevatelt asutustelt ja esitada kaebus kohtu- või haldusmenetluse kaudu.

Aastatel 2005–2007 algatas komisjon rikkumismenetluse 25 liikmesriigi vastu (Luksemburgi vastu menetlusi ei olnud, Bulgaaria ja Horvaatia õiguse läbivaatamine on veel pooleli). Tänaseks on pea kõik menetlused lõpetatud. Ühe juhtumi puhul (Itaalia vastu) viis algatatud rikkumismenetlus Euroopa Liidu Kohtu otsuseni (kohtuasi C-312/11, 4. juuli 2013. aasta kohtuotsus).

Lisateave

Pressimaterjalid: Aruanne direktiivide ja lisade kohaldamise kohta

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/discrimination/news/140117_en.htm

Euroopa Komisjon – diskrimineerimisvastane võitlus:

http://ec.europa.eu/justice/discrimination/index_et.htm

Asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingu koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

ELi õigusküsimuste peadirektoraat Twitteris: @EU_Justice

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Kodanikud: Europe Direct telefonitsi 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-posti teel


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website