Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon - pressiteade

2014. aasta sügisene majandusprognoos: aeglane elavnemine väga aeglase inflatsiooni tingimustes

Brüssel, 04 november 2014

Euroopa Komisjoni sügisprognoosi kohaselt on majanduskasv käesoleva aasta viimastel kuudel nii ELis kui ka euroalal tagasihoidlik. SKP reaalkasv peaks 2014. aastal jõudma 1,3%-ni ELis ja 0,8%-ni euroalal. 2015. aastal oodatakse sise- ja välisnõudluse suurenedes ka majanduskasvu aeglast suurenemist vastavalt 1,5%-ni ja 1,1%-ni. Finantssektori tugevdamise (Euroopa Keskpanga korraldatud põhjalik hindamine ja pangandusliidu suunas tehtavad täiendavad edusammud) ning hiljutiste struktuurireformide mõju avaldumise tagajärjel peaks majanduskasv 2016. aastal eelduste kohaselt veelgi kiirenema ja jõudma 2,0%-ni ELis ja 1,7%-ni euroalal.

Töökohtade, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivõime eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Jyrki Katainen tegi järgmise avalduse: „Majanduse ja tööhõive olukord ei parane piisavalt kiiresti. Euroopa Komisjon on võtnud kohustuse kasutada Euroopa tööhõive ja majanduskasvu edendamiseks kõiki olemasolevaid vahendeid ja ressursse. Meil on kavas esitada 300 miljardi euro suurune investeerimiskava, mille eesmärk on käivitada majanduse elavdamine ja saavutatud tulemusi säilitada. Majanduse elavdamiseks on tähtis soodustada investeerimist.

Majandus- ja rahandusküsimuste ning maksunduse ja tolli volinik Pierre Moscovici sõnul ei ole Euroopa majandust kimbutavatele probleemidele ühte lihtsat lahendust. „Euroopa peab tegutsema korraga kolmel rindel: tagama usaldusväärse eelarvepoliitika, viima ellu ulatuslikke struktuurireforme ja tagama hädavajalikud investeeringud, kusjuures viimases peaksid osalema nii era- kui ka avalik sektor. Me kõik – nii Brüsselis, riikide pealinnades kui ka Euroopa eri piirkondades – peame täitma oma kohustust ning aitama kaasa suurema majanduskasvu ja tööhõive saavutamisele Euroopa kodanike jaoks.”

 

Majanduse elavnemine, mis sai alguse 2013. aasta teises kvartalis, on endiselt ebakindel, ning paljudes liikmesriikides on majanduse hetkeolukord endiselt kehv. Usk olukorra paranemisse on nõrgem kui kevadel – tuntakse muret suurenevate geopoliitiliste riskide ja maailmamajanduse väljavaadete halvenemise pärast. Vaatamata soodsatele finantstingimustele prognoositakse 2015. aastaks vaid aeglast majanduse elavnemist. See tuleneb kriisi tagajärgede (töötuse kõrge määra, suure riigivõla ja tootmisvõimsuse alakasutamise) järkjärgulisest kahanemisest. Euroopa Keskpanga tehtud hiljutine põhjalik hindamine on vähendanud ebakindlust pangandussektori usaldusväärsuse suhtes ning rahastamistingimuste paranemine peaks aitama majandustegevust hoogustada. 2016. aastal peaks majanduskasv veelgi kiirenema sise- ja välisnõudluse suurenemise, väga leebe rahapoliitika jätkumise ja väikeste rahastamiskulude tõttu.

Prognoositakse, et 2014. aastal kasvab liikmesriikide majandus endiselt väga erineval määral –2,8%-st Küprosel kuni 4,6%-ni Iirimaal. Järgmise kahe aasta jooksul peaks erinevus aga vähenema. 2015. ja 2016. aastaks prognoositakse positiivset kasvumäära kõikides ELi riikides. Samuti peaks siis tugevamalt avalduma hakkama varem elluviidud reformide mõju.

