Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 17. märts 2014

2014. aasta ELi õiguskaitse tulemustabel: ELi kohtusüsteemide tõhustamine

Täna avaldas Euroopa Komisjon ELi õiguskaitse teise tulemustabeli, et edendada Euroopa Liidu kohtusüsteemide kvaliteeti, sõltumatust ja tõhusust. ELi õiguskaitse tulemustabeli näol on tegemist informatiivse allikaga, milles esitatakse liikmesriikide kohtusüsteeme käsitlevad objektiivsed, usaldusväärsed ja võrreldavad andmed. Nagu 2013. aasta tulemustabeliga (IP/13/285), ollakse ka 2014. aasta ELi õiguskaitse tulemustabeliga abiks liikmesriikidele ja Euroopa Liidule, et töötada välja tõhusamad kohtusüsteemid ja seeläbi edendada majanduskasvu liidus. Sellega aidatakse kaasa Euroopa poolaasta eesmärkide saavutamisele. Euroopa poolaasta on ELi iga-aastane majanduspoliitika kooskõlastamise protsess, mille eesmärk on parandada riigipõhiste soovituste kaudu liikmesriikide majandustulemusi ja konkurentsivõimet.

„Kohtuasja venimine soodustab ebaõiglust. ELi õiguskaitse tulemustabel on ELi majandusstrateegias peamine vahend, mis võimaldab kodanike ja ettevõtete jaoks tõhusama kohtumõistmise. Hästi toimiv ja sõltumatu kohtusüsteem on tähtis kodanike ja investorite usalduse võitmiseks ja asendamatu vastastikuse usalduse tugevdamiseks Euroopa õigusruumis,” märkis Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding.Käesolev teine ELi õiguskaitse tulemustabel ilmub ajal, mil paljud liikmesriigid viivad ellu kohtusüsteemi reforme, et parandada konkurentsivõimet. Tulemused ja andmed kinnitavad pühendunud ja järjekindlate jõupingutuste jätkumise tähtsust, et parandada kohtusüsteemide tõhusust kogu Euroopa Liidus.”

2014. aasta ELi õiguskaitse tulemustabel sisaldab eri allikate andmeid. Suurem osa kvantitatiivsetest andmetest saadi Euroopa Nõukogu õigusemõistmise tõhususe Euroopa komisjonilt (CEPEJ), kes kogus andmeid liikmesriikidelt. 2014. aasta tulemustabelis keskendutakse tsiviil- ja kaubandusvaidlustele ning haldusasjadele. Vaatluse all on samad näitajad, mis 2013. aastalgi, kuid kasutatakse ka täiendavaid allikaid:

  • Kohtusüsteemide tõhusus: kohtumenetluste kestus, algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr ning pooleliolevate kohtuasjade arv;

  • Kvaliteet: kohtunike kohustuslik koolitus, kohtute töö järelevalve ja hindamine, kohtute toimimiseks eraldatud eelarve ja inimressursid, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja vaidluste kohtuvälise lahendamise kättesaadavus;

  • Sõltumatus: Tulemustabelis esitatakse ka kohtusüsteemi tajutava sõltumatusega seotud andmeid. Lisaks esitatakse 2014. aasta tulemustabelis esimene üldine võrdlev ülevaade sellest, kuidas on korraldatud riiklikud kohtusüsteemid, et need suudaksid kaitsta kohtusüsteemi sõltumatust olukordades, kus see võib olla ohustatud. Selles vaadeldakse ka õiguslikke tagatisi näiteks kohtuniku üleviimise või kõrvaldamise korral.

2014. aasta tulemustabelis esitatakse ka kahe katseuuringu tulemused, millest saab uusi täpsemaid andmeid konkurentsi- ja tarbijaõigustega seonduvate kohtumenetluste kestuse kohta, esitatuna menetluspäevade keskmise arvuna.

