Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 5. veebruar 2014

Euroopa Parlament hääletab lennureisijate õiguste üle

Euroopa Parlamendis hääletati täna Euroopa Komisjoni ettepanekuid suurendada lennureisijate õigusi. Tegemist on meetmetega, millega tagatakse lennujaamas viibima sunnitud reisijatele veelgi suuremad õigused seoses teabe ja hoolitsuse saamise ning marsruudi muutmisega. Samal ajal on kavas kehtestada asjakohasem kaebuste menetlemise kord ning jõustamismeetmed, et reisijad saaksid ka tegelikult oma õigusi kasutada.

Transpordiküsimuste eest vastutav Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas märkis seoses sellega järgmist: „Mulle on väga vastukarva, kui peaksin sattuma lennujaamas sundolukorda ja olen kindel, et enamik inimesi arvab samamoodi. Küllalt halb on selline olukord töölähetuses olles, kuid koos väikeste lastega reisides saab sellest üsna kähku õudusunenägu. Seepärast on ülimalt tähtis, et reisijate õigused ei kehtiks üksnes paberil. Meil kõigil peab olema võimalus kasutada oma õigusi, kui neid kõige rohkem vajame – kui asjad ei lähe nii, nagu kavatsetud. Me teame, et lennujaamas viibima sunnitud reisijale on kõige tähtsam jõuda koju. Seepärast oleme põhitähelepanu pööranud õigustele, mis on seotud teabe ja hoolitsuse saamisega ja marsruudi muutmisega. Eesmärk on toimetada reisijad nii kiiresti kui võimalik sinna, kuhu nad soovivad minna, ja anda samas lennuettevõtjatele aega tekkinud probleemide kõrvaldamiseks.”

Lennureisijate õigusi käsitlevas komisjoni eelnõus (esitatud 13. märtsil 2013) on selgitatud õiguslünki ning vajaduse korral kehtestatud uued õigused. – Täieliku loeteluga tutvumiseks vt MEMO/13/203.

Parlament andis igakülgse toetuse komisjoni põhiettepanekule suurendada lennureisijate õigusi.

Täitemeetmed Parlament toetab komisjoni ettepanekut tugevdada liikmesriikide ja Euroopa ametiasutuste järelevalvet lennuettevõtjate üle (karmimad nõuded selle kohta, et liikmesriikide asutused jälgiksid tähelepanelikult lennuettevõtjate tegevust ja et leitaks uusi võimalusi selliste ametiasutuste korraldatavateks ühisjuurdlusteks, kes lahendavad samalaadseid probleeme), ning kehtestada tõhusamad sanktsioonid.

Õigus hoolitsusele Parlament toetab komisjoni ettepanekut kehtestada kõikide lendude puhul vahemaa pikkusest olenemata reisijate õigus hoolitsusele, kui lend hilineb kaks tundi. Seni sõltus eespool nimetatud aeg lennu pikkusest.

Kaebuste menetlemine Parlament toetab komisjoni ettepanekut tagada reisijatele õigus saada kahe kuu jooksul vastus kaebusele ning nädala jooksul teade kaebuse kättesaamise kohta (praegu ajapiirang puudub). Euroopa Parlament teeb komisjonile ka ettepaneku määrata kindlaks kaebuse ühtne vorm.

Õigus saada teavet Parlament toetab komisjoni ettepanekut tagada reisijatele õigus saada teavet oma olukorra kohta hiljemalt 30 minutit pärast lennu kavandatud väljumisaega. Praegu sellist ajapiirangut ei ole. Lisaks teeb parlament ettepaneku luua lennujaamades kontaktpunkt reisijate teavitamiseks nende reisikatkestusest ning seadusejärgsetest õigustest.

Marsruudi muutmine Parlament toetab komisjoni ettepanekut suurendada tarbijate õigusi ja tagada, et lennu tühistamise korral on reisijatel õigus marsruuti või transpordiliiki muuta, kui algne vedaja ei suuda seda teha oma pakutavate teenuste raames. Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks selline õigus tekkima alates 12 tunni möödudes, kuid parlamendi arvates peaks see aeg olema kaheksa tundi.

Reisija valesti kirjutatud nimi Parlament toetab komisjoni ettepanekut anda lennureisijale õigus lasta parandada valesti kirjutatud nimi ilma selle eest lisatasu maksmata.

Ümberistumisega lennud Parlament toetab komisjoni ettepanekut täpsustada, et õigust saada abi ja hüvitist kohaldatakse olukorras, kus reisija jääb ümberistumisega lennult maha esimese lennu hilinemise tõttu – Euroopa Parlament on siiski täpsustanud, et hüvitist saab ainult juhul, kui esimene lend hilineb vähemalt 90 minutit.

Pagas Parlament toetab komisjoni ettepanekut anda liikmesriikide asutustele täitevvolitused seoses kaotatud pagasi eeskirjadega (sätestatud Montreali konventsioonis). Paranenud on ka kaebuste esitamise võimalus – kohe lennujaamas täidetavat vormi peavad lennuettevõtjad aktsepteerima kehtiva kaebusena.

Euroopa Parlamendi ettepanekud erinevad komisjoni ettepanekutest kolmes olulises valdkonnas.

