Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 17. oktoober 2014

Üliõpilaste õppemaksud ja -toetused on Euroopas väga erinevad

Täna Euroopa Komisjoni Eurydice võrgustiku avaldatud aruande kohaselt on üliõpilaste õppemaksude, -toetuste ja -laenude taseme erinevus Euroopas endiselt suur. 33 Euroopa riiki hõlmavast aruandest nähtub, et õppemaksusüsteemid on kogu Euroopas jäänud suhteliselt stabiilseks, kuigi esinevad mõned märkimisväärsed erandid. Saksamaa on ainus riik, kes kaotas hiljuti õppemaksu, kuigi oli selle alles 2007. aastal kehtestanud.

Eesti muutis 2014. aastal oluliselt oma rahastamissüsteemi, sidudes õppemaksu õppeedukusega: maksustatakse ainult üliõpilased, kes ei tule õpingutega toime (s.t ei saa igal aastal nõutavat arvu ainepunkte). Õppemaksud ja viletsad tulemused on omavahel samamoodi seotud ka teistes riikides, sealhulgas Tšehhi Vabariigis, Hispaanias, Horvaatias, Ungaris, Austrias, Poolas ja Slovakkias.

Kõrgeim õppemaks on Ühendkuningriigis (Inglismaa) pärast kõrgharidussüsteemi põhjalikku läbivaatamist 2012. aastal. Õppemaksu ei tasuta kohe, vaid alles pärast kooli lõpetamist, kui üliõpilaste sissetulek ületab teatava piirmäära – see on ainulaadne mudel Euroopas. Suhteliselt kõrge õppemaksu tasuvad õppima asumisel Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Ungari, Madalmaade ja Sloveenia üliõpilased.

„On hädasti vaja, et Euroopa hõlbustaks meie noorte juurdepääsu kõrgharidusele. See mitte üksnes ei paranda oluliselt nende võimalusi leida hea töökoht, vaid edendab ka meie majandust, mis vajab innovatsiooni ja loovust, mille andekad lõpetanud endaga kaasa toovad,” ütles Androulla Vassiliou, Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik. „Kui liikmesriigid otsustavad kehtestada õppemaksu, peaksid neil alati olema kehtivad meetmed, sealhulgas õppetoetused, mis aitavad tagada võrdse juurdepääsu kõrgharidusele kõigile, eelkõige ebasoodsatest oludest pärit üliõpilastele.”

Euroopa kõrghariduse riiklikke õppemaksude ja -toetuste süsteeme aastatel 2014/2015 käsitlevast aruandest selgub, et nende üliõpilaste arv, kes tasuvad riiklikult rahastatud kõrgharidusasutustes õppemaksu, on liikmesriigiti väga erinev. Paljud riigid – Küpros, Taani, Saksamaa, Kreeka, Malta, Soome, Rootsi, Ühendkuningriik (Šotimaa), Norra ja Türgi – ei nõua mingit õppemaksu. Skaala teises otsas on üheksa maad (Tšehhi Vabariik, Madalmaad, Portugal, Slovakkia, Ühendkuningriik (Inglismaa, Wales ja Põhja-Iirimaa), Island, Liechtenstein), kus õppemaksu maksavad kõik bakalaureuseõppe tudengid.

Enamikus Euroopa riikides saavad õppetoetust vaid vähesed üliõpilased. Üheksas riigis saavad õppetoetust kõik üliõpilased (Küpros, Taani, Malta, Soome) või enamik neist (Luksemburg, Madalmaad, Ühendkuningriik (Šotimaa), Rootsi, Norra). Island on ainuke riik, kellel puudub riiklik õppetoetuste süsteem, kuigi see on praegu arutlusel.

35 haridussüsteemis (mõnes riigis on rohkem kui üks süsteem, näiteks Belgias ja Ühendkuningriigis) antakse õppetoetusi mõnedele või kõigile tudengitele rahalise vajaduse põhjal (Taani, Soome ja Rootsi pakuvad universaalseid õppetoetusi täiskoormusega õppivatele üliõpilastele, eeldusel et õppeedukusega seotud põhinõuded on täidetud); 23 süsteemi pakuvad õppetoetusi akadeemilisest edukusest lähtudes. Peaaegu kõigis neis süsteemides kombineeritakse vajadus- ja saavutuspõhiseid õppetoetusi.