2014. aasta ELi õiguskaitse tulemustabeli peamised tähelepanekud (vt lisa kolme valdkonna kohta):

  • Mõnel liikmesriigil on jätkuvalt konkreetseid probleeme seoses kohtusüsteemi tõhususega. Pikaajaline esimese astme kohtumenetlus ning madal algatatud ja lõpuleviidud kohtumenetluste määr ja/või pooleliolevate kohtuasjade suur arv viitavad sellele, et kohtusüsteeme tuleb tõhustada. Mõnes liikmesriigis (näiteks Portugalis) viidi hiljuti ellu ambitsioonikad reformid, kuid nende mõju tulemustabelis veel ei kajastu, sest selles kasutati peamiselt 2012. aasta andmeid.

  • Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kättesaadavus on kohtute jaoks paranenud, kuid edasiseks arenguks on veelgi ruumi, eriti kohtute ja kodanike vahelise suhtluse hõlbustamise valdkonnas. Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismid on nüüdseks kättesaadavad pea kõigis liikmesriikides ning kohtute töö järelevalve ja hindamine toimib enamikes liikmesriikides.

  • Ligikaudu kolmandikus liikmesriikides osaleb üle 50% kohtunikest ELi õiguse alal korraldatavatel täiendkoolitustel. Kohtunike ja õigusala töötajate koolitamine ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia on vastastikusel usaldusel põhineva Euroopa õigusruumi tõhusaks toimimiseks väga olulised.

  • Mitmes liikmesriigis on kohtute sõltumatuse tajumine paranenud, kuid mõnes seevastu halvenenud.

Edasised sammud

Tulemustabelis tehtud tähelepanekuid võetakse arvesse 2014. aasta Euroopa poolaasta raames ettevalmistatavates tulevastes riigipõhistes analüüsides. Neid võetakse arvesse ka majanduse kohandamisprogrammide raames tehtavas töös. Riikide kohtusüsteemide reformimiseks saab kasutada ELi vahendeid (regionaalarengu fondi ja sotsiaalfondi vahendeid).

Esimese võrdleva ülevaate põhjal, milles käsitleti kohtusüsteemi sõltumatust kaitsvaid õiguslikke tagatisi, kavatseb komisjon võrdlevaid andmeid edasi arendada. Komisjon teeb koostööd kohtusüsteemi ekspertide ja liikmesriikidega, samuti õigusala töötajate ja Euroopa kohtuvõrgustikega, et parandada tulevastes tulemustabelites kasutatavate andmete kvaliteeti, kättesaadavust ja võrreldavust.

Taust

Kohtusüsteemide kvaliteedi, sõltumatuse ja tõhususe suurendamine on juba osaks Euroopa poolaasta nime kandvast ELi majanduspoliitika koordineerimise protsessist. Riikide kohtusüsteemi reformid on ka Kreeka, Portugali ja Küprose majanduslike kohandamisprogrammide lahutamatuks osaks.

ELi õiguskaitse tulemustabel toetab Euroopa poolaasta protsessi, aidates välja selgitada õiguskaitsega seonduvaid erilist tähelepanu nõudvaid probleeme. Koos liikmesriikide olukorra hindamisega kasutati 2013. aasta tulemustabelit riigipõhiste soovituste väljatöötamiseks kümne liikmesriigi (BG, ES, HU, IT, LV, MT, PL, RO, SI, SK) õiguskaitse valdkonnas. Selliselt aitab tulemustabel nii ELil kui ka liikmesriikidel saavutada kodanike ja ettevõtete jaoks tõhusama kohtumõistmise. See aitab tugevdada asjaomaste riikide ja ELi kui terviku majanduskasvu strateegiaid.

Kuigi tulemustabelis ei esitata kõikehõlmavat ühtset paremusjärjestust, antakse selles ülevaade kohtusüsteemide toimimise kohta eri näitajate põhjal, mis pakuvad ühist huvi kõigile liikmesriikidele. Selles ei propageerita mõnda konkreetset kohtusüsteemi. Sõltumata liikmesriigi kohtusüsteemi mudelist või sellega seotud õigustraditsioonist, kuuluvad tõhusa kohtusüsteemi aluseks olevate oluliste parameetrite hulka ajakohasus, sõltumatus, taskukohasus ja kasutajasõbralik kättesaadavus.

