Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 21. oktoober 2013

EL peab relvavägivalla vastu karmimalt tegutsema

Paaril viimasel aastal on Euroopas, muu hulgas Norras, Belgias, Soomes, Prantsusmaal ja Itaalias, toimunud mitu traagilist tulistamist. Ükski riik ei ole jäänud puutumata. Terves ELis langeb igal aastal üle tuhande inimese tulirelvaga toime pandud tapmiste ohvriks ning poole miljoni ELis kaotatud või varastatud tulirelva asukoht on endiselt teadmata.

Täna esitab komisjon ettepanekud selle kohta, kuidas vähendada Euroopas relvavägivalda. Tulirelvade ebaseaduslikust kasutamisest tuleneva ohuga saab ELi tasandil võidelda mitmete meetmete abil, nagu õigusaktid, operatiivtegevus, koolitus ja ELi rahastamine.

Samal ajal avaldab Euroopa Komisjon Eurobaromeetri uuringu tulemused, millest selgub, et kümnest eurooplasest kuus on veendunud, et järgmise viie aasta jooksul tulirelvadega seotud kuritegude arv tõenäoliselt suureneb. Uuringust selgub ka, et 55% eurooplastest tahavad rangemaid eeskirju selle kohta, kes tohib tulirelva omada, osta või müüa.

„Igal nädalal kuuleme mõnda uudist tulirelvaga toime pandud kuriteost. Murettekitav on aga asjaolu, et peaaegu puudub arutelu relvade ebaseadusliku kasutamise ja salakaubanduse üle Euroopas. Selle asemel et keskenduda kodustele asjadele, pööratakse sageli hoopis suuremat tähelepanu USAs toimuvale arutelule relvade leviku üle. Euroopas tuleb veel palju ära teha selleks, et käsirelvad, vintpüssid ja ründerelvad ei satuks kurjategijate kätte,” ütles siseasjade volinik Cecilia Malmström.

Komisjon esitab seetõttu ettepanekud, kuidas kaotada nõrgad kohad relvade olelusringis, mis hõlmab tootmist, müüki, valdust, kauplemist, hoiustamist ja deaktiveerimist. Samal ajal tuleks siiski austada seadusliku relvakasutuse – näiteks laskespordi ja jahipidamise – traditsioone.

ELi rangemad ühised eeskirjad tulirelvade deaktiveerimise kohta võiksid tagada, et kasutusest kõrvaldatud tulirelvad jäävadki kasutuskõlbmatuks.

Komisjoni eesmärgiks on ühine lähenemisviis tulirelvade märgistamisele seerianumbritega juba valmistamise ajal, et oleks võimalik kindlaks teha kurjategijate kasutatud relvade päritolu.

Tuleb kaaluda ELi õigusakti vastuvõtmist, et kehtestada ühised minimaalsed kriminaalkaristused, millega tagatakse karistuste hoiatav mõju kõikides liikmesriikides ja kõrvaldatakse seaduselüngad, mida salakaubavedajad võiksid ära kasutada. Sellise õigusaktiga võiks ette näha, milliste tulirelvaga toime pandud õigusrikkumiste eest (ebaseaduslik valmistamine, salakaubandus, märgistuse omavoliline muutmine, ebaseaduslik valdus ja kavatsus tarnida tulirelvi) tuleks määrata kriminaalkaristus. Samuti tuleks täpsustada liikmesriigi kehtestatava kriminaalkaristuse määr.

Relvavägivalda saaks vähendada ka siis, kui liikmesriigid kohaldaksid rangemalt relvade valdust käsitlevat tulirelvadirektiivi, piirates näiteks eriti ohtlike relvade tsiviilkasutust. Lahenduste leidmiseks vaadatakse läbi ka relvaloa andmise kord.

Rangelt tuleks järgida tulirelvade müügi ja ebaseadusliku valmistamise kontrollimise nõudeid. Komisjon kavatseb hankida lisateavet probleemide kohta, mis kaasnevad uute tehnoloogiatega, nagu relvade müük internetis või relvaosade 3D-printimine, aga ka selle kohta, kuidas vähendada riski, et tulirelvad toimetatakse ebaseaduslikult kohale posti teel.

Komisjon uurib võimalusi, kuidas vähendada kolmandatest riikidest pärit relvade kõrvalesuunamise ohtu, andes tehnilist abi muu hulgas riikide relvaekspordi kontrollsüsteemide tõhustamiseks, peamiste salakaubaveo marsruutide sulgemiseks ja sõjaliste relvade varude paremaks haldamiseks.

Ettepanekuid arutavad nüüd Euroopa Parlament, liikmesriigid ja sidusrühmad, et hinnata erinevaid võimalusi, sealhulgas õigusakti vastuvõtmist.

Need prioriteedid põhinevad õiguskaitseasutustega peetud aruteludel, relvavägivalla ohvrite, vabaühingute ning volitatud relvatootjate, -jaemüüjate ja -kasutajate vaadetel ning Eurobaromeetri uuringu tulemustel ja avaliku konsultatsiooni vastustel.

Kasulikud lingid

Link to Communication

MEMO/13/916

Cecilia Malmströmi veebisait

Cecilia Malmström Twitteris

Siseasjade peadirektoraadi veebisait

Siseasjade peadirektoraat Twitteris

Kontaktisikud:

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Tove Ernst (+32 2 298 67 64)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site