Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg, 11. märts 2014

Tõelise Euroopa õigusel rajaneva ala suunas: usalduse, liikuvuse ja majanduskasvu suurendamine

Euroopa Komisjon esitas täna oma arvamuse ELi õiguspoliitika tuleviku kohta. Neli aastat pärast Lissaboni lepingu jõustumist võib öelda, et õigusel rajaneva ala loomine Euroopas on edenenud väga kiiresti. Komisjon on kasutanud õigusvaldkonna õigusakte selleks, et vähendada kodanike ja ettevõtjate jaoks bürokraatiat ning kulusid, toetada majanduse elavnemist ning lihtsustada vaba liikumise õigust kasutavate kodanike praktilist elu. Komisjoni eesmärk on teha tulevikus uusi edusamme, et luua 2020. aastaks Euroopas täielikult toimiv ühtne õigusel rajanev ala, mis tugineb usaldusele, liikuvusele ja majanduskasvule.

„Kõigest paari aasta jooksul on õiguspoliitikast saanud üks olulisemaid Euroopa Liidu valdkondi. See on võrreldav 90. aastatel siseturu küsimuses toimunud suundumustega. Meil on õnnestunud Euroopa õigusel rajanevat ala väga palju edasi arendada, kuid arenguruumi siiski veel jagub,” ütles ELi komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Erinevate õigussüsteemide vahel sildade loomine tähendab usalduse loomist. Tõeline Euroopa õigusel rajanev ala toimib tõhusalt vaid siis, kui liikmesriigid usaldavad üksteise õigussüsteeme. Me peame keskenduma ka kahele muule väljakutsele: ELi kodanike liikuvus ja ettevõtlus sisepiirideta alal ning ELi õiguspoliitika panus majanduskasvu ja töökohtade loomisesse Euroopas.”

2014. aasta lõpp on ELi õiguspoliitika arengus pöördepunkt: Euroopa Ülemkogu viieaastane Stockholmi programm ja komisjoni sellega seotud tegevuskava (IP/10/447), milles on kindlaks määratud vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala prioriteedid, lõpevad 2014. aasta 1. detsembril. Lõpeb ka Lissaboni lepinguga õiguse valdkonna jaoks ettenähtud üleminekuetapp. Sellega kaovad Euroopa Kohtu poolse kontrolli suhtes ning kriminaalasjades tehtava politseikoostöö ja õigusalase koostöö puhul komisjoni kui aluslepingu täitmise järelevalvaja suhtes praegu kehtivad piirangud, mis tähendab, et komisjon saab võimaluse algatada rikkumismenetluse juhul, kui eelnevalt liikmesriikide poolt ühehäälselt kokkulepitud ELi õigusakte ei ole rakendatud nõuetekohaselt.

Komisjoni arvamus ELi õiguspoliitika tuleviku kohta avaldati täna koos siseküsimuste valdkonna tulevase tegevuskavaga (vt IP/14/234). Mõlemad avaldati teatise vormis. Komisjon leiab, et õigusvaldkonnas on põhiülesandeid kolm: vastastikuse usalduse suurendamine, liikuvuse hõlbustamine ja majanduskasvu toetamine.

  • Usaldus. ELi õiguspoliitika alus peaks olema vastastikune usaldus. ELi vahendid, näiteks Euroopa vahistamismäärus või liikmesriikide õigusaktide konfliktide küsimustega seotud eeskirjad, eeldavad eri liikmesriikide justiitsasutuste suurt vastastikust usaldust. EL on pannud vastastikuse usalduse edendamisele olulise aluse, kuid seda on vaja veelgi tugevdada tagamaks, et kodanikud, õigusvaldkonna töötajad ja kohtunikud usaldavad kohtuotsuseid täielikult, olenemata sellest, millises riigis need on tehtud.

  • Liikuvus. Eurooplased kasutavad oma vaba liikumise õigust üha rohkem: järjest sagedamini reisitakse, õpitakse, abiellutakse, luuakse pere, ostetakse ja müüakse kaupu ja teenuseid Euroopas teisel pool piiri. Ligi 14 miljonit ELi kodanikku elavad praegu liikmesriigis, mille kodakondsust neil ei ole. Kodanikud kasutavad oma õigusi üha enam, kuid kui nad üritavad muus liikmesriigis kasutada samu õigusi, mis neil koduriigis on, puutuvad nad ikka kokku mõnede praktiliste ja õiguslike raskustega. Komisjon tegeleb niisuguste igapäevaste takistuste kõrvaldamisega: oma värskeimas aruandes ELi kodakondsuse kohta esitas ta näiteks 12 meedet kodanike õiguste tugevdamiseks (IP/13/410 ja MEMO/13/409). Õiguspoliitika prioriteet peaks jätkuvalt olema takistuste kõrvaldamine nende ELi kodanike jaoks, kes kasutavad oma õigust vabalt liikuda ja elada mis tahes ELi liikmesriigis.

  • Majanduskasv. Õiguskaitse kättesaadavuse parandamise ja vaidluste lahendamise hõlbustamise kaudu on õiguspoliitikat viimastel aastatel kasutatud ettevõtjate, kasvu ja majandusliku stabiilsuse toetamiseks. Selle tagamine, et ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsust tunnustatakse teises liikmesriigis ilma bürokraatlike menetlusteta (IP/12/1321); ettepanek vabatahtlikult kohaldatava ühise Euroopa müügiõiguse kohta, mille ettevõtjad saavad 28s ELi liikmesriigis tegutsemiseks valida (MEMO/14/137); ajakohased andmekaitsealased õigusaktid digitaalse ühtse turu jaoks (MEMO/14/60) ning sammud päästmis- ja taastamispoliitika suunas piiriüleste maksejõuetusjuhtumite valdkonnas (IP/12/1354) on vaid mõned näited. ELi õiguspoliitika peaks ka tulevikus toetama majanduse elavnemist, kasvu ja tööpuuduse vähendamist. Selleks et õigussüsteemid saaksid tagada kiire, usaldatava ja usaldusväärse õigusemõistmise, on vaja struktuurireforme. Ettevõtjatel peab olema kindlustunne, et nad saavad jõustada lepinguid ja lahendada vaidlusi tõhusalt kogu ELis, puutumata kokku probleemidega, millega nad peavad täna veel silmitsi seisma.

