Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg, 11. märts 2014

Sisepoliitika tulevik —järgmine etapp

Kuidas saaks ELi tegevus rände, varjupaiga ja turvalisusega seotud küsimustes aidata veelgi kaasa sellele, et Euroopa oleks kõigile avatud ja turvaline elamis- ja töötamispaik? Siseasjade poliitikat aastatel 2010–2014 raamistanud Stockholmi programm on lõppemas. Komisjon esitab oma strateegilise seisukoha siseasjade valdkonna tulevaste poliitiliste prioriteetide kohta.

Euroopa avatumaks ja turvalisemaks muutmisel on viimase viie aasta jooksul tehtud märkimisväärseid edusamme tänu heale koostööle ELi institutsioonide, liikmesriikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, kodanikuühiskonna ja erasektori vahel. Kuid teha on veel palju.

Komisjon esitab täna oma seisukoha siseasjade tulevase tegevuskava kohta. Kokkulepitud õigusaktid ja olemasolevad vahendid tuleb täielikult rakendada ning tagada, et EL suudab vastata eesseisvatele võimalustele ja probleemidele.

Viimaste aastate jooksul saavutatu hulka kuuluvad Euroopa ühise varjupaigasüsteemi loomine, Schengeni ala tugevdamine, võitluse tõhustamine sellise organiseeritud kuritegevuse vastu nagu inimkaubandus, internetiohud ja korruptsioon. Ehkki me võime saavutuste üle uhked olla, on teha veelgi rohkem ja me peame olema valmis vastama tulevastele probleemidele ja võimalustele. Ma soovin, et Euroopa oleks tulevikku vaatav ning et siseasjade valdkonna tegevus toetaks majanduskasvu ja aitaks luua turvalist keskkonda kõigile Euroopa kodanikele. Meil tuleb teha olulisi valikuid, ühendada jõud ja töötada välja poliitika, mis peegeldab ühiseid prioriteete ja tulevasi vajadusi", lausus siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Euroopa on osa globaliseerunud ja võrgustunud maailmast, milles on oodata rahvusvahelise liikuvuse suurenemist. Euroopa peaks olema valmis kasutama senisest paremini ära rändega seotud võimalusi, eelkõige vananeva elanikkonna ja väheneva tööjõu kontekstis.

Parandada tuleks sünergiat teiste poliitikavaldkondadega, näiteks kaubanduspoliitikaga, ning lubada kõrgelt kvalifitseeritud, teenuseid pakkuvate spetsialistide lühiajalist liikuvust; tuleks alustada liikmesriikide, ettevõtjate ja ametiühingutega tööjõu rände nõudlust käsitlevaid struktuurseid dialooge; tõhustada välismaiste kvalifikatsioonide ja ametioskuste tunnustamist; tugevdada tööd rändajate integreerimise nimel tööturule ja ühiskonda üldiselt.

EL peab olema valmis täitma varjupaigaga seotud kohustusi nii, et tagatakse kõikide liikmesriikide vaheline solidaarsus ja vastutuse jagamine. Uued ühised varjupaigareeglid tuleb rakendada ühtselt ja tõhusalt. Lisaks tuleks tagada, et toetust antakse aegadel, mil surve on ajutiselt eriliselt kõrge. Rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamine on üks näide solidaarsusest. Muud kaalumist väärt olevad aspektid on varjupaigataotluste ühine käsitlemine ja vastuvõtukohtade ühendamine hädaolukordades.

Samuti peaks EL võtma suuremaid kohustusi seoses ümberasumisega ja kaaluma seaduslike võimaluste avamist kaitset otsivatele inimestele, näiteks koordineeritud lähenemisviisi kohaldamist humanitaarviisade andmise suhtes.

Olemasolevat välisrände- ja varjupaigapoliitikat ja selle vahendeid tuleks paremini ära kasutada ELi lõunapiiriide edasise arengu osas, naaberriikidega tehtava koostöö tõhustamiseks ja ELi atraktiivsuse suurendamiseks. Siseküsimused peavad olema osa ELi üldisest välispoliitikast maailmas, kus riigid on üksteisest üha rohkem sõltuvad. See tõhustab dialoogi ja koostööd kolmandate riikidega ning sünergiat muude ELi poliitikavaldkondadega.

Ebaseadusliku rände ärahoidmine ja vähendamine on oluline osa hästi hallatud rändepoliitikast ning see eeldab mitmete meetmete ühendamist: meetmed ebaseaduslikku tööjõudu kasutavate tööandjate vastu, salakaubanduse ja inimkaubanduse vastaste ELi meetmete tõhustamine ning koostöö parandamine päritolu- ja transiidiriikidega.