2014. aasta ELi õiguskaitse tulemustabelis kasutatakse samu näitajaid kui 2013. aasta ELi õiguskaitse tulemustabelis , hõlmates andmeid kohtuasjade lahendamiseks kuluva aja, nende lahendamise määra ja pooleliolevate asjade arvu kohta, samuti elektrooniliste vahendite kasutamise kohta kohtuasjade haldamisel ning vaidluste lahendamiseks alternatiivsete viiside kasutamise, kohtunike koolitusvõimaluste ja kohtute ressursside kohta. Kohtumõistmisest üksi aga ei piisa, vaid ühiskonnas peab ka näha olema, et seda tehakse. Seetõttu on tulemustabelis toodud andmed ka selle kohta, mil määral tunnetatakse kohtusüsteeme olevat sõltumatud, tuginedes Maailma Majandusfoorumi andmetele.

Lisateave

MEMO/14/194

Pressimaterjalid: 2014. aasta ELi õiguskaitse tulemustabel / riikide teabelehed – liikmesriikidelt õigusemõistmise tõhusust hindava Euroopa komisjoni (CEPEJ) poolt kogutud andmed:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/effective-justice/news/140317_en.htm

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

ELi õigusküsimuste peadirektoraat Twitteris: @EU_Justice

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Üldsusele: Europe Direct telefonitsi 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­posti teel

ANNEX

1. Efficiency

Figure 1: Time needed to resolve litigious civil and commercial cases* (1st instance/in days) (source: CEPEJ study)

*Litigious civil (and commercial) cases concern disputes between parties, for example disputes regarding contracts, following the CEPEJ methodology. The length of proceedings expresses the time (in days) needed to resolve a case in court, that is the time taken by the court to reach a decision at first instance. The 'disposition time' indicator is the number of unresolved cases divided by the number of resolved cases at the end of a year multiplied by 365 days.

Figure 2: Rate of resolving litigious civil and commercial cases (1st instance/in %) (source: CEPEJ study)

The clearance rate is the ratio of the number of resolved cases over the number of incoming cases. It measures whether a court is keeping up with its incoming caseload. The length of proceedings is linked to the rate at which the courts can resolve cases, the 'clearance rate', and to the number of cases that are still waiting to be resolved, 'pending cases'. When the clearance rate is about 100% or higher it means the judicial system is able to resolve at least as many cases as come in. When the clearance rate is below 100%, it means that the courts are resolving fewer cases than the number of incoming cases, and as a result, at the end of the year, the number of unresolved cases adds up as pending cases. If this situation persists over several years, this could be indicative of a more systemic problem as backlogs build up which further aggravate the workload of courts, and which cause the length of proceedings to rise further.

Figure 3: Number of litigious civil and commercial pending cases (1st instance/per 100 inhabitants) (source: CEPEJ study)

The number of pending cases expresses the number of cases that remains to be dealt with at the end of a period. The number of pending cases influences the disposition time. Therefore, in order to improve the length of proceedings measures to reduce the number of pending cases are required.

2. Quality

Figure 4: ICT Systems for the registration and management of cases (weighted indicator-min=0, max=4) (source: CEPEJ study)

Figure 5: Judges participating in continuous training activities in EU Law or in the law of another Member State (as a % of total number or judges)* ( source: European Commission, European Judicial Training, 2012)

*In a few cases reported by the Member States the ratio of participants to existing members of a legal profession exceeds 100%, meaning that participants took part in more than one training activity on EU law. Some of the exceptionally high figures may suggest that, the data delivered concerns training in all subjects and not just in EU law.

Figure 6: Budget for courts (in EUR per inhabitant)* (source: CEPEJ study)

* This figure indicates the annual approved budget allocated to the functioning of all courts, whatever the source and level of this budget (national or regional).

3. Independence

Figure 7: Perceived judicial independence (higher value means better perception) (source: World Economic Forum [WEF])

The WEF indicator is based on survey answers to the question: "To what extent is the judiciary in your country independent from the influences of members of government, citizens, or firms?" The survey was replied to by a representative sample of firms in all countries representing the main sectors of the economy (agriculture, manufacturing industry, non- manufacturing industry, and services).


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website