Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Liidu kirjandusauhinna 2013. aasta laureaadid tehti teatavaks Göteborgi raamatumessil

Commission Européenne - IP/13/877   26/09/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa komisjon

Pressiteade

Göteborg/Brüssel, 26. september 2013

Euroopa Liidu kirjandusauhinna 2013. aasta laureaadid tehti teatavaks Göteborgi raamatumessil

Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik Androulla Vassiliou tegi täna Rootsis toimuva Göteborgi raamatumessi avamisel teatavaks Euroopa Liidu kirjandusauhinna 2013. aasta laureaadid. Selle auhinnaga avaldab EL tunnustust uutele ja lootustandvatele autoritele. Tänavuse aasta laureaadid on: Isabelle Wéry (Belgia), Faruk Šehić (Bosnia ja Hertsegoviina), Emilios Solomou (Küpros), Kristian Bang Foss (Taani), Meelis Friedenthal (Eesti), Lidija Dimkovska (endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik), Katri Lipson (Soome), Marica Bodrožić (Saksamaa), Tullio Forgiarini (Luksemburg), Ioana Pârvulescu (Rumeenia), Gabriela Babnik (Sloveenia) ja Cristian Crusat (Hispaania). Üksikasjalikum teave laureaatide ning nende raamatute kohta on esitatud lisas.

„Minu südamlikud õnnesoovid kõigile selle aasta laureaatidele. ELi kirjandusauhind lennutab rahvusvahelisele orbiidile uued ja lootustandvad autorid, kes ei pruugi muidu pälvida väärilist tunnustust väljaspool oma kodumaad. Komisjoni eesmärk on aidata neil kirjanikel jõuda suurema lugejaskonnani ning tutvustada lugejatele uut suurepärast euroopa kirjandust ja pakkuda neile rikkalikumat valikut. Pikemas perspektiivis võib see aidata kujundada tõelist Euroopa lugejaskonda, millesse kuulub ligikaudu pool miljardit potentsiaalset lugejat. Tänu uuele rahastamisprogrammileLoov Euroopa” saame veelgi enam toetada raamatute tõlkimist ning panustada kultuurilisse mitmekesisusse,” ütles volinik Vassiliou.

Iga võitja saab auhinnaks 5000 eurot. Veelgi olulisem on, et nende kirjastajaid kutsutakse üles taotlema ELi rahastamist, selleks et võitnud teosed saaksid tõlgitud teistesse Euroopa keeltesse. Euroopa Liidu kirjandusauhinnale saavad konkureerida autorid nendest 37 riigist, mis osalevad ELi praeguses kultuuriprogrammis (28 liikmesriigile lisaks veel Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Island, Liechtenstein, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Montenegro, Norra, Serbia ja Türgi). Selleks, et iga kolmeaastase perioodi jooksul oleks esindatud kõik riigid, nimetab laureaadid igal aastal kolmandikust osalevatest riikidest pärit rahvuslik žürii.

Selle aasta laureaatidele antakse auhinnad üle 26. novembril Brüsselis toimuval tseremoonial, kus viibivad ka volinik Vassiliou ning kirjandus-, kultuuri- ja poliitikavaldkonna juhtivad esindajad. ELi kirjandusauhinna väljaandmist korraldab Euroopa Komisjon koos Euroopa Raamatumüüjate Föderatsiooni (EIBF), Euroopa Kirjanike Nõukogu (EWC) ja Euroopa Kirjastajate Föderatsiooniga (FEP).

EIBF'i president John Mc Namee ütles: „Vapustav on avastada uusi andekaid inimesi. Minu südamlikud õnnesoovid kõigile selle aasta laureaatidele. Raamatumüüjatel on hea meel, et ELi kirjandusauhind aitab kaasa uue kirjanduse levikule piiriüleselt ning lugejatele loodetakse peatselt pakkuda laialdasemat valikut, rohkem raamatuid ning rohkem Euroopa kirjandust.”

EWC president Pirjo Hiidenmaa lausus: „Euroopa vajab muinasjutte ja nende vestjaid ning igavikulistel teemadel kirjutatud raamatute järgi on suur nõudmine. Kirjanikud annavad meelele ja keelele olulise värskuse ning ainult muutused on need, mis hoiavad kultuure elus. Seetõttu on alati suurepärane tervitada uusi jutuvestjaid, kelle olemasolu kinnitab meile, et kultuur õitseb ning areneb edasi.”

