Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 12. märts 2014

Maksejõuetus: Euroopa Komisjon soovitab lähenemisviisi, millega antakse ausatele ettevõtjatele uus võimalus alustada äritegevust

Euroopa Komisjon esitas täna rea ühiseid põhimõtteid finantsraskustesse sattunud ettevõtete siseriiklike maksejõuetusmenetluste kohta. Selleks et ennetada ettevõtte maksejõuetuks muutumist, on eesmärk julgustada elujõulisi ettevõtteid keskenduma likvideerimise asemel äritegevuse varasele ümberkorraldamisele. ELis muutub igal aastal maksejõuetuks ligikaudu 200 000 ettevõtet ja kaotab töö 1,7 miljonit inimest, mistõttu soovib komisjon anda elujõulistele äriühingutele võimaluse jätkata ja korraldada oma tegevus ümber. Maksejõuetust reguleerivate siseriiklike õigusnormide reformiga loodaks olukord, millest võidavad kõik. See aitab jätkata elujõulistel firmadel äritegevust ja säilitada töökohti ning samas loob parema keskkonna võlausaldajatele, kes saavad investeeringutest tagasi rohkem, kui oleks võimalik võlgniku pankroti korral. Pärast pankrotti peaksid ausad ettevõtjad saama kiiresti teise võimaluse, kuna ajalugu näitab, et teisel katsel on nad edukamad. Täna vastuvõetud soovitus põhineb eelmise aasta avalikul konsultatsioonil maksejõuetust käsitleva Euroopa lähenemisviisi kohta (IP/13/655) ja ettepanekul vaadata läbi ELi kehtivad õigusnormid piiriülese maksejõuetuse kohta, mis sai hiljuti Euroopa Parlamendi heakskiidu (MEMO/14/88).

„Ettevõtjad on olulised heaolu ja töökohtade loojad, kuid ettevõtte loomine ja käigushoidmine on keeruline, eriti tänastes majandustingimustes,” ütles Euroopa Komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Kuna üha rohkem firmasid kogu Euroopas on finantsraskustes, peame me muutma oma suhtumist äriühingute maksejõuetusse. Henry Fordi esimene autofirma lõpetas tegevuse pärast18 kuud, kuid ta jätkas ja asutas ühe edukaimatest ettevõtetest maailmas. Me ei tohiks takistada innovatsiooni – kui aus ettevõtja esimesel katsel ebaõnnestub, peaks ta saama proovida uuesti. Meie maksejõuetusnormid peaksid muutma uuesti alustamise lihtsamaks."

Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani märkis: „Meil tuleb luua tõhus süsteem, mis aitaks eristada ausaid ettevõtjaid ebaausatest, et vähendada pankroti negatiivset kuvandit. Selline eristamine peaks aitama lõpetada selliste ettevõtjate diskrimineerimise, kelle pankrot ei ole seotud pettusega, nii et neil oleks uue ettevõtte alustamiseks õigus saada olemasolevat turutoetust".

Komisjoni tänane soovitus aitab luua ühtse raamistiku liikmesriikide maksejõuetusnormidele. Liikmesriikidel palutakse teha järgmist:

  • lihtsustada finantsraskustesse sattunud ettevõtete tegevuse ümberkorraldamist enne ametliku maksejõuetusmenetluse alustamist ning ilma pika ja kuluka menetluseta, et ennetada likvideerimist;

  • lubada võlgnikel korraldada oma tegevus ümber ilma ametlikku kohtumenetlust algatamata;

  • anda finantsraskustesse sattunud ettevõtetele võimalus taotleda nõuete sissenõudmise ajutist peatamist kuni neljaks kuuks (pikendatav kuni 12 kuuni), et võtta vastu ümberkorralduskava enne, kui võlausaldaja võib alustada nende vastu nõuete sissenõudmise menetlust;

  • lihtsustada ümberkorralduskava vastuvõtmist, võttes arvesse nii võlgnike kui ka võlausaldajate huve, eesmärgiga suurendada võimalust päästa elujõulised ettevõtted;

  • vähendada pankrotistumise negatiivset mõju ettevõtja väljavaadetele käivitada uus ettevõte, eelkõige vabastades ettevõtja võlgadest maksimaalselt kolme aasta jooksul.

Järgmised sammud: Soovituses palutakse liikmesriikidel võtta sobivad meetmed ühe aasta jooksul. Hiljemalt 18 kuud pärast soovituse vastuvõtmist hindab komisjon liikmesriikide poolt kord aastas esitatud aruannete põhjal hetkeolukorda, et otsustada, kas maksejõuetust käsitleva valdkonnaülese lähenemisviisi tugevdamiseks on tarvis edasisi meetmeid.

Taust

Maksejõuetuse tekkimine on osa tänapäeva dünaamilisest majandusest. Ligikaudu pooled ettevõtjatest peavad vastu vähem kui viis aastat ja igal aastal muutub ELis maksejõuetuks umbes 200 000 ettevõtet. See tähendab, et Euroopas läheb iga päev pankrotti ligi 600 ettevõtet. Veerand neist maksejõuetuse juhtudest on piiriülese mõjuga. Ja neid esineb üha rohkem – maksejõuetuse juhtude arv on alates kriisi algusest kahekordistunud ja sama trendi jätkumist prognoositakse ka 2014. aastaks.

