Navigation path

Left navigation

Additional tools

EL kaitseb avatud internetti ning internetivabadust ja -võimalusi

European Commission - IP/13/94   07/02/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 7. veebruar 2013

EL kaitseb avatud internetti ning internetivabadust ja -võimalusi

Euroopa Komisjon avaldas koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga küberturbe strateegia ning komisjoni direktiiviettepaneku võrgu- ja infoturbe kohta.

Küberturbe strateegias – „Avatud, ohutu ja turvaline küberruum” – on esitatud ELi terviklik visioon sellest, kuidas kõige paremini ära hoida küberhäireid ja -rünnakuid ning nendele reageerida. Strateegia abil püütakse edendada Euroopa vabaduse ja demokraatia väärtuseid ning luua digimajanduse kasvuks turvaline keskkond. Selles on infosüsteemide kübervastupanuvõime parandamiseks, küberkuritegevuse vähendamiseks ja ELi rahvusvahelise küberturbepoliitika ja -kaitse tugevdamiseks ette nähtud konkreetsed sammud.

Strateegias kajastatakse ELi küberturbe visiooni viie prioriteedi kaudu:

  1. saavutada kübervastupanuvõime,

  2. vähendada oluliselt küberkuritegevust,

  3. töötada välja küberkaitsepoliitika ning arendada ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga (ÜJKP) seonduvat suutlikkust,

  4. arendada küberturbe tarbeks tööstuslikke ja tehnoloogilisi vahendeid,

  5. kehtestada Euroopa Liidu jaoks sidus rahvusvaheline küberruumipoliitika ning edendada ELi põhiväärtusi.

ELi rahvusvahelisel küberruumi poliitikal on mitu eesmärki: edendada ELi põhiväärtuste järgimist, määrata kindlaks vastutustundliku käitumise normid, edendada küberruumis kehtiva rahvusvahelise õiguse kohaldamist, aidates samal ajal mitte-ELi riikidel arendada küberturbesuutlikkust, ja edendada küberküsimustes rahvusvahelist koostööd.

EL on oluliselt parandanud kodanike kaitset küberkuritegude eest: näiteks on loodud küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskus (IP/13/13), tehtud ettepanek infosüsteemide vastu suunatud ründeid käsitleva õigusakti kohta (IP/10/1239) ja käivitatud internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmse liidu tegevus (IP/12/1308). Strateegiaga püütakse ka välja arendada ja rahastada riiklike küberkuritegevust käsitlevate tippkeskuste võrgustikku, et paremini korraldada koolitusi ja arendada suutlikkust.

Võrgu- ja infoturbe parandamise kohta tehtud direktiiviettepanek on üldstrateegia oluline tahk. Selles seatakse kõikidele liikmesriikidele, peamistele internetiteenuste pakkujatele ja kriitiliste infrastruktuuride operaatoritele, nagu e-kaubanduse platvormid, sotsiaalvõrgustikud ning energeetika, panganduse ja tervishoiuteenuste valdkonna operaatorid, kohustus tagada turvaline ja usaldusväärne digikeskkond kõikjal ELis. Direktiiviettepanekus on muu hulgas välja pakutud järgmised ideed:

a) liikmesriigid peavad vastu võtma võrgu- ja infoturbe strateegia ja määrama pädeva riikliku võrgu- ja infoturbeasutuse, millel on riskide ja intsidentide ärahoidmiseks ja käsitlemiseks ning neile reageerimiseks piisavad finantsvahendid ja personal;

b) luua liikmesriikide ja komisjoni vahel koostöö mehhanism, et turvalise taristu kaudu saaks anda turvariskide ja intsidentide kohta varajase hoiatuse, ning et teha koostööd ja korraldada korrapäraselt vastastikust hindamist;

c) teatavate sektorite (finantsteenused, transport, energeetika, tervishoid) kriitiliste infrastruktuuride operaatorid, peamised infoühiskonnateenuste pakkujad (eelkõige digirakenduste kauplused, e-kaubanduse platvormide, internetimaksed, pilvandmetöötlus, otsingumootorid ja sotsiaalvõrgustikud) ja ametiasutused peavad võtma kasutusele riskijuhtimismeetmed ja teatama tõsistest intsidentidest oma põhiteenustes riigi pädevatele asutustele.

Euroopa Komisjoni asepresident ja digitaalarengu volinik Neelie Kroes sõnas:

„Mida rohkem inimesed sõltuvad internetist, seda rohkem sõltuvad nad selle turvalisusest. Turvaline internet kaitseb meie vabadusi ja õigusi ning meie võimalusi tegeleda ettevõtlusega. Aeg on tegutseda koordineeritult! Käed rüpes istumine läheb meile palju rohkem maksma kui tegutsemine.”

Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni asepresident Catherine Ashton ütles:

„Selleks et küberruum jääks avatuks ja vabaks, peaksid virtuaalses maailmas kehtima samad normid, põhimõtted ja väärtused kui väljaspool seda. Küberruumis tuleb kaitsta põhiõiguseid, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid. Nende õiguste edendamiseks maailmas teeb EL koostööd nii oma rahvusvaheliste partnerite kui ka kodanikuühiskonna ja erasektoriga.“

Cecilia Malmström, ELi siseasjade volinik ütles:

„Strateegias tuuakse välja meie konkreetne tegevus, et kardinaalselt vähendada küberkuritegevust. Mitmel ELi riigil ei ole organiseeritud kübertegevusele jälile saamiseks ja sellega võitlemiseks vajalikke vahendeid. Kõik liikmesriigid peaksid looma riiklikud küberkuritegevusega võitlevad üksused, kes saaksid kasutada küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse EC3 teadmisi ja tuge.”

Taustteave

Küberturbe intsidendid on sagenenud, muutunud ulatuslikumateks ja keerukamateks ning ei tunne riigi piire. Need võivad vähendada turvalisust ja kahjustada majandust. Rohkem tuleks pingutada küberintsidente ärahoidmise nimel, teha selleks koostööd ja suurendada läbipaistvust.

Euroopa Komisjoni ja üksikute liikmesriikide varasemad püüded on jäänud liialt killustatuks, et lahendada see järjest suuremat muret tekitav probleem.

Mõned faktid küberturbe kohta

  1. Hinnanguliselt ringleb võrgus iga päev 150 000 arvutiviirust, mis ohustavad iga päev 148 000 arvutit.

  2. Maailma majandusfoorumi andmetel on 10% tõenäosus, et maailma elutähtsaid infoinfrastruktuure tabab lähema kümne aasta jooksul ulatuslik küberrünnak, mis tekitab kahju rohkem kui 250 miljardi euro ulatuses.

  3. Küberkuritegevus moodustab küberturbe intsidentidest lõviosa. Ettevõtja Symanteci hinnangutel kannavad küberkuritegude ohvrid igal aastal maailmas ligi 290 miljardi euro ulatuses kahju. McAfee uuringus hinnati küberkuritegevuse teel teenitud tulusid 750 miljardile eurole aastas.

  4. 2012. aasta küberturvet käsitlevas Eurobaromeetri avaliku arvamuse küsitlusest selgub, et ELis on 38% internetikasutajatest küberturbekaalutlustest lähtuvalt oma käitumist muutnud: 18% hoiduvad suure tõenäosusega internetis poodlemast ja 15% kasutavad tõenäoliselt vähem internetipangandust. Küsitlusest selgub ka, et 74% vastanutest on seisukohal, et tõenäosus langeda küberkuriteo ohvriks on suurenenud, 12% on juba veebipettust kogenud oma nahal ja 89% hoidub interneti teel isikuandmete edastamisest.

  5. Võrgu- ja infoturbe parandamise üle peetud avalikust konsulteerimisest selgus, et 56,8%-l vastanutest on eelmisel aastal olnud kokkupuude võrgu- ja infoturbeintsidentidega, mis on oluliselt mõjutanud nende tegevust.

  6. Samal ajal selgub Eurostati andmetest, et 2012. aasta jaanuariks oli üksnes 26% ELis tegutsevatest ettevõtjatest välja töötanud IKT turvalisuspoliitika.

Kasulikud lingid

MEMO/13/71 Korduma kippuvad küsimused

Euroopa Liidu küberturbe strateegia: avatud, ohutu ja turvaline küberruum

Direktiiviettepaneku eesmärk on tagada võrgu- ja infoturbe kõrge tase kõigis liikmesriikides.

Ütle oma arvamus!

Räsikood: #cybersecurity

Neelie Kroes

Neelie Kroes Twitteris

Euroopa välisteenistuse veebisait

Euroopa välisteenistus Twitteris

Cecilia Malmströmi veebisait

Volinik Cecilia Malmström Twitteris

Europoli küberkuritegevuse vastase võitluse Euroopa keskuse (EC3) veebisait

Internetis toimuva laste seksuaalse kuritarvitamise vastu võitlemise ülemaailmne liit

Kontaktisikud:

Ryan Heath (+32 2 296 17 16), Twitter: @RyanHeathEU

Michele Cercone (+32 2 298 09 63)

Maja Kocijancic (+32 2 298 65 70)

Michael Mann (+32 2 299 97 80)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website