Navigation path

Left navigation

Additional tools

ELi tööhõive ja sotsiaalne olukord: kvartaliülevaates tuuakse esile majanduse taastumise ebakindlus ning püsivad erinevused majandus- ja rahaliidus

European Commission - IP/13/879   02/10/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 2. oktoober 2013

ELi tööhõive ja sotsiaalne olukord: kvartaliülevaates tuuakse esile majanduse taastumise ebakindlus ning püsivad erinevused majandus- ja rahaliidus

Kõige värskemast Euroopa Komisjoni tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaatest selgub, et kuigi Euroopa Liidus võib täheldada teatavaid märke majanduse taastumisest, on riikidevahelised erinevused, ja seda eelkõige euroalal, endiselt olemas. Lisaks rõhutatakse ülevaates, et endiselt on kriitilises seisus tööjõuturg ja sotsiaalsed tingimused ning et kaasava majanduskasvu strateegia rakendamiseks on vaja uusi strateegilisi investeeringuid ja struktuurireforme.

Kõnealustele erinevustele on komisjon osutanud 2012. aasta aprilli tööhõivepaketis, riigipõhistes soovitustes selle kohta, kuidas saada hakkama segmenteeritud tööturuga, kiirendada ettevõtjasõbralikke maksureform, tagada riiklike tööhõiveteenuste suuremat tõhusust ning kohandada haridust ja koolitust vastavalt tööandjate vajadustele, noortegarantiis, tegevusrühmades, kes aitaksid liikmesriikidel suunata ELi struktuurifondi vahendid ümber noorte töötuse küsimusega tegelemiseks, lisada tuleks ka töötajate vaba liikumist lihtsustavad meetmed, näiteks tööotsingu võrgustiku EURES reform. Teatises, mille komisjon võttis vastu 2. oktoobril, on juttu sellest, et osutatud meetmete täienduseks arendatakse edasi majandus- ja rahaliidu (EMU) sotsiaalset mõõdet, jälgides ja hinnates paremini võimalikku tööhõivet ja sotsiaalset ebavõrdsust.

Euroopa Komisjoni tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse volinik László Andor kommenteeris teemat järgmiselt: „Rahuloluks ei ole põhjust. Kuna liiga palju inimesi kannatab kriisist tulenenud raskete sotsiaalsete tagajärgede tõttu, on meil vaja tõhustada sotsiaalseid investeeringuid ja toetada töökohtade loomist. Et majanduse elavnemine oleks jätkusuutlik, tuleks teha täiendavaid jõupingutusi majandus- ja rahaliidu reformimiseks, st pöörata suuremat tähelepanu tööhõivele ja sotsiaalprobleemidele ning viia tööhõive- ja sotsiaalpoliitika paremasse kooskõlla. Selle asemel, et lasta euroopasisestel erinevustel süveneda, peaksime me avastama olulised tööhõive ja sotsiaalprobleemid varakult ja lahendama need kiiresti.

Vaatamata sellele, et majandus on tagasihoidlikult taastumas, tuleb kvartaliülevaatest selgelt esile, et tööturg ja sotsiaalsed tingimused endiselt väga keeruline teema.

  1. Noorte töötuse määr on jõudnud enneolematule tasemele — keskmiselt 23% ELis tervikuna ja 63% Kreekas.

  2. Pikaajalise töötuse määr on suurenenud enamikus liikmesriikides, ning kerkinud ELis tervikuna kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Suurenenud on struktuurne tööpuudus ning tööjõu kvaliteedi ja hulga puhul ei ole pakkumine samuti nõudlusega vastavuses.

  3. Töökohtade koguarv on vähenenud ja samal ajal on suurenenud ebakindlamate töökohtade arv. Eelkõige on tõusnud mittevabatahtliku osalise tööajaga töö osakaal, olgugi et tähtajaliste lepingute osakaal ELis on vähenenud, kuna see töövorm sattus majanduslanguses eriti suure löögi alla.

  4. Vaesus on Euroopa Liidus suurenenud alates 2007. aastast. Leibkondade sissetulekud on vähenenud ja 24,2% ELi elanikkonnast on praeguseks vaesuse või tõrjutuse ohus. Tööpuuduse ja töötute leibkondade arvu suurenemine koos palgavaesusega puudutab eelkõige lapsi.

Vaja on täiendavaid sotsiaalseid investeeringuid ning reforme

Kirjeldatud etapis on otsustav tähtsus aktiivsel tööturupoliitikal. Värbamistoetused, madalapalgaliste töötajate maksustamise vähendamine, individuaalne tööotsingute toetamine ja koolitus peaksid aitama inimestel tööd leida. See peaks hoidma ära pikaajaliste töötuse ning olukorra, kus haridustee lõpetanud katkestavad töö otsimise. Mida rohkem inimesi on tööturul, seda enam aitavad nad kaasa tasakaalustatud eelarve kujunemisse ning mida rohkem leibkonnad tarbimisele kulutavad, seda paremini jätkub majandusliku tootmise taastumine.