Tõendid viitavad, et korra ebaõnnestunud ettevõtjad õpivad oma vigadest ning on uuesti alustades üldiselt edukamad kui esimesel korral. Ligi 18%-l kõigist edukatest ettevõtjatest on esimene ettevõte pankrotistunud.

Seepärast on oluline, et ajakohased õigusaktid ja tõhusad menetlused aitaksid majanduslikult piisavalt elujõulistel ettevõtjatel finantsraskustest üle saada ja uuesti alustada. Samas soosivad mitme ELi riigi maksejõuetusraamistikud finantsraskustesse sattunud, kuid elujõuliste ettevõtjate likvideerimist, mitte aga tegevuse ümberkorraldamist. Samuti takistavad maksejõuetust käsitlevad seadused ausatele ettevõtjatele pankroti järel uue võimaluse andmist, kehtestades pikad võlgadest vabanemise tähtajad.

Kogemuse põhjal võib väita, et mida varem saab raskustesse sattunud äriühingu tegevust ümber korraldada, seda suurem võimalus on saavutada edu. Tegevuse varane ümberkorraldamine enne ametliku maksejõuetusmenetluse alustamist ei ole aga mitmes riigis (näiteks Bulgaarias, Ungaris, Tšehhi Vabariigis, Leedus, Slovakkias ja Taanis) võimalik ning nendes riikides, kus see on võimalik, võib see osutuda ebatõhusaks ja kulukaks ning vähendada äriühingute soovi tegevust jätkata . Kokkuvõttes, mõnes riigis võib võtta aastaid, enne kui aus, kuid pankrotistunud ettevõtja saab vanadest võlgadest vabaneda ja katsetada uut äriideed (Austria, Belgia, Eesti, Kreeka, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Horvaatia, Poola, Portugal ja Rumeenia). Võlgadest vabanemise lühem aeg peaks tagama, et ausa ettevõtja jaoks ei kaasneks pankrotiga eluaegsed negatiivsed tagajärjed.

Liikmesriikide õigusnormide erinevused mõjutavad piiriülese võlgade sissenõudmise tulemuslikkust, piiriüleseid investeerimisotsuseid ja äriühingute gruppide tegevuse ümberkorraldamist. Ühtsem lähenemisviis ELi tasandil mitte ainult ei suurendaks võlausaldajate tagasisaadavat raha ja piiriüleseid investeeringuid, vaid mõjutaks positiivselt ka ettevõtlust, tööhõivet ja innovatsiooni.

ELi praegune maksejõuetust käsitlev õigusraamistik

Euroopa eeskirjad piiriülese maksejõuetuse kohta on sätestatud määrusega (EÜ) nr 1346/2000 maksejõuetusmenetluse kohta („maksejõuetusmenetluse määrus”), mida kohaldatakse alates 31. maist 2002. Määrus sisaldab eeskirju kohtualluvuse, tunnustamise ja kohaldatava õiguse kohta ning selles on sätestatud mitmes liikmesriigis algatatud maksejõuetusmenetluste kooskõlastamise kord. Määrust kohaldatakse, kui võlgnik asub või kui tal on võlausaldajaid teises liikmesriigis.

2012. aasta detsembris esitas Euroopa Komisjon meetmepaketi, millega ajakohastada nimetatud maksejõuetuseeskirju (IP/12/1354, MEMO/12/969). Euroopa Parlament hääletas 5. veebruaril 2014 komisjoni ettepaneku poolt, mille nüüd peab heaks kiitma nõukogu, et ettepanek muutuks õiguslikult siduvaks (MEMO/14/88).

Lisaks sellele käivitas komisjon 2013. aasta juulis avaliku konsultatsiooni äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva Euroopa lähenemisviisi kohta (IP/13/655), oodates arvamusi selliste oluliste teemade kohta nagu võlgadest vabanemiseks vajalik aeg, menetluse algatamise tingimused, nõuded ümberkorralduskavadele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele vajalikud meetmed.

Mitu ELi liikmesriiki (Hispaania, Läti, Malta ja Sloveenia) on saanud soovitusi Euroopa poolaasta raames, mis on majanduspoliitika koordineerimise tsükkel, ning milles on neid kutsutud üles reformima maksejõuetussüsteemi eri aspekte. Mitu teist riiki on oma õigusakte parajasti reformimas, et parandada finantsraskustesse sattunud äriühingute päästmise võimalusi, vähendada ettevõtjate võlgadest vabastamise aega ja üldisemalt parandada oma maksejõuetuse raamistike toimimist (nt Madalmaad, Luksemburg, Poola, Läti, Küpros, Eesti, Horvaatia ja Ühendkuningriik).

Lisateave

Komisjoni soovitus äritegevuse ebaõnnestumist ja maksejõuetust käsitleva uue lähenemisviisi kohta

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/civil/news/140312_en.htm

Euroopa Komisjon – maksejõuetusmenetlused:

http://ec.europa.eu/justice/civil/commercial/insolvency/index_en.htm

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Asepresident Reding Twitteris: @VivianeRedingEU

Euroopa Komisjoni asepresidendi ning tööstuse ja ettevõtluse voliniku Antonio Tajani veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/tajani/index_en.htm

Asepresident Tajani Twitteris: @AntonioTajaniEU

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Üldsusele: Europe Direct telefon 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website