Selleks et tegeleda kõnealuste väljakutsetega, teeb komisjon ettepaneku rajada ELi tulevane õiguspoliitika mitmele eri meetodile: saavutuste kindlustamine, vajaduse korral ELi õigusaktide ja tavade kodifitseerimine ja olemasoleva raamistiku täiendamine uute algatustega, kui see on asjakohane. Igas valdkonnas parima lähenemisviisi valimiseks on vaja igat juhtumit analüüsida ja teha mõjuhinnanguid.

Kindlustamine on näiteks vajalik selleks, et tagada, et olemas on tõhusad õiguskaitsevahendid ja sõltumatud riiklikud õiguskaitseasutused, mis muudavad õigused reaalsuseks; koolitada kohtunikke ja õigusvaldkonna töötajad, et nendest saaksid tõelised „liidu õiguse kohtunikud”, ning parandada infotehnoloogia kasutamist kohtus, kohtumenetlustes ja kohtuvälistes menetlustes.

Kehtivate ELi õigusaktide ja Euroopa Kohtu lahendite kodifitseerimist – lihtsustades olemasolevat raamistikku ja parandades õigustele juurdepääsu kodanike ja ettevõtjate jaoks – võiks kaaluda tarbijakaitsealaste õigusaktide või kuriteos kahtlustatavate menetlusõiguste valdkonnas.

Praeguse õiguspoliitika ja kehtivate õigusaktide täiendamise eesmärk peaks alati olema vastastikuse usalduse suurendamine, kodanike elu lihtsustamine ja majanduskasvu veelgi suurem toetamine. Valitud lähenemisviisiks võiks olla näiteks vastastikune tunnustamine, traditsiooniline ühtlustamine või ühtlustatud vabatahtlikult kohaldatav materiaalõigus või menetlusõigus.

Edasised sammud

Euroopa Parlament ja nõukogu on ELi õiguspoliitika tulevikku juba arutanud. Volinike kolleegium pidas 25. veebruaril poliitilise mõttevahetuse. Komisjoni täna vastu võetud teatis on sisendiks järgmistele aruteludele, eelkõige Euroopa Ülemkogu aruteludele 24. juunil.

Taust

ELi õiguspoliitika on viimastel aastatel märkimisväärselt muutunud. Õigusküsimuste portfell loodi alles 2010. aastal, kui ametisse asus Euroopa Komisjoni praegune koosseis. Sellest alates on komisjon esitanud selles valdkonnas üle 50 algatuse, täites 95% Stockholmi programmist ja pannes aluse Euroopa kodanike teenistuses olevale tõelisele vabadusel, õigusel ja turvalisusel rajanevale alale Euroopas. Sellise ala loomine on Lissaboni lepingus kirjas ELi ühe peamise eesmärgina.

Ainult mõne aastaga on jõutud võtta olulisi meetmeid: uued kogu ELis kehtivad kuriteoohvrite õigused (IP/12/1200), kahtlustatavate suurem õigus õiglasele kohtulikule arutamisele kriminaalmenetluste raames (IP/12/575, IP/13/995, IP/13/921) ja kohtuotsuste hõlpsam tunnustamine (IP/12/1321) on parandanud õiguskaitse kättesaadavust. Komisjoni isikuandmete kaitset käsitlevad ettepanekud peaksid aga tugevdama põhiõigusi ja digitaalset ühtset turgu (MEMO/14/60). Komisjon algatas ka Euroopa Prokuratuuri asutamise tagamaks, et igat eurot ELi eelarves saaks kasutada ettenähtud eesmärgil ja et see oleks kaitstud kurjategijate eest (MEMO/14/124). Sellised algatused nagu ELi õigusemõistmise tulemustabel (IP/13/285) on näidanud, et tõhus õigussüsteem ja -poliitika on majanduskasvu seisukohast ülimalt olulised.

Möödunud novembris korraldas Euroopa Komisjon konverentsi „Assises de la Justice” (IP/13/1117), mis tõi kokku kohtunikud, juristid, teadlased, poliitikud ja ettevõtjate esindajad kogu Euroopast, et arutada õiguspoliitika tuleviku üle. 2014. aasta jaanuaris korraldati sarnane konverents selleks, et arutada tulevast ELi poliitikat siseküsimuste valdkonnas.

Lisateave

Press pack:

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/effective-justice/news/140311_en.htm

MEMO link: MEMO/14/174

Konverentsi „Assises de la Justice” ajakohastatud teabelehtede Link

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait: http://ec.europa.eu/reding

Komisjoni asepresident Twitteris: @VivianeRedingEU

ELi õigusküsimuste peadirektoraat Twitteris: @EU_Justice

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Üldsusele: teabevõrgustik Europe Direct – telefon 00 800 6 7 8 9 10 11, e-post

Lisa: usaldus riiklikes õigussüsteemides

Allikas: Eurobaromeetri 2013. aasta novembri küsitlus nr 385 õiguse kohta ELis.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website