Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon esitleb õigusriigi põhimõtete kaitse raamistikku

European Commission - IP/14/237   11/03/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg, 11. märts 2014

Euroopa Komisjon esitleb õigusriigi põhimõtete kaitse raamistikku

Euroopa Komisjon võttis täna vastu uue raamistiku võitluseks süsteemsete ohtudega õigusriigi põhimõtetele kõigis EL 28 liikmesriigis. See algatus sai teoks pärast volinike kolleegiumi 28. augustil 2013 ja 25. veebruaril 2014 toimunud mõttevahetust õigusriigi põhimõtete kohta. Mõttevahetuse tulemusena järeldati, et õigusriigi põhimõtteid ähvardavate süsteemsete ohtudega toimetulekuks on vaja töötada välja ELi tasandi vahend. Uus õigusriigi põhimõtete raamistik täiendab rikkumismenetlusi — mida kohaldatakse siis, kui ELi õigust on rikutud — ja Lissaboni lepingu artikli 7 kohast menetlust, mis võimaldab kõige karmima meetmena hääleõiguse peatamist juhul, kui liikmesriik eksib „tõsiselt ja korduvalt” ELi väärtuste vastu. Uue raamistikuga kehtestatakse varajase hoiatamise vahend, mis võimaldab komisjonil alustada dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et vältida õigusriigi põhimõtteid ähvardavate süsteemsete ohtude laienemist. Kui uue ELi õigusriigi põhimõtete raamistiku abil lahendust ei leita, jääb artikli 7 kohane menetlus alati viimaseks abinõuks kriisiolukorra lahendamisel ja Euroopa Liidu väärtustega vastavuse tagamisel. Uus raamistik ei anna komisjonile uusi volitusi, vaid muudab läbipaistvaks selle, kuidas komisjon täidab oma rolli aluslepingute täitmise järelevalvajana.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Durão Barroso sõnas: „Õigusriigi põhimõtted on Euroopa Liidu üks alustala. Sellele on meie liit üles ehitatud. Euroopa Komisjoni kui aluslepingute täitmise järelevalvaja ülioluline roll on õigusriigi põhimõtete täitmise tagamine. Olen alati viidanud vajadusele raamistiku järele, mis võimaldaks komisjonil varakult ja läbipaistvalt sekkuda tõsise ja süsteemse ohu puhul mõne liikmesriigi õigusriigi põhimõtetele. Täna täidab komisjon selle kohustuse ja tagab, et tulevikus saame me lähimineviku kogemustele tuginedes hoida ära ja tõhusalt lahendada õigusriigi põhimõtete kriise meie liikmesriikides.

„Õigusriigi põhimõtete järgimine on eeltingimuseks kõigi teiste oluliste väärtuste kaitsmisele, millele liit on rajatud. Euroopa Komisjon on aluslepingute täitmise järelevalvaja ja nii tuleb meil olla ka üks õigusriigi põhimõtete täitmise järelevalvajatest,” ütles komisjoni asepresident ja ELi õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Paari viimase aasta jooksul on iga kord, kui õigusriigi põhimõtted on olnud mõnes liikmesriigis ohus või potentsiaalses ohus, kõik institutsioonid pöördunud komisjoni kui erapooletu kohtumõistja poole, paludes meil võtta meetmeid. Täna loome me vajalikud vahendid tegutsemiseks ja meie kodanike kaitsmiseks liidus kehtivaid õigusriigi põhimõtteid ähvardavate ohtude eest. Euroopa Liit põhineb õigusriigi põhimõtete ja kõigi liikmesriikide võrdsuse austamisel. Sellest järeldub, et uut õigusriigi põhimõtete kaitsmise vahendit kohaldatakse õigusriigi põhimõtteid ähvardava tõsise ja süsteemse ohu korral samadel tingimustel kõigis liikmesriikides, olgu need suured või väikesed ja asugu need põhjas, lõunas, idas või läänes.”

Uue õigusriigi raamistiku põhijooned

Uus raamistik põhineb täielikult praegustel ELi aluslepingutel ja täiendab olemasolevaid vahendeid, eelkõige artikli 7 kohast menetlust ja komisjoni rikkumismenetlusi. See ei välista loomulikult aluslepingute arengut kõnealuses valdkonnas.

