Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 2. oktoober 2013

Euroopa Komisjon lihtsustab liidu õigust

Reguleerimine ELi tasandil on vajalik mitmes valdkonnas, kuid samas süüdistatakse liitu eelkõige väikeettevõtjate koormamises või liigses sekkumises kodanike igapäevaellu. 74% eurooplastest arvab, et ELis on liiga palju bürokraatiat.1 Vastuseks sellele on komisjon paaril viimasel aastal teinud suuri jõupingutusi, et lihtsustada õigusnorme ja vähendada regulatiivset koormust. 11. septembril 2013 peetud kõnes olukorra kohta Euroopa Liidus rõhutas president Barroso aruka reguleerimise tähtsust ja kuulutas, et Euroopa Liit peab osalema „suurelt suurtes ajades ja väikselt väiksemates asjades”.

Täna teeb komisjon järgmise sammu kindlustamaks, et ELi õigusaktid täidavad oma eesmärki. Teatises esitab komisjon ülevaate poliitikavaldkondadest, kus ta kavatseb võtta lisameetmeid ELi õigusaktide lihtsustamiseks või neist loobumiseks ning lihtsustada ettevõtete olukorda ning õigusaktide rakendamist. Teatis põhineb ELi õigusaktide sõelumise tulemustel. Lisaks sellele teatas komisjon täna kavatsusest avaldada tulemustabel, et jälgida Euroopa ja liikmesriikide tasandil tehtud edusamme. See tulemustabel on komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmis kesksel kohal.

Komisjoni president Barroso ütles: „Euroopa aitab leida lahendusi meie kõigi ees seisvatele probleemidele. Kuid selleks, et olla edukad, peame keskenduma õigetele prioriteetidele ja tagama õige annuse reguleerimist. Mitte kõik hea ei ole tingimata hea ka Euroopa tasandil. Peame täpselt teadma, kas, millal ja kus tegutseda.” Ta jätkas: „Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm on komisjoni senistest kõige ulatuslikum meede, millega lihtsustada ELi õigusakte. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte vankumatu kohaldamine ei sea küsimärgi alla ELi õigusaktidest kodanikele ja ettevõtjatele tulenevaid eeliseid, eelkõige eeskirju, millel põhineb ühtne turg. Õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmis esitatakse kõigest mõni kuu enne 2014. aasta mais toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi pragmaatiline ülevaade Euroopa reguleerimise tulevikust.”

Täna avaldatavas teatises „Saavutused ja edasised sammud õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse alal” esitab komisjon ülevaate järgmisest:

  • viimaste aastate saavutused ELi õigusaktide lihtsustamise ja kulude vähendamise alal. Viimase kümne aasta jooksul on komisjon algatanud tähtsaid poliitilisi reforme. Nende hulka kuuluvad ettepanek lairibaühenduse kasutamise kulude vähendamiseks, veepoliitika raamdirektiiv, Schengeni viisaeeskiri, tarbijaõiguste direktiiv, teenuste direktiiv, ühtne patendimäärus ja liidu tolliseadustik. Alates 2005. aastast on komisjon heaks kiitnud 660 algatust, mille eesmärk on õigusakte lihtsustada, kodifitseerida või uuesti sõnastada. Üle 5590 õigusakti on kehtetuks tunnistatud. VKEdega kümne kõige rohkem koormava ELi õigusakti teemal toimunud TOP-10 konsultatsioone on komisjoni õigusloome kvaliteedi programmis arvesse võetud. VKEd saavad sellest konkreetset kasu, näiteks lihtsustatakse autovedudel kasutatavatele sõidumeerikutele kehtestatud nõudeid ja VKEde kemikaalimääruse REACH kohaselt kehtestatud tasusid on vähendatud 35-95%. Oktoobris esitatakse ettepanek käibemaksu standardvormi kasutuselevõtmiseks. Ajavahemikul 2007–2012 vähenes ettevõtete halduskoormus 26%, millega säästeti 32,3 miljardit eurot. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad vastu ka ülejäänud ettepanekud, säästetakse veel 5 miljardit eurot. Komisjon on läinud veelgi kaugemale ja esitanud ettepanekud, millega on võimalik kulutusi vähendada peaaegu 41 miljardi euro võrra (33%). Kuna aga komisjoni ettepanekuid on õigusloome protsessi käigus muudetud, on osa sellest potentsiaalist kaduma läinud (hinnanguliselt üle 3 miljardi euro). Ulatuslikum e-arvete kasutamine käibemaksu valdkonnas ning VKEde suhtes kohaldatavad erandid või erikord raamatupidamise, elektroonikaromude ja ELi-sisese kaubandusstatistika alal on olnud programmi peamised saavutused. Eelkõige on aga märkimisväärselt muutunud viis, kuidas komisjon õigusakte ette valmistab: tehakse korrapäraseid mõjuhinnanguid, viiakse läbi konsultatsioone sidusrühmadega (sh sotsiaalpartneritega) ning korraldatakse järelhindamisi. Seda kõike on plaanis veelgi tõhustada;

  • Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud olulised algatused õigusaktide lihtsustamiseks ja regulatiivse koormuse vähendamiseks, nt sellistes valdkondades nagu loomatervis, tarbekaupade ohutus ja turu järelevalve, riigihanked, äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas, ravimite kliinilised uuringud ja pakettreisid;

  • valdkonnad, kus 2013.–14. aastal tuleb ELi õigusakte veelgi lihtsustada (töötajate teavitamine ja ärakuulamine, ettevõtlusstatistika, äriühinguõigus, käibemaksu standardvormi kasutuselevõtmine, zootehnilised meetmed ja kaubanduseeskirjad), tehes neisse muudatusi ja neid konsolideerides ning tegutsedes hindamise tulemusel esitatud soovituste põhjal: õigustiku sõelumise peamise tulemusena on tehtud kindlaks valdkonnad, kus tuleb teha hindamisi, et selgitada välja regulatiivse koormuse vähendamise võimalused, mis aitavad saavutada ELi poliitilisi eesmärke kõige väiksemate kulutustega ning saada ELi õigusaktidest suurimat kasu. 2014. aasta lõpuni on komisjon kas alustanud või juba lõpule viinud 47 hindamist, toimivuskontrolli või muud aruannet, milles käsitletakse regulatiivse koormuse vähendamist. Eelkõige puudutab see järgmisi valdkondi: keskkond, ettevõtlus ja tööstus ning tööhõive. Uusi toimivuskontrolle tehakse kemikaalimääruse REACH kohaldamisalast välja jäävate kemikaalide, NATURA 2000, mootorsõidukite tüübikinnituse, jäätmete ja üldiste toidualaste õigusnormide alal. Õigusaktide toimivusele keskenduvad hindamised on kavandatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas ning ajutiste töötajate direktiiviga seoses. Samuti tehakse seda sellistes valdkondades nagu keskkonnamüra hindamine ja kontrollimine, riigihangetega seotud õiguskaitsevahendid ja aktsiisimaksu üldine kord. Komisjon kavandab samuti finantsteenuste sektori uute õigusaktide ühtsuse hindamist;

  • valdkonnad, kus komisjon kavatseb tagasi võtta seni vastuvõtmata ettepanekud ja tunnistada kehtetuks osa kehtivaid ELi õigusakte. Siin saab eristada kolme laadi olukordi: 1) valdkonnad, kus komisjon jätkab küsimuste hindamist, kuid kus ta ei kavatse esitada ettepanekuid. Sellised valdkonnad on näiteks juuksurite töötervishoid ja –ohutus (hindamine pooleli), luu- ja lihaskonna vaevused, kuvarid ning keskkonnas leviv tubakasuits; 2) õigusaktid, mida ei ole enam vaja, sest olukord on muutunud ja komisjon kavatseb esitada ettepaneku need kehtetuks tunnistada. Kavas on esitada ettepanekud 10 õigusakti kehtetuks tunnistamiseks. Nende hulka kuuluvad õigusaktid, mis käsitlevad keskkonnahoidlike ja energiatõhusate maanteesõidukite kasutamise edendamist, toornafta ja naftatoodete tarneid, ohtlike preparaatide klassifitseerimist, pakendamist ja märgistamist ning terasestatistikat; 3) ettepanekud, mille menetlemine kaasotsustamismenetluse raames on seiskunud ja mille vastuvõtmise tõenäosus on väike. Seetõttu kavatseb komisjon kaaluda järgmiste ettepanekute tagasivõtmist: pinnasedirektiiv ja käibemaksuga seotud kohustuste lihtsustamist käsitlev direktiiv, Euroopa osaühingu põhikirja ettepanek,2 terasestatistika määrus ning raskeveokitele tagantjärele peeglite paigaldamise direktiiv;

  • uued horisontaalsed meetmed, et tagada ELi õigusaktide toimivuse kontrollimine. Komisjon peaks tegema kindlaks halduskohustused, mis tulenevad ELi õigusest ja selle kohaldamisest liikmesriikides, ning vaatama need korrapäraselt läbi, et teha kindlaks võimalused kohustusi vähendada. Lihtsustatakse hea tava vahetamist liikmesriikide vahel, et ELi õiguse kohaldamine oleks võimalikult lihtne. Lisaks sellele kavatseb komisjon lihtsustada uute kohustuste rakendamist, eelkõige VKEde jaoks olulistes valdkondades. Samuti teeb ta oma iga-aastases tööprogrammis kindlaks õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi kuuluvad õiguslikud algatused, sealhulgas õigusaktid, mis võetakse tagasi, tunnistatakse kehtetuks või konsolideeritakse. Ettevõtjad, sealhulgas VKEd, ja teised huvitatud isikud saavad teha ettepanekuid valdkondade kohta, kus nende arvates tuleks teha toimivuskontrolle;

