Navigation path

Left navigation

Additional tools

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus — aasta hiljem

European Commission - IP/14/129   10/02/2014

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 10. veebruar 2014

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus — aasta hiljem

Millised küberkuritegevuse ohud meid ees ootavad? Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (EC3) alustas oma tegevust 2013. aasta jaanuaris. Kuidas on ta aidanud kaitsta Euroopa kodanikke ja ettevõtjaid?

Need on täna esitatud küberkuritegevuse keskuse aruande peateemad, mis tulevad arutlusele komisjoni korraldatud konverentsil. Sinna on kutsutud osalema esindajad õiguskaitseasutustest, riiklikest ja ELi institutsioonidest ning erasektorist.

„Kuritegelik käitumine muutub kiiresti, kasutades ära tehnoloogilist arengut ja lünki õigusnormides. Kurjategijad tegutsevad loominguliselt ja kasutavad suurema raha teenimise nimel keerukaid rünnakuid. Meie peame olema suutelised nendega sammu pidama. Keskuse teadmised aitavad meil seda võitlust pidada ja tugevdada Euroopa koostööd selles valdkonnas. Viimasel aastal on toimunud mitu edukat ulatuslikku operatsiooni, mis on küberkuritegevuse keskuse õigustatult tuntuks teinud õiguskaitseasutuste seas,” ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Euroopa küberkuritegevuse keskuse juhataja Troels Örting lisas: „Pärast tegevuse alustamist on keskus olnud väga hõivatud ELi õiguskaitseasutuste aitamisega piiriülese küberkuritegevuse uurimisel ja ärahoidmisel. Olen seniste tulemustega rahul ja nende üle uhke, kuid me ei saa jääda loorberitele puhkama. Eriti murettekitavad on üha keerukama pahavara levimine koos kõrgtehnoloogiliste küberpettustega ning samuti seksuaalne väljapressimine alaealistelt. Oleme näinud vaid jäämäe veepealset osa, kuid meie toetajate ja partnerite hindamatu abiga tegutseb küberkuritegevuse keskus selle nimel, et aidata liikmesriikidel võidelda küberkuritegevusega.

Eurobaromeetri hiljutise uuringu põhjal on 12% Euroopa internetikasutajate sotsiaalmeedia või e-posti kontot häkitud. 7% on internetis langenud krediitkaardi- või panganduspettuse ohvriks.

Keskuse parimad saavutused

Küberkuritegevuse keskuse peamine ülesanne on tõkestada raskeid ja organiseeritud kuritegusid toime panevate kuritegelike võrgustike tegevus (loe lähemalt: MEMO/13/6 ja infograafik). Lühidalt öeldes toetab ja koordineerib keskus operatsioone ja uurimistegevust, mida korraldavad liikmesriikide erinevate valdkondade ametiasutused. Mõned näited:

Kõrgtehnoloogiline kuritegevus (küberrünnakud, pahavara)

Esimesel tegevusaastal aitas keskus koordineerida 19 ulatuslikku küberkuritegevuse vastast operatsiooni, näiteks:

lõpule viidi kaks rahvusvahelist uurimist (Ransom ja Ransom II), mis on seotud lunavaraga Police Ransomware, mis blokeerib ohvri arvuti ja süüdistab teda laste kuritarvitamist kujutavaid materjale sisaldavate ebaseaduslike veebisaitide külastamises ja muus ebaseaduslikus tegevuses. Kurjategijad nõuavad arvuti lahtikrüptimise eest „trahvi” ja esitavad nõude selliselt nagu oleks selle saatnud õiguskaitseorgan. Küberkurjategijad veenavad kannatanut, et tal tuleb ligikaudu 100 euro suurune „trahv” maksta kas virtuaalse või anonüümse internetimaksete lüüsi kaudu. Kurjategijad, kelle tegevust keskus uuris, nakatasid kümneid tuhandeid arvuteid üle maailma ja teenisid aastas rohkem kui miljon eurot. Vahistati 13 inimest (peamiselt Hispaanias) ja võrgustikud lõhuti.