See on keskendunud õigusriigi põhimõtetele. Õigusriigi põhimõtted on kõigi nende väärtuste alus, millel Euroopa Liit põhineb. Tagades õigusriigi põhimõtete austamise, toetame muude põhiväärtuste kaitsmist. Komisjon kasutab õigusriigi põhimõtete laiemat määratlust, tuginedes Euroopa Kohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas sätestatud põhimõtetele. Üldjoontes on tegemist süsteemiga, mille raames õigusakte kohaldatakse ja jõustatakse (vt 2. lisa).

Raamistikku võidakse kasutada süsteemse tõrke olukordades, mis mõjutab negatiivselt institutsioonide ja riiklikul tasandil loodud õigusriigi põhimõtete järgimise tagamise mehhanismide terviklikkust, stabiilsust ja nõuetekohast toimimist. ELi raamistik ei ole kavandatud individuaalsete olukordade, konkreetsete põhiõiguste rikkumise juhtude ega kohtuvigade lahendamiseks.

Liikmesriikide võrdsus: raamistikku kohaldatakse samamoodi kõigis liikmesriikides ning selle raames määratakse samade võrdlusnäitajate alusel, mida peetakse süsteemseks ohuks õigusriigi põhimõtetele.

ELi raamistikuga luuakse varajase hoiatamise vahend, et tegeleda ohtudega õigusriigi põhimõtetele. Nii saab komisjon alustada dialoogi asjaomase liikmesriigiga, et leida lahendusi enne, kui tuleb kasutada aluslepingu artiklis 7 sätestatud õiguslikke mehhanisme.

Euroopa Komisjon mängib Euroopa Liidu väärtuste sõltumatu kaitsjana selles uues õigusriigi põhimõtete raamistikus keskset rolli. Ta tugineb teiste ELi institutsioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide (eelkõige Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti, Euroopa Nõukogu, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) jne) oskusteabele.

Kolmeastmeline protsess

Raamistiku eesmärk on võimaldada komisjonil leida lahendus koos asjaomase liikmesriigiga, et vältida süsteemse ohtu tekkimist õigusriigi põhimõtetele, mis võiks kujuneda „ilmseks tõsise rikkumise ohuks”, mis võib ajendada Euroopa Liidu lepingu artikli 7 kohaldamist. Kui mingis liikmesriigis on selgeid märke süsteemsest ohust õigusriigi põhimõtetele, võib komisjon käivitada „artikli 7 kohase menetluse eelse menetluse”, algatades selle liikmesriigiga dialoogi. Protsess koosneb kolmest etapist (vt joonis 1. lisas):

  • Komisjoni hinnang. Komisjon kogub ja vaatab läbi kogu asjakohase teabe ja hindab, kas on selgeid märke süsteemsest ohtust õigusriigi põhimõtetele. Kui komisjon jõuab selle tulemusena arvamusele, et õigusriigi põhimõtted on tõepoolest süsteemses ohus, algatab ta asjaomase liikmesriigiga dialoogi, saates talle oma „arvamuse õigusriigi põhimõtete kohta”, mis on liikmesriigile omamoodi hoiatus, ja põhjendab oma kahtlusi. See annab asjaomasele liikmesriigile võimaluse vastata.

  • Komisjoni soovitus. Teises etapis, kui küsimus ei ole veel rahuldavalt lahendatud, saadab komisjon liikmesriigile „soovituse õigusriigi põhimõtete kohta”. Selles soovitatakse liikmesriigil tuvastatud probleemid kindlaksmääratud tähtaja jooksul lahendada ja teavitada komisjoni sel eesmärgil võetud meetmetest. Komisjon avalikustab oma soovituse.

  • Komisjoni soovituse järelmeetmed. Kolmandas etapis jälgib komisjon järelmeetmeid, mida liikmeriik on soovituse suhtes võtnud. Kui määratud tähtaja jooksul rahuldavaid järelmeetmeid ei võeta, võib komisjon kasutada ühte mehhanismidest, mis on sätestatud ELi lepingu artiklis 7.