„Mul on väga hea meel, et meie organisatsioonil on oma roll ELi kirjandusauhinna väljaandmisel. Tänu sellele auhinnale avanevad meile laureaatide teoste abil uued maailmad, uued kultuurid. Ma loodan, et 2013. aasta võitjad saavad avaldada oma raamatutest väärilisel arvul tõlkeid. See on suurepärane viis tähistada Euroopa kultuurilist mitmekesisust, üht põhiväärtust, mida tuleks kriisi aegadel hinnata,” lisas FEP president Piotr Marciszuk.

Tänavuse aasta Göteborgi raamatumessil on erilise tähelepanu all Rumeenia. Androulla Vassiliou osales täna hommikul toimunud avatseremoonial koos Mircea Cărtărescuga, kes on tunnustatud rumeenia poeet, romaanikirjanik ja esseist.

„Euroopa armastab lugeda”

Pärast pressikonverentsi, mis toimub kell 12.15, võtab volinik Vassiliou osa ka tema poolt kirjaoskuse arendamiseks algatatud kampaania „Euroopa armastab lugeda” raames korraldatud üritusest. Ta kohtub Göteborgi rahvusvahelise kooli (Internationella Engelska Skolan) õpilastega, kes loevad talle lõigu mõnest oma lemmikraamatust. Iga viies 15-aastane ning ka paljud täiskasvanud ELi kodanikud ei oska soravalt lugeda. Kampaania eesmärk on juhtida tähelepanu kirjaoskamatusele Euroopas ning propageerida lugemist kui hobi. Androulla Vassiliou osaleb korrapäraselt nii lastele, teismelistele kui ka täiskasvanutele korraldatud lugemisõhtutel. Lastele korraldatud ürituste peamiseks märksõnaks on mitmekeelsus, kuna kampaania üks eesmärk on julgustada neid lugema kõva häälega erinevates keeltes ning samuti rõhutada keelelise mitmekesisuse tähtsust.

Taust

Euroopa Komisjon investeerib igal aastal kirjanduse tõlkimisse 3 miljonit eurot ja enam kui 2,4 miljonit eurot koostööprojektidesse kirjanduse vallas. Kirjandusvaldkonna panus ELi SKPsse on 23 miljardit eurot ja see hõlmab 135 000 täiskohaga töötajat. Raamatud on ELi enim eksporditud kultuuriväärtuste edetabelis teisel kohal, kohe pärast kunstiteoseid ja antiikesemeid.

Alates selle auhinna loomisest 2009. aastal on ELi kultuuriprogrammi raames rahastatud auhinna võitnud 43 teose tõlkimist 20 erinevasse keelde, mis teeb kokku 149 tõlget. Laureaadid saavad lisaks suurepärase võimaluse tutvustada oma teoseid Euroopa mainekatel raamatumessidel, nagu näiteks Frankfurdis, Londonis ja Göteborgis toimuvatel üritustel või Brüsselis korraldataval Passaporta festivalil.

Raamatute kirjastamine on märkimisväärne osa kultuuri- ja loomesektorist, mis moodustab kuni 4,5% ELi SKPst ja kus on üle 8 miljoni töökoha. Kuigi need sektorid on kriisioludes suhteliselt hästi vastu pidanud, tuleb neil siiski vastu astuda ka märkimisväärsetele raskustele, mis tulenevad üleminekust digitehnoloogiale, globaliseerumisest ja turu kultuurilisest ning keelelisest killustatusest.

2014. aasta jaanuaris algatab komisjon uue „Loova Euroopa” programmi, mille eesmärk on kultuuri- ja loomesektori konkurentsivõime tugevdamine ning kultuurilise mitmekesisuse edendamine. Uue programmi eelarveks aastatel 2014−2020 on ette nähtud 1,3 miljardit eurot, mis on eelmiste toetuste mahust 9% võrra suurem. Programmi raames on kavas rahastada rohkem kui 4500 raamatu tõlkimist. Samuti võimaldab see 300 000 kunstnikul ja loovisikul tutvustada oma teoseid piiri taga ja omandada seeläbi rahvusvahelisi kogemusi.

Lisateave

Auhindade veebisait: http://www.euprizeliterature.eu/

Euroopa Liidu kultuuriportaal http://www.euprizeliterature.eu/http://ec.europa.eu/culture

Androulla Vassiliou veebisait

Jälgi Androulla Vassilioud Twitteris http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/vassiliou/index_en.htm@VassiliouEU

Lisa: laureaadid ja nende raamatud

Isabelle Wéry

Belgia

„Marilyn Désossée” / „Marilyn Deboned”, Éditions Maelström, 2013

Liège'is sündinud Isabelle Wéry tegeleb raamatute kirjutamise kõrvalt veel näitlemise ja lavastamisega. Ta on kolm korda kandideerinud Belgia teatrikriitika auhinnale (Prix de la Critique de Théâtre belge), mille ta ka 2008. aastal oma näidendi „La tranche de Jean-Daniel Magnin eest võitis.