Riigi vahenditest rahastatavad õppelaenud etendavad tudengite toetamisel olulist rolli umbes pooltes aruandega hõlmatud riikides. Ligikaudu sama paljudes riikides sõltuvad toetuse teatavad osad perekonna üldisest olukorrast ja need ei kujuta endast otse üliõpilastele makstavaid toetusi, vaid on maksusoodustused vanematele ja perehüvitised.

Taustteave

Erydice selleaastane aruanne sisaldab üliõpilaste õppemaksude ja toetuste (õppetoetused ja -laenud) süsteemide võrdlevat ülevaadet. Aruanne hõlmab 33 Euroopa riiki (ELi liikmesriigid, samuti Island, Liechtenstein, Norra, Montenegro ja Türgi).

Selles on ka konkreetselt riike käsitlevat teavet, sh:

nii täis- kui ka osakoormusega õppivate üliõpilaste aastased õppemaksud õppetsüklite (bakalaureuse- või magistriõpe) kaupa ja teave, kas rahvusvahelised üliõpilased maksavad riigi või ELi üliõpilastega võrreldes erinevat õppemaksu. Õppemaksud sisaldavad kõiki üliõpilastelt nõutavaid tasusid, sh registreerimise, vastuvõtu ja eksamitega seotud tasud;

õppetoetused vajadus- ja saavutuspõhiste õppetoetuste kaupa;

lisatud on kolm täiendavat elementi, kui need moodustavad peamise osa üliõpilastoetusest: õppelaenud (kui kehtib riiklik õppelaenusüsteem ja üle 5% üliõpilastest võtab laenu); maksusoodustused vanematele ja perehüvitised;

lühiülevaade riiklikku õppemaksude ja toetuste süsteemi mõjutavatest kavandatavatest reformidest, mis on valitsustes arutlusel.

Juunis Euroopa Komisjoni poolt avaldatud eraldi aruanne (vt IP/14/709) näitas, et õppemaksude kehtestamine suurendab harilikult kõrghariduse vahendite kogusummat, kuigi neist saadavaid täiendavaid vahendeid ei investeerita alati viisil, mis otseselt parandaks kõrghariduse omandamist (nt täiendavate õppejõukohtade loomine).

Samuti nähtus aruandest, et õppemaksudel ei ole üldist kahjulikku mõju kõrgkooli astumisele isegi sotsiaalmajanduslikult ebasoodsamatesse rühmadesse kuuluvate üliõpilaste hulgas, välja arvatud juhul, kui muutused on erakordselt suured. Õppemaksude suurenemine võib siiski vähendada kõrgkoolidesse astuvate vanemate üliõpilaste arvu. Aruandes rõhutati, et õppetoetused ja/või -laenud on üliolulised selleks, et tasakaalustada õppemaksude või õppemaksu tõusude tõttu kõrgkoolidesse astumisele avalduvat võimalikku negatiivset mõju eelkõige haavatavate elanikkonnarühmade hulgas.

Eurydice

Euroopa Komisjoni Eurydice teabevõrk pakub teavet ja analüüse Euroopa haridussüsteemide ja -poliitika kohta. Teabevõrk koosneb 40 riiklikust üksusest, mis asuvad 36 ELi Erasmus+ programmis osalevas riigis (ELi liikmesriigid, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Liechtenstein, Montenegro, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Norra, Serbia ja Türgi). Programmi juhib ja kooskõlastab Brüsselis asuv Euroopa Liidu Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet, mis koostab uuringuid ja pakub mitmesuguseid veebimaterjale.

Lisateave

Aruande täistekst: (EN)

Euroopa Komisjon: Haridus ja koolitus

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris: @VassiliouEU

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)

Kodanikule: Europe Direct telefoninumbril 00 800 6 7 8 9 10 11 või e-posti teel

Lisa

2014/2015. õppeaastal kõrgharidusprogrammide esimeses õppetsüklis õppemaksu maksjate osakaal

2014/2015. õppeaasta esimeses õppetsüklis õppetoetust saavate üliõpilaste osakaal

Märkus maade kohta

Inglismaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa korral näitavad esitatud andmed toetuskõlblike taotlejate hulgast õppetoetust saanute osakaalu. Kõik taotlejad ei registreeri end üliõpilasteks.


Side Bar