Keskus on samuti toetanud mitut rahvusvahelist algatust robotivõrkude sulgemiseks, kuritegelike foorumite tegevuse ja finantsasutuste vastu suunatud pahavararünnakute tõkestamiseks ja uurimiseks. Näiteks suleti hiljuti koostöös Microsofti ja kõrgtehnoloogilise kuritegevuse vastu võitlemise üksustega Saksamaalt, Lätist, Luksemburgist, Madalmaadest ja Šveitsist ZeroAccess robotivõrk.

Laste seksuaalne ärakasutamine võrgukeskkonnas

Küberkuritegevuse keskus toetab hetkel üheksat laste seksuaalse ärakasutamise vastu suunatud ulatuslikku politseioperatsiooni Euroopa Liidus. Keskuse esimesel tegevusaastal tehti suuri jõupingutusi koos paljude liikmesriikide ja ELi-väliste koostööpartneritega, et võidelda varjatud teenuseid kasutavate pedofiilide vastu, kes tegelevad internetis laste seksuaalne ärakasutamisega.

Keskus osaleb paljude operatsioonides ja ühisuurimistes, mis on võtnud sihikule laste väärkohtlemist sisaldava materjali tootmise ja levitamise internetis. Pidevalt osutatakse operatiivset ja analüütilist tuge süvaveebi ja seksuaalse väljapressimise (ingl. k. sextortion) uurimisel. Süvaveebis kauplevad pedofiilid varjatud foorumitel laste väärkohtemist sisaldava ebaseadusliku materjaliga. Sextortion tähistab nähtust, kus lasteahistajad pääsevad juurde alaealiste siivututele piltidele ja kasutavad neid, et sundida ohvrit tegema veel teisi samalaadsete tegusid, muidu ähvardatakse pildid saata ta perele ja sõpradele.

Maksepettus

Keskus on abiks 16 maksepettuse juurdluse juures, osutades operatiivteenuseid ja tehes analüüse. 2013. aastal osaleti uurimistes, mille tulemusel peatati kolm rahvusvahelist krediitkaardipetturite võrgustikku:

Ühe operatsiooni tulemusel peeti kinni 29 kahtlusalust, kes olid kasutanud 30 000 isiku krediitkaardi andmeid, selleks et teenida 9 miljonit eurot.

Teise võrgustiku kõrvaldamisoperatsiooni käigus peeti mitmes liikmesriigis kinni 44 isikut (varem oli kinni peetud 15 isikut; kokku 59 kinnipidamist); suleti kaks ebaseaduslikku töökoda, kus toodeti seadmeid ja tarkvara müügiterminalidega manipuleerimiseks; võeti ära ebaseaduslikud elektroonikaseadmed, finantsandmed, kopeeritud kaardid ja sularaha. Organiseeritud kuritegelik rühmitus oli manipuleerinud ligikaudu 36 000 panga- või krediitkaardiomanikuga 16 Euroopa riigis.

Kolmas operatsioon oli suunatud Aasia kuritegeliku võrgustiku vastu, kes tegeles ebaseaduslike tehingute ja lennupiletite ostmisega. Kaks valedokumentidega reisivat jõugu liiget peeti kinni Helsingi lennujaamas. Konfiskeeritud arvutitest leiti umbes 15 000 ohustatud krediitkaardinumbrit. Võrgustik kasutas andmeid, mis varastati kaardiomanikelt kogu maailmas. Euroopas ulatus nii kaardiomanike kui pankade kahju üle 70 000 euro.

Keskus koordineeris operatsiooni võltsitud krediitkaartidega lennupileteid ostnud petturite tabamiseks 38 lennujaamas 16 Euroopa riigis. Operatsiooni käigus registreeriti üle 200 kahtlase tehingu ning peeti kinni 43 isikut (pärast operatsioonipäeva peeti kinni veel 74 isikut; kokku 117 kinnipidamist). Kõik need isikud olid seotud muu kriminaalse tegevusega, nagu näiteks krediitkaardiandmete levitamine Internetis, häkkimine finantsasutuste andmebaasidesse, muud kahtlased tehingud, uimastikaubandus, inimkaubandus, võltsitud dokumendid, sealhulgas ID-kaardid ja muud liiki pettused. Kinnipeetute hulgas oli neid, kelle õigusasutused olid juba kuulutanud tagaotsitavaks Euroopa vahistamismääruse alusel.