Tema eelnevatest teostest võib välja tuua romaani „Monsieur René”, mis kujutab endast Belgia näitleja René Hainaux väljamõeldud elulugu, ning „Saisons culottes amis” („Yvette’s Poems”). 2013. aastal avaldati tema novell „Skaï” kogumikus „Feuillton”, kust võib leida teistegi Belgia autorite teoseid.

Marilyn Désossée on road movie ehk teekonnafilmi vormis kirjutatud romaan. Teose peategelane on Marilyn Turkey, keda on alati lummanud romantilised ja intiimsed kohtumised. Mis on see hullumeelne juhus, mis viib kaks inimest omavahel kokku? Marilyni otsingud on piiritud: ta üritab tabada eksistentsi kõiki mõõtmeid.

Faruk Šehić

Bosnia ja Hertsegoviina

„Knjiga o Uni” / „The Book of Una, Buybook d.o.o., 2011

Faruk Šehić sündis 1970. aastal Bihacis. Üles kasvas ta Bosanska Krupas, mis kuulus sel ajal Jugoslaavia alla. Kui 1992. aastal puhkes sõda, õppis ta Zagrebis veterinaariat. Olles siis 22-aastane, liitus ta vabatahtlikult Bosnia ja Hertsegoviina armeega ja juhtis 130-mehelist väeüksust. Pärast sõda õppis ta kirjandust ning 1998. aastal hakkas ka ise kirjutama. Kriitikute arvates on ta selle piirkonna üks andekamaid noori kirjanikke, nn „sõjast traumeeritud generatsiooni” ere täht.

„Knjiga o Uni” räägib mehest, kes üritab 1992–1995. aastatel toimunud Bosnia ja Hertsegoviina sõja tõttu tekkinud isiklikust traumast jagu saada. Teos kajastab kolme erinevat perioodi: muretut lapsepõlve, mil ta elas kauni jõe kaldal väikses Bosnia linnas, sõjaaega ning lõpuks tema püüdlusi elada normaalset elu sõjas laastatud linnas ja riigis. Raamat on mõeldud kõigile neile, kes usuvad elu jõudu ja ilusse ajal, mil tuleb silmitsi seista surma ja massihävitusega. Peateema vahele on pikitud kirjeldusi Una jõest, mis lisavad raamatule müütilise ning unenäolise mõõtme.

Küpros

Emilios Solomou

„Hμερολóγιο μιας απιστίας” / „The Diary of an Infidelity, Psichogios Publications SA, 2012

Emilios Solomou sündis 1971. aastal Nicosias ja kasvas üles Potami-nimelises külas. Ta õppis Ateena ülikoolis ajalugu ja arheoloogiat. Samuti täiendas ta end õppides Küprosel ajakirjandust ning töötas mitmeid aastaid ühe sealse päevalehe toimetuses. Praegu õpetab ta riigigümnaasiumis kreeka keelt ja ajalugu.

Üks tema eelmistest romaanidest „An Axe in Your Hands” võitis Küprose riikliku kirjanduspreemia. Emilios on kirjutanud ka mitmeid novelle, mis on avaldatud kirjandusajakirjades.

„The Diary of an Infidelity” on romaan, mis räägib ajast, hävitamisest, mälust ja armastusest. Yiorgos Doukarelis, arheoloog ja professor, läheb 20 aasta järel tagasi saarele, kus ta viis läbi talle kuulsuse toonud väljakaevamised − nimelt leidis ta 5000 aastat tagasi mõrvatud noore raseda naise säilmed. Väljakaevamiste ajal oli tal salajane suhe ühe oma õpilase, Antigoniga, kellega ta hiljem pärast oma naisest lahutamist abiellus. Ta pöördub saarele tagasi kuus kuud pärast Antigoni salapärast kadumist. Nii avastab Yiorgos end uurimas salajasi seoseid tema ja tema elus oleva kolme naise vahel, liikudes olevikust üha kaugemale minevikku.

Taani

Kristian Bang Foss

Døden kører audi” / „Death Drives an Audi, Gyldendal, 2012

Kristian Bang Foss on sündinud 1977. aastal. Algselt õppis ta ülikoolis matemaatikat ja füüsikat. 2003. aastal lõpetas ta aga Taani Kirjandusakadeemia.

