Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 7. veebruar 2013

Komisjon juhib tähelepanu jalgpallurite ülisuurtele üleminekutasudele ning võrdsete võimaluste puudumisele

Jalgpalliklubid kulutavad mängijate üleminekutasudeks aastas umbes 3 miljardit eurot, kuid ainult väike osa sellest rahast jõuab väiksemate klubideni või amatööride tasandile. Sellised on Euroopa Komisjoni täna avaldatud uuringu tulemused. Ajavahemikus 1995–2011 sportlaste klubivahetuste hulk Euroopa jalgpallis enam kui kolmekordistus. Klubide makstavad üleminekutasud suurenesid samal ajal seitse korda. Põhiosa nendest suurtest summadest on koondunud väikese hulga klubide kätte, kellel on suurim käive või keda toetavad väga jõukad investorid. Olukord soosib ebavõrdsust nende vahel, kellel on vahendeid ning kellel neid ei ole. Väiksemate klubideni ja amatöörsportlasteni (oluline uute talentide kasvulava) jõuab ainult 2% üleminekutasudest. Raha ümberjagamine, mis peaks korvama noorte mängijate treeningu- ja koolituskulud, ei ole piisav selleks, et väiksematel klubidel oleks võimalik areneda ning murda suurte klubide ülemvõimu selle spordiala võistluses.

„Euroopa Komisjon tunnustab täielikult spordijuhtide õigust määrata üleminekueeskirjad, kuid meie uuring näitab, et praegused eeskirjad ei taga jalgpallis õiglast tasakaalu ega võrdseid võimalusi liiga- või karikavõistlustel. Meil on vaja üleminekusüsteemi, mis toetaks kõikide klubide ning noorte mängijate arengut,” sõnas Euroopa Komisjoni spordivolinik Androulla Vassiliou.

Üleminekueeskirjad kehtestatakse spordiala juhtorganite poolt, kelleks on näiteks jalgpallis FIFA ja korvpallis FIBA. FIFA üleminekusüsteem (Transfer Matching System), mida kasutab 4600 klubi maailmas, on suurendanud läbipaistvust seoses rahvusvaheliste üleminekutega, kuid rahvuslikul tasandil on vaja rohkem muudatusi. Aruandest nähtub, et praegune süsteem annab jätkuvalt eelised rikkaimatele klubidele, tähtmängijatele ning nende agentidele.

Soovitatakse, et FIFA ja rahvuslike jalgpalliliitude reeglitega tagataks tugevam kontroll finantstehingute üle ning et üleminekutasudele kehtestataks nn ausa mängu maks, mida rakendataks tasude puhul, mis ületavad teatava spordijuhtide ja klubide poolt kokku lepitud summa. Selle eesmärk on jaotada paremini vahendeid rikaste ja vähemjõukate klubide vahel.

Uuringus pakutakse ka välja piirata klubide mängijate arvu ning vaadata üle kolmanda osapoole omandi küsimus, mille puhul agent liisib mängijat kasumlikult mõnele klubile. Samuti soovitatakse lõpetada selliste lepingute sõlmimine, mis tõstavad üleminekutasud väga suureks, näiteks kui klubi pikendab nn kaitstud lepinguperioodi, mille puhul mängijaid ei saa klubi nõusolekuta üle viia. Aruandes kutsutakse ka üles täielikult rakendama UEFA ausa rahastamise põhimõtteid ning tugevdama solidaarsust, et tõhustada noorte arengut ja kaitset. Uuringu autorid peavad vajalikuks, et spordiorganisatsioonid teeksid rahapesu ja korruptsiooniga võitlemisel rohkem koostööd õiguskaitseasutustega.

Järgmised sammud

Spordi häid juhtimistavasid käsitlev ELi eksperdirühm analüüsib uuringu tulemusi oma järgmisel kohtumisel aprillis. Asjaomane rühm (mis arutab ka meetmeid, et tegeleda mängutulemustes kokkuleppimise probleemiga) koosneb liikmesriikide ekspertidest ning vaatlejatest, kes esindavad FIFAt, UEFAt, Euroopa profijalgpalli liigasid, Euroopa klubide assotsiatsiooni ning Profijalgpallurite Rahvusvahelist Föderatsiooni. Rühm peaks esitama aruande ELi spordiministritele enne aasta lõppu.

Taustteave

Jalgpalli sektoris on tööturg äärmiselt killustatud. Nn esmane turg hõlmab väikest hulka tähtmängijaid ning teisene turg koosneb professionaalsetest või poolprofessionaalsetest mängijatest, kes ei teeni palju ning kes on sageli raskustes oma karjääri arendamisega, eriti pärast oma jalgpalluripäevade lõppu.

