Euroopa Liidu laienemine: 2014. aasta prioriteedid

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 16. oktoober 2013

Euroopa Liidu laienemine: 2014. aasta prioriteedid

Täna vastu võetud iga-aastastes laienemisaruannetes soovitab Euroopa Komisjon anda ELi kandidaatriigi staatus Albaaniale ning juba viiendat korda avada ühinemisläbirääkimised endise Jugoslaavia Makedoonia vabariigiga. Komisjon hindab ka viimase aasta jooksul ELiga ühinemiseks tehtud edusamme teistes Lääne-Balkani riikides ja Türgis. Arvestades, et Islandi valitsus otsustas ühinemisläbirääkimised peatada, hinnatakse tema õigusaktide ELi õigusega ühtlustamise seisu lihtsustatud aruandes.

Volinik Štefan Füle ütles iga-aastast laienemispaketti esitledes: „Laienemine on pidev protsess, mis annab hea võimaluse leida praegusele majanduskriisile lahenduse. Laienemine on jätkuvalt ELi üks kõige tulemuslikumaid poliitikavaldkondi. Olles suunatud esmajoones põhilisele – võitlusele korruptsiooni vastu, usaldusväärsele majandusjuhtimisele, sõna- ja meediavabadusele, inimõigustele ja vähemuste kaitsele – tugevdab see poliitilist ja majanduslikku stabiilsust ühineda soovivates riikides ja ELis tervikuna.”

Täna vastu võetud laienemisstrateegia kinnitab. et 20 aastat tagasi kokku lepitud Kopenhaageni ühinemiskriteeriumid põhialused on endiselt asjakohased. Nende hulka kuuluvad õigusriigi põhimõtted, mis on kindlalt laienemisprotsessi keskmes. Kõnealused riigid peavad alates ühinemisläbirääkimiste varasest etapist tegelema selliste küsimustega nagu kohtureform ning võitlus organiseeritud kuritegevuse ja korruptsiooni vastu, et näidata kindlaid jätkusuutlikke tulemusi.

Ülemaailmne majanduskriis on rõhutanud vajadust tugevdada kõigi riikide majandusjuhtimist ja parandada konkurentsivõimet. Komisjon on teinud selle eesmärgi toetuseks arvukalt ettepanekuid, mis puudutavad muu hulgas riiklike majandusreformi strateegiate ja riigi rahanduse juhtimise tegevuskavade kasutuselevõtmist.

Hiljutised sündmused mitmes kandidaatriigis on rõhutanud demokraatlike institutsioonide tugevdamise ja demokraatlike protsesside kaasavamaks muutmise olulisust. Kõik Lääne-Balkani riigid ja Türgi peavad viima läbi täiendavaid reforme tagamaks, et praktikas juhindutakse sõnavabaduse ja vähemuste esindajate, sh romade õiguste tagamise põhimõtetest. Tugevamaid meetmeid on vaja muude haavatavate inimrühmade kaitsmiseks eelkõige seksuaalse orientatsiooni alusel toimuva diskrimineerimise eest. Komisjon suurendab nimetatud küsimuste prioriteetsust ühinemisprotsessis, sh ühinemiseelse rahastamise parema suunamise ja suurema kaasabiga romade kaasamisele romade rahastu kaudu.

Üksikasjad ja soovitused igale riigile leiate järgmistest dokumentidest:

Montenegro: MEMO/13/893

Serbia: MEMO/13/894

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: MEMO/13/890

Albaania: MEMO/13/888

Bosnia ja Hertsegoviina: MEMO/13/889

Kosovo*: MEMO/13/892

Türgi: MEMO/13/895

Island: MEMO/13/891

* Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

Taust

RIIKIDE STAATUS

MONTENEGRO: kandidaatriik – esitas ühinemisavalduse 2008. aastal. Ühinemisläbirääkimisi alustati 2012. aasta juunis. Kaks läbirääkimispeatükki on avatud ja ajutiselt suletud. Sõelumiskohtumised on lõppenud. Juunis võttis Montenegro vastu tegevuskavad läbirääkimispeatükkide 23 (kohtusüsteem ja põhiõigused) ja 24 (õigus, vabadus ja turvalisus) jaoks. Pärast komisjoni positiivset hinnangut palus EL Montenegrot esitada septembris oma läbirääkimisseisukohad nimetatud peatükkide kohta. Montenegro esitas oma läbirääkimisseisukohad oktoobri alguses.

