Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Strasbourg, 5. veebruar 2013

Euroopa Komisjon kaitseb eurot karmimate kriminaalõigusvahenditega

Euroopa Komisjon teatas täna oma kavatsusest asuda senisest aktiivsemalt võitlema europangatähtede ja -müntide võltsijatega. Alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal on selle võltsimine tekitanud kahju vähemalt 500 miljoni euro ulatuses. Kriminaalõiguslike vahendite karmistamisega üritatakse kaitsta eurot ja teisi valuutasid võltsimise eest. Selleks tugevdatakse kontrolli piiridel ja kehtestatakse kõige tõsisemate võltsimisjuhtude korral kohaldatavad miinimumkaristusmäärad, sh vangistus. Uue ettepaneku kohaselt on võimalik ka analüüsida uurimise käigus konfiskeeritud valeraha, et selgitada välja muid ringluses olevaid valeeurosid.

Eurooplased ja siinsed ettevõtted usuvad raha ehtsusesse, aga kindel ei saa selles olla. Euro on maailmas tähtsuselt teine valuuta ja me teeme kõik selleks, et kaitsta seda kurjategijate eest. Täna ette pandud karistuste ja põhjalikuma uurimise abil tugevdame võitlust valerahaga. Organiseeritud rahavõltsimine vähendab inimeste usaldust valuuta vastu ning mõjutab ühtviisi riike, ettevõtjaid ja üksikisikuid. On ülim aeg likvideerida seaduseaugud ja teha lõpp rahavõltsimisele kogu Euroopas. Rahavõltsimine peab saama karistatud,” sõnas ELi õigusvolinik ja Euroopa Komisjoni asepresident Viviane Reding.

Komisjonis pettustevastase võitlusega tegelev volinik Algirdas Šemeta lisas omalt poolt: Euro on ELi üks kõige väärtuslikumaid varasid. Kui me ise teda ühiselt ei kaitse, ei tee seda ka keegi teine. 17 riigi ja 330 miljoni inimese ühine raha on kurjategijatele vägagi ahvatlev, seega on meie asi teha nii, et kuritegevus end ära ei tasuks. Ühetaoliste karistuste ja parema piirikoostöö abil on lihtsam võidelda rahavõltsimise vastu.”

Komisjoni asepresidentide Redingi ja Rehni ning voliniku Šemeta ühisalgatusena ette pandud direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid võtma rahavõltsimisjuhtude avastamiseks kasutusele samasugused tõhusad uurimisvahendid, nagu on kasutusel organiseeritud ja muude tõsiste kuritegude vastases võitluses. Vastavalt komisjoni ettepanekule tuleks rängematel valeraha valmistamise ja levitamise juhtudel rakendada miinimumkaristusena kuuekuulist vanglakaristust. Maksimumkaristus levitamisjuhtude korral oleks vähemalt kaheksa aastat (nagu juba praegu kehtib rahavalmistamisjuhtude suhtes vastavalt nõukogu raamotsusele 200/383/JSK). Eurot saab veelgi paremini kaitsta siis, kui kuritegusid üritatakse tõkestada kogu ELis ja kui uurimisorganid teevad veelgi rohkem koostööd petturite tabamiseks.

Direktiivi kohaselt peavad liikmesriigid tegema kõik selleks, et nende riiklikud rahauurimiskeskused saaksid võltseurosid uurida ka pooleliolevate kohtumenetluste käigus, et lihtsustada muude ringluses olevate võltsingute avastamist.

Taustteave

Kogu maailmas on eurorahatähti kokku ringluses ligikaudu 913 miljoni euro väärtuses ja euromünte 16 miljardi euro väärtuses.

Euro ja teisedki valuutad on valeraha valmistavate organiseeritud kuritegelikel rühmadel pidevalt sihikul. Alates euro kasutuselevõtust 2002. aastal on selle võltsimisega tekitatud kahju vähemalt 500 miljoni euro eest, arvestades neid üüratuid koguseid võltsitud eurorahatähti ja -münte, mis igal aastal konfiskeeritakse, ning põrandaaluseid trüki- ja vermimiskodasid, mida ELis ja mujalgi pidevalt avastatakse. Kõige selle põhjal tundub, et praegu valeraha valmistamise suhtes kehtivad seadused ei ole piisavad, mistõttu tuleks eurot paremini kaitsta. 2012. aasta teisel poolaastal kõrvaldati ringlusest 280 000 valeeurost rahatähte.

Euroopa Keskpanga sõnul võltsitakse kõige rohkem 20- ja 50-euroseid. Kõige rohkem võltseurosid (97,5%) saadi 2012. aasta teises pooles kätte euroalalt, üksnes umbes 2% euroalasse mittekuuluvatest liikmesriikidest ja 0,5% mujalt maailmast.

Kavandatud direktiiv põhineb nõukogu raamotsusel 2000/383/JSK, mis käsitleb valerahavastase kaitse tugevdamist kriminaalkaristuste ja muude sanktsioonide abil seoses euro kasutuselevõtuga. Ühtlasi asendab uus direktiiv ka selle otsuse. Direktiivi jääb sisse enamik raamotsuse sätteid (eelkõige õigusrikkumiste määratlused), samas lisatakse Lissaboni lepingust tulenevad sätted, millega parandatakse ELi võimalusi võidelda pettusega, kuna talle antakse seadusandlik pädevus kriminaalõiguse valdkonnas. Vastavalt 1929. aasta rahvusvahelisele raha võltsimise vastu võitlemise Genfi konventsioonile tuleks lisaks eurole paremini kaitsta ka teisi vääringuid. Direktiiviga täiendatakse Genfi konventsiooni sätteid ja tänu sellele on lihtsam konventsiooni ELis kohaldada.

10. jaanuaril 2013 tutvustas Euroopa Keskpank uut viieeurost. Tegemist on Euroopa-seeria esimese rahatähega, mis võetakse kogu euroalal kasutusele 2. mail 2013. Europangatähtedest ja -müntidest on alates nende ringlusse laskmisest 2002. aastal saanud Euroopa integratsiooni selge sümbol.

Lisateave

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Volinik Algirdas Šemeta koduleht:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/semeta/index_en.htm

Euroopa Komisjon – kriminaalõiguspoliitika:

http://ec.europa.eu/justice/criminal/criminal-law-policy/index_en.htm

Memo/13/63

Õigusakti tekst: http://ec.europa.eu/anti_fraud/euro-protection/legislation/index_en.htm

Kontaktisikud:

Emer Traynor (+32 2 292 15 48)

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasja Bohez Rubiano (+32 2 296 64 70)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site