Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 28. veebruar 2014

Võrdse palga päev: sooline palgalõhe püsib kogu Euroopas 16,4% juures

Naised töötavad Euroopas ikka veel 59 päeva „tasuta” – seda kinnitavad Euroopa Komisjoni tänases ettekandes esitatud värskeimad näitajad. Sooline palgalõhe – naiste ja meeste tunnipalga keskmine erinevus kõigis majandussektorites kokku – ei ole viimastel aastatel eriti muutunud ja püsib endiselt 16% juures (käesoleval ja ka möödunud aastal 16.4%). Nende näitajate tõttu on Euroopa võrdse palga päev kavandatud juba teist aastat järjest 28. veebruarile. Kogu Euroopas tähistatav võrdse palga päev kavandatakse igal uuel kalendriaastal sellisele kuupäevale, millest alates hakkavad naised tegelikult saama meestega võrdset palka. See tähendab, et naised töötavad alates aasta algusest 59 päeva tasuta ja hakkavad alles alates sellest kuupäevast saama sama suurt palka nagu mehed. Võrdse palga päeva tähistatakse Euroopa tasandil juba neljandat korda. Komisjon kuulutas selle välja 5. märtsil 2011 (vt IP/11/255), teine võrdse palga päev oli 2. märtsil 2012 (vt IP/12/211) ja kolmas 28. veebruaril 2013 (IP/13/165).

„Euroopa võrdse palga päev tuletab meile meelde, et tööturul on naised ikka veel kehvemas seisus. Möödunud aastatel on palgalõhe vähenenud ainult minimaalselt. Ja kui olla üdini aus, siis on ka see minimaalne vähenemine seotud pigem majanduskriisi ja meeste palkade vähenemise kui naiste palkade suurenemisega”, tunnistas Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Võrdne palk on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest, aga kahjuks ei ole see Euroopa naiste jaoks veel tegelikkus. Pärast paljusid tegevusetult möödunud aastaid on nüüd aeg hakata lõpuks ometi midagi muutma. Euroopa Komisjon töötab praegu välja algatust, millega aidata kaasa palkade võrdsustamisele, nii et meil ei oleks edaspidi enam vaja võrdse palga päeva tähistada.”

Soolist palgalõhet kajastatakse protsendina meeste palgast ja see kujutab endast mees- ja naistöötajate keskmise brutotunnipalga erinevust kõigis ELi majandussektorites kokku. Viimaste andmete kohaselt erines 2012. aastal Euroopa Liidus meeste ja naiste palk keskmiselt 16,4%. Andmed näitavad, et pärast viimaste aastate kerget suurenemist (17% või rohkem) on palgalõhe nüüd ühele ja samale tasemele püsima jäänud. Pidevat kahanemistrendi võib täheldada Taanis, Tšehhis, Austrias, Madalmaades ja Küprosel, samas kui mõnes muus riigis (nt Poolas ja Leedus) trend 2012. aastal pöördus ja palgalõhe hakkas kahanemise asemel uuesti kasvama. Teistes riikides, näiteks Ungaris, Portugalis, Eestis, Bulgaarias, Iirimaal ja Hispaanias, on palgalõhe möödunud aastatel aina suurenenud.

Palgalõhe kahanemistrendi võib põhjendada mitme teguriga, näiteks kõrgema haridusega naistöötajate osakaalu suurenemisega või majandusliku surutise suurema mõjuga mõnele meeste domineeritud sektorile, näiteks ehitus- või tehnikasektorile. Seega ei tulene muutus pelgalt naiste palga- ja töötingimuste üldisest paranemisest.

Euroopa Komisjoni 2013. aasta detsembri aruandes töötavate meeste ja naiste võrdse kohtlemise eeskirjade (direktiiv 2006/54/EÜ) rakendamise kohta leiti, et võrdset tasustamist takistavad mitmesugused asjaolud. Nende hulgast võib esile tuua palgasüsteemide vähese läbipaistvuse, õigusliku selguse puudumise võrdväärse töö määratluses ja menetluslikku laadi takistused. Sellised takistused on näiteks töötajate vähene teadlikkus sellest, kuidas esitada edukalt võrdse tasustamise nõue, või sellest, millised on eri kategooria töötajate palgatasemed (IP/13/1227). Palkade suurem läbipaistvus aitaks parandada töötasuga seotud diskrimineerimise üksikohvrite olukorda, kuna nad saaksid senisest hõlpsamini võrrelda oma tasu teise sugupoole töötajate tasudega.