Tulevased ohud ja küberkuritegevuse suundumused

Praegu on ligikaudu 2,5 miljardil inimesel maailmas juurdepääs internetile ja hinnangute kohaselt saavad ligikaudu 1,5 miljardit inimest juurdepääsu järgmise nelja aasta jooksul. Kuna meie elu veebis muutub aina mitmetahulisemaks ja veebi kasutamiseks lisandub uusi võimalusi, kasvab ka võimalus puutuda kokku kuritegevusega. Oma esimeses aastaaruandes vaatleb küberkuritegevuse keskus tulevasi küberkuritegevuse ohtusid ja suundumusi. Muu hulgas osutatakse järgmisele:

Kurjategijate read täienevad. Küberkuritegevuse valdkonnas äritegevuse alustamine on väga lihtne. Juba praeguseks on välja kujunenud terviklik varimajandus, kus kaubeldakse mitmesuguste kriminaalsete toodete ja teenustega, sealhulgas narkootikumid, relvad, palgamõrvad, varastatud makseandmed ja laste kuritarvitamine. Mis tahes küberkuriteo — salasõna lahtimurdmine, häkkimine, individuaalne pahavara või hajus teenusetõkestusrünne –, saab hankida tehnilisi oskusi omamata.

Suurem nõudlus. Eeldatakse, et nõudlus küberkuritegevuse teenuste järele ja nende kasutamine suureneb, mis omakorda tähendab, et pahavara arendamine, testimine ja levitamine kiireneb, robotivõrke luuakse ja kasutatakse üha rohkem, makseandmeid varastakse sagedamini ja nendega kaubeldakse tihedamini ning samuti suureneb rahapesuteenuste arv.

Paremad oskused. On oodata agressiivsema ja resistentsema pahavara väljatöötamist. See hõlmab lunavara, mida on keerukam krüptida; vastupidavamaid robotivõrke; ja panganduslunavara ning veelgi keerukamaid troojahobusid, et mööda saada finantsasutuste kaitsemeetmetest.

Veelgi globaalsem. Kuna internetiühendus levib üha laiemalt, suureneb Kagu-Aasiast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast pärit küberkuritegevus.

Muutub mobiilseks. Üha enam luuakse pahavara mobiilseadmete jaoks ja levitamiseks nende kaudu.

Arukam levitamine. Tulevastel aastatel ilmnevad uued viisid agressiivse ja resistentse pahavara levitamisel. Üha enam põhjustab muret laste ahistamise pakkumine otse-eetris voogedastuse abil, mis jätab politsei tõenditest ilma, kui just ei õnnestu isikud ülekande ajal kinni pidada.

Suurenenud vajadus raha pesta. Kurjategijad püüavad leida lihtsaid võimalusi kasumi teenimiseks ja rahapesuks. Tõenäoliselt kasutatakse ka edaspidi stsenaariumi, mille kohaselt võetakse suhteliselt väikeste summade teenimiseks sihikule suur hulk kodanikke ning väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid. Kasvab ka makseandmete kasutamine internetiostude tegemiseks. Kasvab veelgi nõudlus e-valuuta ja muude anonüümsete maksesüsteemide järele.

Sihile on võetud pilvandmetöötlus Kurjategijatele pakub üha rohkem huvi pilvandmetöötlus. Eeldatakse, et kurjategijad püüavad üha enam selliseid teenuseid häkkida, et nuhkida, andmeid kopeerida ja raha välja pressida.

Küberkuritegevuse keskus osutab edaspidi operatiivtoetust nii liikmesriikide kui ka ELi-välistele koostööpartnerite õiguskaitseametitele, et tegeleda nende suundumustega ja võidelda kuritegevuse vastu, mis oma olemuselt ei tunnista piire ega kohtualluvust. Keskus jätkab oskusteabe omandamist koolitamise ja suutlikkuse arendamise, strateegilise analüüsi ja digitaalse kohtuekspertiisi valdkonnas.

Kasulikud lingid

Küberkuritegevuse keskuse aruanne

Küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus

Eriuuring Eurobaromeeter 404 küberkuritegevuse kohta (november 2013)

Cecilia Malmströmi veebisait

Volinik Malmström Twitteris

Siseasjade peadirektoraadi veebisait

Siseasjade peadirektoraat Twitteris

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website