Kogu protsess põhineb komisjoni ja asjaomase liikmesriigi pideval dialoogil. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt ja põhjalikult.

Taust:

Õigusriigi põhimõtete järgimine on kõigi Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 loetletud oluliste väärtuste kaitsmise eeltingimus. See on ka kõigi aluslepingutest ja rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustuste järgimise eeldus. Alates 2009. aastast on Euroopa Komisjon seisnud mitmel juhul silmitsi kriisiolukordadega mõnes liikmesriigis, kus on tuvastatud probleeme õigusriigi põhimõtetega. Oma 2012. aasta kõnes liidu olukorra kohta meenutas president Barroso, et poliitiline liit tähendab ka seda, et õigusriigi põhimõtteid kui ELi alusväärtust tuleb tugevdada, ja kuulutas välja sellekohase algatuse (SPEECH/12/596). Seda seisukohta jagati Euroopa Parlamendi 3. juuli 2013. aasta resolutsioonis ning õigus- ja siseküsimuste nõukogu 6. juuni 2013. aasta järeldustes (vt ka SPEECH/13/348).

Volinike kolleegium pidas 2013. augusti seminari raames esimese mõttevahetuse selle üle, kuidas paremini kaitsta õigusriigi põhimõtteid Euroopa Liidus. Esinedes septembris Euroopa Poliitikauuringute Keskuses, esitas asepresident Reding oma nägemuse võimalikust uuest Euroopa Liidu õigusriigi põhimõtete raamistikust (SPEECH/13/677). Kõrgetasemelisel konverentsil Assises de la Justice, kus käsitleti ELi õiguse tulevikku, mis toimus 2013. aasta novembris ja millel osales üle 600 sidusrühma ja huvitatud isiku, oli üks istung pühendatud spetsiaalselt teemale „Uue õigusriigi põhimõtete kaitsmise süsteemi suunas”.

Kõigi nende arutelude alusel pidas volinike kolleegium 25. veebruaril 2014, enne uue õigusriigi põhimõtete raamistiku vastuvõtmist veel ühe mõttevahetuse.

Lisateave

President José Manuel Barroso 2012. aasta kõne liidu olukorra kohta:

SPEECH/12/596

Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso veebisait:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/president/index_en.htm

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

President ja asepresident Twitteris: @BarrosoEU @VivianeRedingEU

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Natasja Bohez Rubiano (+32 2 296 64 70)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Üldsusele: Europe Direct telefoni 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-posti teel

Annex 1: The new EU rule of law framework

Annex 2: The rule of law in the Union legal system

In its case law, the Court of Justice has highlighted a number of general principles of law stemming from the constitutional traditions common to the Member States that are linked to the rule of law. These include:

(a) the principle of legality, which in substantial terms includes a transparent, accountable, democratic and pluralistic process for enacting laws;

(b) legal certainty, which requires amongst other things that rules are clear and predictable and cannot be changed retrospectively;

(c) prohibition of arbitrariness of the executive powers. The principle of the rule of law regulates the exercise of public powers and makes sure that every State intervention has a legal basis and is constrained by law;

(d) independent and effective judicial review, including respect for fundamental rights. The Court reiterated that the EU is a union based on the rule of law in which the acts of its institutions are subject to review of their compatibility with, in particular, the Treaties, the general principles of law and fundamental rights. Citizens are entitled to effective judicial protection.

(e)There is a clear link between the right to a fair trial and the separation of powers. Only a tribunal which is independent from executive powers can guarantee a fair trial to citizens. The Court referred to an operational separation of powers implying an independent and effective judicial review, pointing out that "[…] EU law does not preclude a Member State from simultaneously exercising legislative, administrative and judicial functions, provided that those functions are exercised in compliance with the principle of the separation of powers which characterises the operation of the rule of law";

(f) equality before the law. The Court has emphasised the role of equal treatment as a general principle of EU law by stating that "it must be recalled that the principle of equal treatment is a general principle of EU law, enshrined in Articles 20 and 21 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union".

Source: A more comprehensive version of these principles and the case law can be found in Annex 1 of the Communication "A new EU Framework to strengthen the Rule of Law".


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website