  • kava avaldada igal aastal õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi tulemustabel, et jälgida nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil saavutatud edu ning aidata kaasa kodanike, liikmesriikide, ettevõtjate ja kodanikuühiskonnaga õigusaktide toimimise üle peetavale dialoogile.

Edasised sammud

Selleks et edukalt täita aruka reguleerimise kohustust, peavad ka Euroopa Parlament ja nõukogu näitama üles samasugust sihikindlust, et ettepanekud regulatiivse koormuse vähendamiseks oleks võimalik kiiresti vastu võtta. Komisjon teeb kõik endast oleneva, et see tagada. Samuti jätkab ta tihedat koostööd liikmesriikide ja sidusrühmadega, et koguda õigusloome kvaliteedi kohta seisukohti ja ettepanekuid, mida saab käsitleda õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi raames, ning nii veelgi suurendada aruka reguleerimise tõhusust.

Taust

11. septembril peetud kõnes „Euroopa Liidu olukord” ütles president Barroso: „Ma hindan subsidiaarsust kõrgelt. Minu jaoks ei ole subsidiaarsus pelgalt tehniline mõiste. See on demokraatlik aluspõhimõte. Euroopa kodanike üha tihedama liidu saavutamiseks tuleb otsused teha võimalikult avalikult ja kodanikele võimalikult lähedal. Mitte kõike ei pea lahendama Euroopa tasandil. Euroopa peab keskenduma sellele, kus saab anda suurimat lisaväärtust. Ta ei tohiks sekkuda seal, kus seda ei ole vaja. EL peab osalema suurelt suurtes ajades ja väikselt väiksemates asjades – põhimõte, mille oleme minevikus aeg-ajalt unustanud. EL peab näitama, et suudab seada nii positiivseid kui ka negatiivseid prioriteete. Nagu kõik valitsused, peame kandma erilist hoolt õigusloome kvaliteedi ja kvantiteedi eest, pidades silmas Montesquieu mõttetera „les lois inutiles affaiblissent les lois nécessaires” [„Kasutud seadused nõrgestavad vajalikke”]. On ülimalt olulisi valdkondi, kus Euroopa peab tegutsema terviklikumalt ja ühtsemalt. Need on valdkonnad, kus ainult tugev Euroopa suudab saavutada tulemusi.”

Reguleerimine ELi tasandil annab lisaväärtust sellistes valdkondades nagu konkurents, kaubandus ja siseturg, luues võrdsed tingimused, mis omakorda pakuvad uusi võimalusi nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele. Samuti kaitstakse nii kodanike tervist, turvalisust ja õigusi. ELi õigusaktid loovad ühise raamistiku, millega asendatakse või ühtlustatakse 28 liikmesriigi seadused. Nii saavad liikmesriigid teha koostööd, et lahendada ühiseid probleeme.

Arukas reguleerimine on pidev protsess, mitte ühekordne ülesanne. Selleks et Euroopa saaks taas kasu majanduskasvust ja loodaks uusi töökohti, tuleb tingimata tagada, et ELi õigusaktid täidavad eesmärki. Seetõttu käivitas komisjon 2012. aasta detsembris õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi. Tegemist on komisjoni võetud kohustusega tagada ettevõtjatele, töötajatele ja kodanikele lihtne, selge, kindel ja prognoositav reguleeriv raamistik. Sellest saavad kasu nii ettevõtjad kui ka kodanikud, eeldusel et ka teised institutsioonid ja liikmesriigid suhtuvad ettevõtmisse samasuguse innuga.

Lisateave

Üksikasjad ja näited: MEMO/13/833

Teatis, selle lisa, graafikud ja täiendav teave: http://ec.europa.eu/refit

Twitter: #EUfit4growth, #EU4citizens, #EU4business

Aruka reguleerimise kohta üldiselt: http://ec.europa.eu/smart-regulation

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Jens Mester (+32 2 296 39 73)

1 :

Vt Eurobaromeetri uuringu nr 79 tulemused (küsimus QA16.4, lk 59: http://ec.europa.eu/public_opinion/archives/eb/eb79/eb79_anx_en.pdf

2 :

Komisjon kaalub uue ettepaneku esitamist.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website