Aruandes soovitatakse ausa ja tasakaalustatud konkurentsi saavutamiseks parema klubidevahelise jaotuse abil järgmist:

i) kehtestada nn ausa mängu maks konkreetset summat ületavate üleminekutasude puhul, eesmärgiga tõhustada vahendite ühtlasemat jaotumist rikaste ja vähemjõukate klubide vahel. Maksu mõte oleks taastada teatav tasakaal konkurentsis. Maksu künnise, määra ja ulatuse peaksid määrama kindlaks rahvusvahelise jalgpalli juhtorganid, konsulteerides selleks klubidega;

ii) teavitada paremini mängijate liikumise kohta, et tagada klubidele asjakohane solidaarne kompensatsioon ning et klubid teaksid oma õigusi;

iii) kehtestada klubi mängijate piirarv;

iv) reguleerida laenuks ülemineku mehhanismi;

v) lahendada probleem seoses kolmandate osapoolte valduses olevate mängijate õigustega, võttes vastu eeskirjad, millega kaitstakse mängijate iseseisvust ja vabadust ning ausat konkurentsi spordis. Eeskirjadega ei tohiks seada ebaproportsionaalseid piiranguid sporti tehtavatele rahalistele investeeringutele ning nad peaksid olema kooskõlas ELi eeskirjadega, millega reguleeritakse kapitali vaba liikumist;

vi) toetada ausa rahastamise põhimõtete rakendamist, et kutsuda klubisid üles mitte kulutama rohkem, kui nende tulud võimaldavad;

vii) tegelema korvpallimeeskondade ebastabiilsuse küsimusega.

Ülemääraste tasude piiramiseks soovitatakse aruandes järgmist:

i) klubidel ei võimaldata pikendada nn kaitstud perioodi, mille jooksul mängija peab üleminekuks saama nõusoleku ning mis oluliselt suurendab üleminekutasusid (lepingud on tavaliselt kaitstud kolmeks aastaks kuni 28-aastaste sportlaste puhul ning kaheks aastaks vanemate sportlaste puhul);

ii) mängijate lepingutes sisalduvad väljaostusätted peavad olema proportsionaalsed.

Komisjon märkis oma 2011. aasta teatises „Euroopa mõõtme arendamine spordis”, et üleminekud on pidevalt avaliku tähelepanu all nendega kaasnevate rahavoogude küsitava õiguspärasuse ning läbipaistvuse puudumise tõttu. Euroopa Komisjon algatas 2012. aasta jaanuaris uuringu mängijate üleminekutasude kohta, eesmärgiga saada üksikasjalik ülevaade Euroopa meeskonnaspordi (konkreetselt jalgpall ja korvpall) üleminekusüsteemide majanduslikest ja õiguslikest aspektidest. Uuringu viis läbi konsortsium, kuhu kuulusid organisatsioonid KEA European Affairs (Belgia) ning Limoges´ Ülikooli juures asuv spordivaldkonna õigus- ja majandusküsimuste keskus (Prantsusmaa).

Uuringu avaldamise ajaks on möödunud 17 aastat Euroopa Kohtu otsusest Bosmani asjas, mis viis sügavate muudatusteni Euroopa ja maailma profijalgpalli korralduses, kõrvaldades tõkked mängijate vabalt liikumiselt. Samuti on möödas 12 aastat ajast, mil sõlmiti mitteametlik kokkulepe Euroopa Komisjoni, FIFA ja UEFA vahel, mille tulemusel uuendati profijalgpalli mängijate ülemineku eeskirju.

Euroopa Liit töötab välja uut haridus-, koolitus-, noorsoo ja spordiprogrammi Erasmus kõigile, millele lisatakse Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt ka sporti käsitlev peatükk. Spordi jaoks kavandatav eelarve ajavahemikul 2014–2020 on keskmiselt 34 miljonit eurot aastas. Toetust antakse riikidevahelistele projektidele, mille eesmärk on soodustada oskusteabe ja heade tavade vahetamist, suuri mitteärilisi Euroopa spordisündmusi ning uuringuid ja statistikaalast tööd spordipoliitika kujundamiseks vajaliku teadusliku baasi tugevdamise nimel. Peamised toetusesaajad on avalik-õiguslikud asutused ja rahvaspordi valdkonnas tegutsevad kodanikuühiskonna organisatsioonid. Komisjon toetab praegu mitmeid spordivaldkonna ettevalmistavaid algatusi. Nende hulgas on viis üleeuroopalist projekti, mille eesmärk on suurendada koostööd võistlustulemuste kokkuleppimise vastases võitluses.

Lisateave

Uuringu lõplik aruanne

Kokkuvõte inglise keeles

Kokkuvõte prantsuse keeles

Euroopa Komisjoni sporditeemaline veebisait

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Kontaktid:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website