Erilisi pingutusi tuleks teha selleks, et panna toimima noortegarantii, mille võttis aprillis 2013 vastu Euroopa Liidu Nõukogu ja mis kinnitati 27. ja 28. juunil Euroopa Ülemkogul. Paljude riikide puhul eeldab see struktuurireforme – tugevdada tuleks riiklikke tööhõivetalitusi, luua tugevad partnerlussuhted tööhõive ja hariduse eest vastutavate riigiasutuste vahel ning leida suuremad investeeringud koolitus- ja väljaõppekavadele. Lähikuudel peavad liikmesriigid esitama oma riigi noortegarantii rakenduskava.

Lisaks sellele peaksid liikmesriigid jätkama oma riiklike sotsiaalsüsteemide ajakohastamist, et suurendada olemasolevate vahendite tõhusust ja saavutada sotsiaalse ja majandusliku kaasatuse maksimaalne mõju. Sotsiaalkaitse süsteemid peaksid vastama inimeste vajadustele kõigil nende elu pöördelistel hetkedel. Komisjoni suunised paremateks sotsiaalinvesteeringuteks on esitatud veebruaris 2013 sotsiaalsete investeeringute paketis, milles on erisoovitused, kuidas tulla toime laste vaesuse ja kodutusegaIP/13/125, MEMO/13/117, MEMO/13/118).

Erinevused euroalal kahjustavad majandus- ja rahaliitu

Viimases kvartaliaruandes rõhutatakse, et riikide olukord on jätkuvalt väga erinev, ja seda eelkõige euroalal.

  1. 2012. aastaks oli töötuse määr euroala lõunaosas ja äärealal tõusnud keskmiselt 17,3%ni, põhja- ja keskosas oli vastav näitaja 7,1%.

  2. Mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (NEET-noored) keskmine osakaal lõunaosas ja äärealal oli tõusnud 22,4%ni, olles põhja- ja keskosas 11,4%.

  3. Vaesus on suurenenud kahes kolmandikus liikmesriikidest, kuid mitte ülejäänud kolmandikus.

Sotsiaalsed ja majanduslikud erinevused on majandus- ja rahaliidu jaoks olulised lahendamist vajavad probleemid. Tööturu ja sotsiaalse suutlikkuse halvad näitajad ei mõjuta mitte üksnes otse asjaomaseid liikmesriike, vaid laienevad ka paremini toime tulevatesse riikidesse; nendega kaasneb vähenenud kogunõudlus, madalam tootlikkus ja kõrgemad intressimäärad, mis on seotud poliitilise ebastabiilsusega, ning need õõnestavad euro ja Euroopa Liidu usaldusväärsust.

Sotsiaalset mõõdet omava kindla majandus- ja rahaliidu üle tuleks teostada paremat järelevalvet ja hinnata peamisi asjaolusid, mis võivad põhjustada tasakaalustamatust liikmesriikide tööhõives ja sotsiaalses olukorras. Sellega võiks kaasneda tööhõive ja sotsiaalpoliitika tõhusam kooskõlastamine, et tagada õigeaegne ja tõhus reageerimine osutatud probleemidele majandus- ja rahaliidu kui terviku huvides. Noortegarantii soovitus ja kokkulepe teha algust noorte tööhõive algatuse elluviimisega 6 miljardi euro suuruse eelarve abil on näited sellisest ühisest tegevusest, milles keskendutakse küsimusele, kuidas tulla toime peamiste tööhõive- ja sotsiaalprobleemidega, mis avaldavad ebaproportsionaalset mõju teatavatele majandus- ja rahaliidu osadele.

Neid küsimusi on käsitletud komisjoni poolt 2. oktoobril vastu võetud teatises majandus- ja rahaliidu sotsiaalse mõõtme kohta — vt IP/13/893.

Lisateave

Tööhõive ja sotsiaalse olukorra kvartaliülevaade

Sotsiaalsete investeeringute pakett

Noorte tööhõive pakett

Tööhõivepakett

Tööhõivet ja sotsiaalvaldkonda käsitlevad analüüsid

László Andori veebisait

László Andor Twitteris

Tellige Euroopa Komisjoni tasuta tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse uudiskiri

Soovitatud teemaviited: #majanduse taastumine #eurotsoon #EMU

Kontaktisikud:

Jonathan Todd (+32 2 299 41 07)

Cécile Dubois (+32 2 295 18 83)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website