Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 4. märts 2014

Euroopa muutub uuenduslikumaks, kuid piirkondlikud erinevused on endiselt suured

Euroopa on vähendanud oma innovatsioonialast mahajäämust Ameerika Ühendriikidest ja Jaapanist, kuid erinevus ELi liikmesriikide innovatsioonitulemuslikkuse vahel on endiselt suur ja väheneb üksnes aeglaselt. Innovatsioonilõhe suureneb piirkondlikul tasandil: innovatsiooninäitajad on halvenenud ligi viiendikus ELi piirkondadest. Sellised on Euroopa Komisjoni innovatsiooniliidu 2014. aasta tulemustabeli ja piirkondliku innovatsiooni 2014. aasta tulemustabeli peamised tulemused. ELi riikide üldjärjestus on jäänud suures osas samaks: tabeli eesotsas on Rootsi, talle järgnevad Taani, Saksamaa ja Soome. Need neli riiki investeerivad teadusuuringutesse ja innovatsiooni kõige enam. Kõige rohkem on paranenud Portugali, Eesti ja Läti koht. Suurimaid edusamme on tehtud ELi teadussüsteemi avatuse ja atraktiivsuse ning ettevõtlusinnovatsiooni alase koostöö ja teadmiste kommertsialiseerimise vallas. Seda edasiminekut mõõdetakse välismaalt saadava litsentsi- ja patendituluga. Samas kui teadus- ja arendustegevusele tehtavad avalikud kulutused on kasvanud, on riskikapitali investeeringud ning ettevõtete innovatsiooniinvesteeringud muule kui teadus- ja arendustegevusele vähenenud.

Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani märkis: "Innovatsiooni teostamine kogu Euroopas jääb prioriteediks, kui me tahame saavutada oma tööstuspoliitika eesmärki, et 2020. aastaks moodustaks tootmine vähemalt 20 % SKPst. Majanduskasvu jaoks on äärmiselt oluline, et tehtaks rohkem investeeringuid ettevõtlusse ning et oleks suurem nõudlus Euroopa uuenduslike lahenduste järele ja vähem takistusi uuenduste kaubanduslikule kasutuselevõtule. Vajame rohkem uuenduslikke ettevõtteid ja majanduskasvu soodustavat raamistikku, et tuua uuendused edukalt turule."

Teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn jätkas: „Tulemustabel kinnitab veelkord, et investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni tasuvad end ära majandustulemuste näol. Meie uus teadusuuringute ja innovatsiooni programm Horisont 2020, mille eelarve järgmiseks seitsmeks aastaks on ligi 80 miljardit eurot, aitab meil seda hoogu säilitada. Me peame kogu ELis innovatsiooni suunatud investeeringuid suurendama, et saavutada oma eesmärk 3 % SKTst aastaks 2020.”

Volinik Johannes Hahn, kes vastutab regionaal- ja linnapoliitika eest, ütles: "Me peame muutma Euroopa head ideed kasumlikeks ettevõtmisteks, mis loovad töökohti ja tagavad jätkusuutliku majanduskasvu. Uus ELi eelarve ja reformitud regionaalpoliitika pakuvad ainulaadse võimaluse innovatsiooni arendamiseks. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames suunatakse enam kui 100 miljardi euro ulatuses investeeringuid teadusuuringute ja innovatsiooni, digitaalse majanduskasvu, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete ning rohelise ja tõhusa energia edendamiseks.  Selle aasta tulemustabelid näitavad, et kuigi mõned piirkonnad liiguvad kiirelt edasi, on erinevused jäänud püsima. Uus regionaalpoliitika hakkab selle küsimusega tegelema: kõik Euroopa 274 piirkonda peavad välja töötama aruka spetsialiseerumise strateegia, mis sisaldab innovatsiooni. Piirkonnad peavad kasutama oma majanduse tugevaid külgi ja töötama välja uuenduslikke viise ülemaailmse konkurentsiga toime tulemiseks."