Uue Schengeni ala juhtimisega saab tagada, et kõnealusel alal kontrollideta liikumisest saavad Euroopa kodanikud ja selle majandus endiselt täit kasu. Seaduslike reisijate reisivõimalusi lihtsustatakse ELi viisapoliitika ajakohastamise ja arukaid piire käsitleva algatuse rakendamise kaudu. Nii muutub Schengeni ala atraktiivsemaks sihtkohaks väljastpoolt ELi saabuvate heausksete reisijate jaoks, samal ajal säilib turvalisuse kõrge tase.

Et jätkata inimesi kaitsva Euroopa loomist, on vaja tegeleda uute tõsiste julgeolekualaste probleemidega, mis on seotud küberkuritegevusega, piiriülese organiseeritud kuritegevusega, inimkaubandusega, vägivaldse äärmusluse ja terrorismiga.

2010. aastal vastu võetud sisejulgeoleku strateegia rakendamine on võimaldanud saavutada edu ja selle viis eesmärki on endiselt asjakohased,1 kuid selle konkreetsed meetmed tuleb läbi vaadata. Näiteks tuleb tõhustada praktilist koostööd liikmesriikide õiguskaitseasutuste vahel (nt ühiste uurimisrühmade, koolituste, ühisõppuste, teabevahetussüsteemide parema kasutamise kaudu).

Siiski on veel palju teha järgmistes valdkondades: korruptsioonivastane võitlus (korruptsioonivastase aruande järelmeetmed); inimkaubandus (tuleks koostada 2016. aasta järgne strateegia); tulirelvade salakaubavedu (vaadates läbi müüki ja ELi siseseid vedusid käsitlevad olemasolevad ELi õigusaktid ja tõhustades operatiivkoostööd); vastamine küberturve ohtudele (ELi küberjulgeoleku strateegia rakendamine, liikmesriikide julgustamine küberkuritegevuse vastase võitluse keskuste loomiseks, jätkata internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu tööd); terrorismi ärahoidmine ning tegelemine radikaliseerumise ja terroristide värbamise küsimusega (sealhulgas radikaliseerumisalase teadlikkuse võrgustiku tugevdamise kaudu); Euroopa vastupanuvõime parandamine kriisidele ja katastroofidele (varustuse ja teabevahetussüsteemide koostalitusvõime parandamise kaudu); sisejulgeolekuga tegelemine osana ELi välispoliitikast ning selle sidumine ELi abi- ja koostööprogrammidega.

Taust

Siseasjade poliitika toimis alates 2010. aastast Stockholmi programmi raames, mis lõpeb 2014. aastal. Seda silmas pidades alustas komisjon 2013. aastal arutelu tulevaste aastate sisepoliitika probleemide ja prioriteetide kohta.

Täna avaldatav teatis tugineb siseasjade tulevikuga seotud mitmel sündmusel ja arutelul, mille raames oli sidusrühmadel ja kodanikuühiskonnal võimalus vahetada seisukohti ja mõtteid siseküsimustega seotud teemadel.

Mõttekodade ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega korraldati seminare ja avalikke arutelusid. Ka sidusrühmadel ja kodanikel oli võimalus väljendada seisukohti ja mõtteid siseasjade peadirektoraadi veebisaidil avaliku konsulteerimise raames. Komisjon korraldas 29. ja 30. jaanuaril 2014 Brüsselis kõrgetasemelise konverentsi siseasjade poliitika tulevaste arengusuundade kohta.

Komisjoni teatisega panustatakse Euroopa Ülemkogu 2014. aasta juunis vastuvõetavatesse strateegilistesse suunistesse.

Kasulikud lingid

Link dokumendile: MEMO/14/174

Teatis 'An open and secure Europe: making it happen'

ELi siseasjad arvudes: Statistilised andmed

Cecilia Malmströmi veebisait

Volinik MalmströmTwitteris

Siseasjade peadirektoraadi veebisait

Siseasjade peadirektoraat Twitteris ja kirjutage tweet järgmise märkega #euhome

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)

Lisateave üldsusele: Europe Direct telefon 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post

1 :

Viis strateegilist eesmärki on 1) rahvusvaheliste kuritegelike võrgustike tegevuse tõkestamine, 2) terrorismi ärahoidmine ning radikaliseerumise ja terroristide värbamise probleemiga tegelemine, 3) kodanike ja ettevõtjate turvalisuse taseme tõstmine küberruumis, 4) turvalisuse tugevdamine piiride halduse kaudu ning 5) Euroopa muutmine kriisidele ja katastroofidele vastupanuvõimelisemaks.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website