Hüvitis hilinemise eest (lühikesed ja keskmise pikkusega lennud) Parlament teeb ettepaneku kehtestada alates kolmetunnise hilinemise eest makstava hüvitise piirmäär. Komisjoni arvates ei arvestata sel juhul reisijate huve. Lennujaamas viibima sunnitud reisijale on kõige olulisem jõuda koju. Seepärast on komisjoni ettepanekus kehtestatud hüvitise piirmäär alates viietunnise hilinemise eest. Niimoodi stimuleeritakse lennuettevõtjaid hüvitise maksmisest mitte kõrvale hoidma ja tegema kõik endast oleneva, et lend toimuks ja tehnilised probleemid saaksid lahendatud. Lennu tühistamist peetakse reisijate jaoks alati halvimaks variandiks, sest nad loodavad marsruudi muutmisele ja muude lendude kasutamise võimalusele ning peavad arvestama sellega, et ei jõua koju enne järgmist päeva. Kui lennu tühistamise ja hilinemise korral makstaks hüvitist samamoodi alates kolmandast tunnist, võib tekkida reisijate jaoks oht, et lende tühistatakse rohkem.

Erakorralised asjaolud Parlament toetab komisjoni ettepanekut selgelt määratleda erakorralised asjaolud, st streigid, tormid, käitamisprobleemid, mille üle lennuettevõtjal puudub tegelik kontroll ja mille korral ei ole ta kohustatud hüvitist maksma. Seoses tehniliste puudustega on komisjoni ettepanekus lubatud hüvitise maksmisest teha erandeid teatava hulga tehniliste rikete, näiteks lennu ajal avastatud tehniliste probleemide korral, kui hooldustööd on tehtud nõuetekohaselt. Parlament teeb aga ettepaneku, et tehniliste probleemide tõttu ei saa vedajat peaaegu kunagi vabastada hüvitise maksmisest. Lisaks sellele teeb parlament ettepaneku koostada erandlike asjaolude põhjalik loetelu. Komisjon väidab aga samas kogemuste põhjal, et sellised sündmused nagu vulkaanipurse võivad toimuda ettearvamatult, nii et kavandatud loetelu peaks olema „avatud”, et võtta arvesse tulevasi asjaolusid, mida ei ole võimalik ette näha.

Praegu kehtivas lennureisijate määruses ei ole ka sätestatud vastutuse piirmäära, isegi kui on tegemist selliste erakorraliste asjaoludega nagu vulkaanipurse või suured kriisid, kus mõnel juhul võiksid riigiasutused korraldada kitsikusse sattunud kodanike abistamist. Komisjon teeb ettepaneku kehtestada piirmäär alates kolmest ööst, et kindlustada reisijatele vajalik hoolitsus selliste asjaolude korral nagu lumi, tormid, streigid (peaaegu kümne aasta pikkusest praktilisest kogemusest nähtub, et reisijate vajaduste hõlmamiseks piisab kolmest ööst). See võimaldaks ka lennuettevõtjatel prognoosida, kui palju võiks kuluda raha reisijate õiguste tagamiseks. Euroopa Parlament teeb ettepaneku kehtestada piirmääraks viis ööd.

Lõpuks teeb parlament ettepaneku kehtestada lennuettevõtjatele kohustus kindlustada end pankroti (maksejõuetuse) vastu. Eesmärk on tagada, et reisijatele hüvitatakse nende lennupiletikulud ja nad saaksid kodumaale tagasi sõita. Komisjon tunneb muret, et sellise süsteemse meetme võtmisega kahekordistuksid ettevõtjate jaoks kulud, mis on seotud kehtiva lennureisijate määrusega, ning et need kulud kajastuvad seejärel reisijate lennupiletihinnas. Reisijate jaoks võib olla oht, et need kulud on ebaproportsionaalsed võrreldes probleemi ulatusega: viimase kümne aasta jooksul on maksejõuetuse tõttu häiritud olnud vaid 0,07% edasi-tagasi lendudest ja sellest 0,07%st vaid 12% on seotud lennujaama lõksu jäänud reisijatega. Lisaks võttis komisjon 18. märtsil 2013 vastu teatise, milles käsitletakse reisijate kaitsmist lennuettevõtjate maksejõuetuse korral. Teatises esitatakse rida soovitusi selle kohta, missuguseid ennetavaid meetmeid peaksid liikmesriikide ametiasutused ja majandussektor võtma ning kuidas nad peaksid lennuettevõtja pankroti korral tegutsema.

Järgmised sammud

Liikmesriikide transpordinõukogu kohtub juunis, et leppida kokku lennureisijate õigusi käsitleva määruse läbivaatamises (üldine lähenemisviis).

Ajapiiranguid arvesse võttes algavad parlamendi, nõukogu ja komisjoni läbirääkimised ettepanekute üksikasjade üle tavaliselt pärast Euroopa Parlamendi valimisi.

Lisateave

http://europa.eu/rapid/press-release_IP-13-219_et.htm

http://europa.eu/rapid/press-release_MEMO-13-203_et.htm

Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas Twitteris

Kontaktisikud:

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Dale Kidd (+32 2 295 74 61)

Üldsusele: Europe Directi telefon00 800 6 7 8 9 10 11 või e-post


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website