Komisjon kaalub praegu seda, millised võimalused on sekkuda Euroopa tasandil, et suurendada palkade läbipaistvust ja vähendada seega soolist palgalõhet ning aidata edendada ja lihtsustada võrdse palga põhimõtte edukat kohaldamist.

Taust

Sooline võrdõiguslikkus on üks Euroopa Liidu aluspõhimõtetest. Põhimõte „võrdne palk võrdse töö eest” on sätestatud ELi aluslepingutes alates 1957. aastast ning see sisaldub ka direktiivis 2006/54/EÜ, mis käsitleb meeste ja naiste võrdset kohtlemist tööhõive ja elukutse küsimustes.

Komisjon võttis 9 detsembril 2013 vastu aruande, milles hinnati võrdse tasustamise sätete tegelikku kohaldamist ELi liikmesriikides (IP/13/1227). Aruandes leiti, et liikmesriikide peamine ülesanne tulevikus on kohaldada ja jõustada nõuetekohaselt direktiivis 2006/54/EÜ sisalduvaid eeskirju.

Lisaks ELi eeskirjade nõuetekohase rakendamise jälgimisele on komisjon jätkanud kõikvõimalike meetmete võtmist palgalõhe vähendamiseks. Näiteks võib tuua 2012. ja 2013. aastal toimunud algatuse „Võrdsus maksab” (Equality Pays Off Initiative), mille raames korraldati tööandjatele seminare ja koolitusi, et aidata kaasa palgalõhe vähendamisele, iga-aastased riigipõhised soovitused, mis esitatakse Euroopa poolaasta raames ja milles juhitakse liikmesriikide tähelepanu vajadusele tegeleda palgalõhe küsimusega, Euroopa võrdse palga päevad, parimate tavade vahetamise ning liikmesriikide algatuste rahastamise struktuurifondide kaudu ja kodanikuühiskonna meetmete toetamise.

Hea tava näiteid võrdse töötasu edendamise kohta liikmesriikides

Belgia parlament võttis 2012. aastal vastu seaduse, millega kehtestatakse ettevõtetele kohustus teha iga kahe aasta tagant oma palgastruktuuri võrdlev analüüs. Samuti oli Belgia esimene riik ELis, kes korraldas võrdse palga päeva (2005. aastal).

Prantsusmaa valitsus tugevdas sanktsioone selliste 50 töötajaga või suuremate ettevõtete suhtes, kes ei täida oma kohustust järgida soolise võrdõiguslikkuse põhimõtteid. Pärast vastava seaduse vastuvõtmist 2012. aastal tuvastati 2013. aasta aprillis kaks ettevõtet, kes ei järginud võrdse tasustamise eeskirju.

Austria soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel lasub ettevõtetel kohustus koostada võrdse töötasu aruandeid. Järk-järgult jõustatud meetmed on nüüd kohustuslikud üle 250, 500 ja 1000 töötajaga ettevõtetele. Rohkem kui 150 töötajaga ettevõtted peavad esitama aruande alates 2014. aastast.

Portugali 8. märtsi 2013. aasta resolutsioon sisaldab meetmeid, mille eesmärk on tagada meestele ja naistele tööturul võrdsed võimalused ja tulemused ning kaotada palgalõhe. Nende meetmete hulka kuuluba ka tööstusettevõtete kohustus anda teada olemasolevatest palgalõhedest.

Lisateave

Euroopa Komisjon – Sooline palgalõhe:

http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/gender-pay-gap/index_et.htm

Euroopa Komisjon – Võrdsus maksab:

http://ec.europa.eu/justice/gender-equality/equality-pays-off/index_en.htm

Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi veebisait:

http://ec.europa.eu/reding

Viviane Reding Twitteris: @VivianeRedingEU

ELi õigusküsimuste peadirektoraat Twitteris: @EU_Justice

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Kodanikule: Europe Direct telefoninumber 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post

Lisa

1. Soolise palgalõhe statistika

Allikas: Eurostat 2012, Kreeka andmed pärinevad aastast 2010

2. Andmed soolise palgalõhe kohta ELi riikides

Figures and graphics available in PDF and WORD PROCESSED

Allikas: Eurostat, töötasu struktuuri uuring

*(p) = esialgsed andmed


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website