Mõõduka majanduskasvu taastumine

ELi majanduse elavnemine toimub võrreldes muude arenenud majanduspiirkondadega aeglaselt. See tundub aeglane ka varasemate kriisijärgse taastumise näidete kontekstis, ehkki ka neil juhtudel kulges taastumisprotsess tavaliselt aeglaselt ja ebakindlalt. Prognoosiperioodil peaksid sisenõudlust üha enam toetama ülisoodne rahapoliitika, erasektori võlakoormuse vähendamisel saavutatud edu ja üldiselt neutraalne eelarvepoliitika. Erasektori investeeringud, mida algselt pärssis kasutamata tootmisvõimsus, peaksid hakkama nõudluse paranenud prognoosi ja järelejõudmisest tuleneva mõju toel järk-järgult taastuma. Eratarbimine peaks 2015. ja 2016. aastal mõõdukalt suurenema. Seda trendi peaksid toetama madalad toorainehinnad ja netosissetuleku suurenemine, mis tuleneb olukorra järjepidevast paranemisest tööturul. Avaliku sektori tarbimise panus majanduskasvu jääb eeldatavasti väikseks. Maailmakaubanduse mõõduka kasvu kontekstis on tõenäoline, et ka netoekspordi panus SKP kasvu jääb järgnevatel aastatel võrdlemisi väikseks.

Tööturu tingimuste aeglane paranemine

Töökohtade loomise protsess on olnud aeglane ja töötuse kõrged määrad on alanenud vaid pisut. Kuna majanduskasv peaks tasapisi hoogustuma, peaksid prognoosiperioodi lõpuks ilmnema selgemad märgid ka olukorra paranemisest tööturul. 2016. aastaks prognoositakse töötuse määra langust 9,5%-le ELis ja 10,8%-le euroalal.

2014. aastal jätkus ELi liikmesriikides inflatsiooni aeglustumine, mis tulenes madalamatest toorainehindadest ja majanduse märkimisväärsest loidusest. Inflatsiooni tase on 2014. aastal prognoosi kohaselt endiselt väga madal. Majandustegevuse elavnedes ja palkade suurenedes peaks inflatsioon hakkama kiirenema. Sellele protsessile peaks kaasa aitama ka euro hiljutine odavnemine. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2014. aastaks 0,6%, 2015. aastaks 1,0% ja 2016. aastaks 1,6%. Ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) inflatsioonimäär euroalal on prognooside kohaselt käesoleval aastal 0,5% ja 2015. aastal 0,8%. 2016. aastal oodatakse selle tõusu 1,5%-le.

Valitsemissektori eelarve puudujäägi vähenemine jätkub. Puudujäägi suhe SKPsse peaks nii ELis kui ka euroalal käesoleval aastal veelgi vähenema, ehkki aeglasemalt kui 2013. aastal. ELi näitajaks prognoositakse käesoleval aastal 3,0% ja euroala näitajaks 2,6%.– Järgmise kahe aasta jooksul on oodata riigieelarvete puudujäägi jätkuvat vähenemist, mis tuleneb majandustegevuse elavnemisest. Eelarvepoliitika seis on 2014. ja 2015. aastal eelduste kohaselt peaaegu neutraalne. Võla suhe SKPsse peaks ELis ja euroalal jõudma järgmisel aastal haripunkti ning selle näitajad peaksid olema vastavalt 88,3% ja 94,8% (Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA 2010) määratlus).

Väljavaated võivad osutuda prognoositust kehvemaks

Majanduskasvu väljavaateid ohustavad endiselt geopoliitilised pinged, finantsturgude haprus ja struktuurireformide võimalik puudulik rakendamine. Inflatsiooniprognoosi riskid on tasakaalustatud.

Lisateave

Add link to the report

http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2014_autumn_forecast_en.htm

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN) Twitteris: @ecfin


IP/14/1362

Kontaktandmed ajakirjanikele

Schinas Margaritis (+32 2 296 05 24)
Andreeva Mina (+32 2 299 13 82)

Kontaktandmed üldsuse jaoks:


Side Bar