SERBIA: kandidaatriik – esitas taotluse 2009. aastal, sai kandidaatriigi staatuse 2012. aasta märtsis. ELi vahendatavat dialoogi Belgradi ja Priština vahel alustati 2011. aasta märtsis. Esimene kokkulepe suhete normaliseerimise põhimõtete kohta saavutati Kosovoga 2013. aasta aprillis. Ka reformid on Serbias taas hoogu saanud. Euroopa Ülemkogu tegi 2013. aasta juunis otsuse avada ühinemisläbirääkimised. Esimene valitsustevaheline konverents Serbia ühinemise teemal toimub hiljemalt 2014. aasta jaanuaris, pärast seda, kui nõukogu võtab vastu läbirääkimisraamistiku, mille kohta komisjon 2013. aasta juulis ettepaneku tegi. Sõelumisega tehti algust 2013. aasta septembris”. Stabiliseerimis- ja assotsieerimisleping jõustus 1. septembril.

ENDINE JUGOSLAAVIA MAKEDOONIA VABARIIK: kandidaatriik – esitas ühinemisavalduse 2004. aastal. Riik täidab poliitilisi kriteeriume endiselt piisavalt. Eelmise aasta lõpu poliitiline kriis näitab vajadust kaasavama ja konstruktiivsema poliitika järele. Kõrgetasemeline ühinemisdialoog on viinud tähelepanu ELiga seotud reformide läbiviimisele. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata tulemuslikule rakendamisele, puuduste kõrvaldamisele sõnavabaduse valdkonnas ning kohtute sõltumatuse ja pädevuse suurendamisele. Komisjon on viis aastat järjest soovitanud alustada ühinemisläbirääkimisi. Nõukogu ei ole selle kohta veel otsust teinud. Komisjon on seisukohal, et otsus alustada ühinemisläbirääkimisi aitaks luua tingimused riigi nime küsimusele lahenduse leidmiseks ja heanaaberlike suhete parandamiseks.

ALBAANIA: potentsiaalne kandidaatriik – esitas taotluse 2009. aastal. Juunis toimunud parlamendivalimised viidi läbi üldiselt nõuetekohaselt. Albaania on võtnud vastu rea olulisi õigusakte, sh need, mis on vajalikud riigile kandidaadistaatuse andmiseks, ning jätkanud võitlust korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu. Seda arvestades [soovitab komisjon anda kandidaadistaatuse teades, et Albaania jätkab korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse meetmete võtmist]. Enne kui komisjon saab soovitada alustada ühinemisläbirääkimisi, peab Albaania hoogustama reforme olulistes valdkondades, eelkõige õigusriigi põhimõtete alal.

BOSNIA JA HERTSEGOVIINA: potentsiaalne kandidaatriik – tal on väljavaateid saada ELi liikmeks, nagu teistelgi Lääne-Balkani riikidel. Kõrgetasemelise dialoogi alustamine Bosnia ja Hertsegoviinaga eelmisel aastal oli positiivne, kuid Bosnia ja Hertsegoviina juhtide saavutatud tulemused ei vasta veel ootustele. Suhted ELiga on paigalseisus ning vaja on märkimisväärseid jõupingutusi, et täita stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu jõustumiseks ja tõsiseltvõetava ühinemistaotluse esitamiseks vajalikud tingimused.

KOSOVO: potentsiaalne kandidaatriik – tal on samasugused väljavaated saada ELi liikmeks, nagu teistelgi Lääne-Balkani riikidel. ELi vahendatavat dialoogi Priština ja Belgradi vahel alustati 2011. aasta märtsis. Esimene kokkulepe suhete normaliseerimise põhimõtete kohta saavutati Serbiaga 2013. aasta aprillis. Nõukogu volitas 2013. juunis komisjoni alustama läbirääkimisi stabiliseerimis- ja assotsieerimislepingu sõlmimiseks Kosovoga. Läbirääkimised on algamas.

TÜRGI: kandidaatriik – esitas ühinemisavalduse 1987. aastal. Ühinemisläbirääkimisi alustati 2005. aasta oktoobris. Avatud on 13 peatükki, millest üks ajutiselt suletud. Nõukogu nõustus 2013. aasta juunis alustama läbirääkimisi regionaalpoliitikat ja struktuurivahendite koordineerimist käsitleva 22. peatüki üle, lähtudes ühisseisukohast, mille üldasjade nõukogu peab kinnitama pärast seda, kui komisjon esitab iga-aastase eduaruande. Komisjon leiab, et suhteid Türgiga tuleks arendada, et EL oleks ka edaspidi Türgis toimuvate reformide verstapostiks.

ISLAND: kandidaatriik – esitas taotluse 2009. aastal. Ühinemisläbirääkimised algasid 2010. aasta juunis ning Island peatas need 2013. aasta mais, kui oli avatud 27 peatükki, millest 11 on ajutiselt suletud. Kuna Island kuulub Euroopa Majanduspiirkonda ja Schengeni alasse, on suur osa tema õigusaktidest juba ELi õigusega vastavusse viidud.

Lisateave

Dokumendid on kättesaadavad aadressil:

http://ec.europa.eu/enlargement/countries/strategy-and-progress-report/index_en.htm