Andmed kõigi 28 liikmesriigi ja teiste Euroopa riikide innovatsioonitaseme kohta on avaldatud dokumendis MEMO/14/140

Neli erinevat tulemusrühma liikmesriikide jaoks

Innovatsiooniliidu 2014. aasta tulemustabelis on liikmesriigid jagatud tulemuste põhjal nelja rühma:

  • Rootsi (SE), Saksamaa (DE), Soome (FI) ja Taani (DK) on "innovatsiooniliidrid", kelle innovatsiooni tase ületab märkimisväärselt ELi keskmist;

  • Austria (AT), Belgia (BE), Eesti (EE), Iirimaa (IE), Küpros (CY), Luksemburg (LU), Madalmaad (NL), Prantsusmaa (FR), Sloveenia (SI) ja Ühendkuningriik (UK) on „innovatsiooni järgijad”, kelle innovatsiooni tase ületab ELi keskmist või on selle lähedal;

  • Hispaania (ES), Horvaatia (HR), Itaalia (IT), Kreeka (EL), Leedu (LT), Malta (MT), Poola (PL), Portugali (PT), Slovakkia (SK), Tšehhi Vabariigi (CZ) ja Ungari (HU) näitajad jäävad ELi keskmisest allapoole. Need riigid on "mõõdukad innovaatorid".

  • Bulgaaria (BG), Läti (LV) ja Rumeenia (RO) on "tagasihoidlikud innovaatorid”, kelle innovatsiooni tase on oluliselt madalam kui ELis keskmiselt.

Joonis: ELi liikmesriikide innovatsioonitase

Milles seisneb innovatsiooniliidrite edu?

Kõige innovaatilisemad riigid on heade tulemustega ja selgelt üle ELi keskmise kõigis valdkondades: teadusuuringud ja kõrgharidussüsteem, ettevõtlusinnovatsioon ja intellektuaalomand ning innovatsioon VKEdes ja majanduslik mõju, mis annab tunnistust tasakaalustatud riiklikust teadusuuringute ja innovatsioonisüsteemist.

ELi koht rahvusvahelises konkurentsis

Laiemas Euroopa arvestuses hoiab Šveits ka sel aastal oma positsiooni üldise innovatsiooniliidrina, edestades jätkuvalt kõiki ELi liikmesriike. Üleilmsel tasandil on Lõuna-Korea, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan innovatsiooni tulemuslikkuse osas EList eespool. Kuigi vahe Ameerika Ühendriikide ja Jaapaniga on viimastel aastatel vähenenud poole võrra, on see suurenenud Lõuna-Koreaga.

EL edestab tulemuslikkuse poolest endiselt Austraaliat, Kanadat ja BRICS-riike (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina ja Lõuna-Aafrika). See edumaa jäi samaks või isegi suurenes, välja arvatud Hiina puhul, kes on kiiresti järele jõudmas.

Piirkondliku innovatsiooni tulemustabel 2014

Selle aasta innovatsiooniliidu tulemustabelile on lisatud piirkondliku innovatsiooni 2014. aasta tulemustabel, kus on võrdlevalt hinnatud 190 Euroopa Liidu, Norra ja Šveitsi piirkonna innovatsiooni tulemuslikkust, kasutades ainult mõnesid teadusuuringute ja innovatsiooni näitajaid.

Innovatsiooni tulemustabeli taust

2014. aasta innovatsiooniliidu tulemustabel põhineb 25 eri näitajal, mis on jagatud kolmeks laiemaks valdkonnaks:

võimaldajad, st baaselemendid, mis teevad innovatsiooni võimalikuks - inimressursid, avatud, tipptasemel ja atraktiivsed teadusuuringusüsteemid ning rahastamine ja toetused;

ettevõtete tegevus, mis näitab Euroopa ettevõtjate innovatsioonialaseid jõupingutusi - ettevõtete investeeringud, sidemed ja ettevõtlus, intellektuaalomand;

tulemid, mis näitavad, kuidas see kõik kajastub eelistes majanduse jaoks tervikuna - innovaatorid ja majanduslik mõju.

Lisateave

Innovatsiooniliidu 2014. aasta täielik tulemustabel

Piirkondliku innovatsiooni 2014. aasta täielik tulemustabel

Kontaktisikud:

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52) Twitter: @ECspokesCorazza

Michael Jennings (+32 2 296 33 88) Twitter: @ECSpokesScience

Shirin Wheeler (+32 2 296 65 65) Twitter: @shirinwheelerEU


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website