Navigation path

Left navigation

Additional tools

2014. aasta talvine majandusprognoos: majanduse elavnemine jätkub

European Commission - IP/14/188   25/02/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel/Strasbourg, 25. veebruar 2014

2014. aasta talvine majandusprognoos: majanduse elavnemine jätkub

Euroopa Komisjoni talvise majandusprognoosi kohaselt jätkub enamikus liikmesriikides ja ELis tervikuna majanduse elavnemine. Pärast majanduslanguse lõppu 2013. aasta kevadel on majanduse elavnemine olnud kolmes järjestikuses kvartalis aeglane. Nüüd näitavad prognoosid, et majanduskasv hakkab tasapisi kiirenema. Prognoosi kohaselt on SKP reaalkasv 2014. aastal ELis 1,5% ja euroalal 1,2% ning 2015. aastal peaks see suurenema 2,0%ni ELis ja 1,8%ni euroalal. 2013. aasta sügisprognoosiga võrreldes on neid näitajaid korrigeeritud 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole. Prognoos põhineb endiselt eeldusel, et ELi ja liikmesriikide tasandil kokku lepitud poliitikameetmete rakendamine toetab usalduse suurenemist ja rahastamistingimuste paranemist ning viib edasi liikmesriikides tehtavat vajalikku kohandamist ja suurendab samal ajal kasvupotentsiaali.

Tuleb märkida, Portugali käsitlev prognoos tugineb hinnangutele, mis koostati majanduse kohandamise programmi kümnenda läbivaatamise raames detsembri keskel ning seda ajakohastatakse programmi käimasoleva üheteistkümnenda läbivaatamise ajal. Küprost käsitlev prognoos valmis veebruari alguses majanduse kohandamise programmi kolmanda läbivaatamise järel, aga enne seda, kui esialgne hinnang SKP muutumisest neljandas kvartalis oli kättesaadav.

Majandus- ja rahaküsimuste ning euro eest vastutav komisjoni asepresident Olli Rehn sõnas: „Euroopa majandus on pärast eelmise aasta keskpaigas alanud majanduskasvu taastumist elavnemas. Sisenõudluse suurenemine 2014. aastal peaks aitama kaasa tasakaalustatumale ja jätkusuutlikumale majanduskasvule. Euroopa majandus tasakaalustub ja väline konkurentsivõime paraneb, eeskätt kõige haavatavamates riikides. Ehkki kõige hullem osa kriisist võib nüüd möödas olla, tuleb jõupingutustega jätkata, kuna majanduse elavnemine on endiselt tagasihoidlik. Püsida tuleb reformikursil, et majanduse elavnemine tugevneks ja loodaks uusi töökohti."

Laiapõhjalisem majanduskasv

Majandustegevus on kiirenenud ka haavatavates riikides ning see suundumus peaks jätkuma. Sagedasti esitatavad näitajad osutavad olukorra selgele paranemisele enamikes liikmesriikides. Aga nagu varasemadki sügavast finantskriisist toibumised, on praegune majanduse elavnemine osutunud tervikuna üsna loiuks. See peegeldab majanduskriisi pikaajalist, ehkki vaibuvat mõju finantsvõimenduse vähendamise survele, rahastamispiirangutele ning sisemise ja välise kohandamise vajadustele. Ehkki rahastamistingimused on keskmiselt soodsad, on erinevused liikmesriikide ja eri suurusega ettevõtete vahel märkimisväärsed. Mitu kvartalit kestnud tugeva kahanemise järel on investeeringud suurenenud ning peaksid prognoosiperioodil hoogustuma, sealhulgas mõningal määral ka ehitussektoris. Ebakindluse vähenemine peaks toetama nõudluse suurenemist, mis on eeldatavalt majanduskasvu liikumapanev jõud, kuna eelnimetatud tegurite mõju hakkab vähehaaval vaibuma.

Tööturgu iseloomustab aeglaselt stabiliseeruv tööhõive. Töötuse määr püsib endiselt kõrge, kuna tööturg tavaliselt reageerib SKP suundumuste muutumisele pooleaastase või veelgi suurema hilinemisega. Selle mudeli kohaselt peaks olukord tööturul alates sellest aastast veidi paranema ning töötuse määr vähenema 2015. aastaks ELis 10,4%ni ja euroalal 11,7%ni. Erinevused liikmesriikide vahel on endiselt märkimisväärsed.

Tarbijahinnaindeksi inflatsioon peaks 2014. aastal püsima ELis 1,2% ja euroalal 1,0% juures, enne kui see 2015. aastal veidi (ligikaudu ¼ protsendipunkti) suureneb, kui majanduskasv hoogu kogub.

Halvimas olukorras olevate liikmesriikide jooksevkonto on viimaste aastate jooksul paranenud, kuna pidevalt on paranenud ka nende riikide hindade konkurentsivõime ja eksport. Mitmes sellises liikmesriigis on aastatel 2014 ja 2015 oodata jooksevkonto ülejäägi tekkimist.

Eelarve konsolideerimine kannab vilja

Valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine jätkub, langedes prognooside kohaselt 2014. aastal ELis 2,7%ni ja euroalal 2,6%ni SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse jõuab samal ajal ELis ligi 90%ni ja euroalal 96%ni. Struktuurse eelarvepositsiooni konsolideerimise tase viitab üldiselt neutraalsele eelarvepoliitikale.

Riskid paremini tasakaalus

Sügisega võrreldes on riskid paremini tasakaalus. Kasvuväljavaadetega seotud suurim risk on see, et reformidega viivitatakse riiklikul ja Euroopa tasandil, mille tulemusena usaldus jälle väheneb. See suurendaks kesise majanduskasvu jätkumise tõenäosust Euroopas ning sellel oleks prognoosiperioodil negatiivne mõju majandustegevusele. Samal ajal kui praegused hinnasuundumused peegeldavad nii väliseid tegureid kui ka käimasolevat kohandamist, siis püsivalt väga madal inflatsioon euroalal võiks seada ohtu majanduse tasakaalustamise. Kuna majandus siiski tasapisi elavneb ja suureneb usaldus, on väga väike selliste ulatuslike šokkide tõenäosus, mis võiksid põhjustada deflatsiooni kogu ELis.

Majanduse elavnemine võib osutuda ka prognoositust suuremaks, kui rakendatakse uusi ja julgeid struktuurireforme. See aitaks kaasa usalduse, majanduskasvu (eelkõige investeeringute) ja pangandussektori laenuvõime positiivsele koostoimele.

Lisateave:

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2014_winter_forecast_en.htm

Kontaktisikud:

Simon O'Connor (+32 2 296 73 59)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)

Vandna Kalia (+32 2 299 58 24)

Lisateave üldsusele: Europe Direct telefon 00 800 6 7 8 9 10 11 või e­post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website