Tema esimene romaan „Fiskens vindue” („The Window of the Fish”) avaldati 2004. aastal ja selle stiil ning pealtnäha lihtsate igapäevategevuste ning püüdluste kirjeldamine avaldas kirjanduskriitikutele koheselt muljet. Tema kirjanduslikule debüüdile järgnes teos „Stormen i 99” („The Storm in 99”).Selle raamatu tegevus leiab aset esmapilgul tavalises töökeskkonnas, kuid tasapisi kujuneb sellest suurepärase musta huumori abil laimu, võimuvõitluse ja mitmesuguste absurdsete sündmuste kese.

„Døden kører audi” tegevus toimub 2008. aastal.

Asger elab koos oma tüdruksõbra ja tema tütrega Kopenhaagenis ja töötab ühes reklaamiagentuuris. Krediidituru kriis on just alanud ja pärast ühe reklaamikampaania ebaõnnestumist Asger vallandatakse. Ta veedab kõik oma päevad diivanil vedeledes ja nii süvenevad ülekaalulisuse ja alkoholiprobleemid. Tema tüdruksõber jätab ta maha ning seejärel kolib ta Sydhavni ja kaotab kontakti kõigi oma tuttavatega. Pool aastat hiljem hakkab ta tööle puuetega inimeste hooldajana ning kannab hoolt Waldemari-nimelise haige mehe eest, kes tahab minna Marokosse ühe ravitseja juurde. Asger on skeptiline, kuid sellest hoolimata aitab tal reisiks raha koguda. Nad alustavad teekonda läbi Euroopa ja märkavad ühel hetkel, et neid jälitab must Audi. Kui nad jõuavad Marokole lähemale, muutub see reis tõeliseks võidusõiduks surmaga.

Marica Bodrožić

Saksamaa

Kirschholz und alte Gefühle” / „A Cherrywood Table, Luchterhand Literaturverlag, 2012

Marica Bodrožić sündis 1973. aastal Svibis, Horvaatias, mis kuulus sel ajal Jugoslaavia alla. Saksamaale kolis ta 10-aastaselt. Esseede, romaanide ja luuletuste kirjutamisele lisaks tegeleb Bodrožić ka kirjanduslike tekstide tõlkimisega, õpetab loomingulist kirjutamist ja on teinud dokumentaalfilmi.

Teos „A Cherrywood Table” räägib noorest naisest nimega Arjeta Filipo, kes pidi oma kodumaa endises Jugoslaavias toimunud sõja järel hülgama. Kolides leiab ta mõned vanad pildid ning need aitavad tal mõista seda osa elust, mis on olnud pikka aega ähmane. Arjeta võib loobuda paljudest asjadest, kuid mitte oma vanaema lauast. Kui ta istub selle päritud mööblitüki taga oma uues Berliini korteris ning vaatab vanu fotosid, kerkivad mälestused esile: näib justkui kirsipuust laud jutustaks kõigest, mida on aastate jooksul näinud ja kogenud.

Meelis Friedenthal

Eesti

Mesilased” / „The Bees”, AS Varrak, 2012

Meelis Friedenthal, kes on samuti sündinud 1973. aastal, kirjutas oma doktoritöö 13. sajandist pärit nägemise ja nägemuse teemalise filosoofilis-teoloogilise uurimuse põhjal. Praegu on ta Tartu Ülikooli Raamatukogu vanemteadur ning varesemalt on ta samas ülikoolis töötanud ka teoloogia ja ajaloo õppejõuna. Friedenthali esikromaan „Kuldne aeg” võitis 2004. aasta riiklikul romaanivõistlusel kolmanda koha. Järgmisel aastal võitis „Nerissa” Eesti ulmekirjanduse preemia. Lisaks on ta ulmekirjandust, uudiseid ja artikleid avaldava võrguajakirja Algernon toimetuse liige.

„Mesilased” räägib Laurentius Hylase nimelise õpilase seiklustest tema rännakul Leideni ülikoolist Academia Gustavo-Carolinasse, mis asub Tartus, Liivimaal.

Tartut on peetud muusade linnaks, kuid Laurentius näeb seal ainult nälgivaid inimesi ja rõskeid hooneid. Ta langeb melanhooliasse ja kardab, et hakkab jälle nägema neid vaime, kes teda lapsepõlvest saati kummitanud on. Laurentius kuuleb üht professorit rääkimas Boyle'i meditsiinilisest teooriast ning järgib tema nõuannet enda ravimiseks aadrilaskmist katsetada. Kahjuks see ei mõju ning Laurentius minestab suure verekaotuse tagajärjel. Keha veel nõrk, näeb ta ähmaselt tüdrukut, kelle silmad on kullakarva nagu tume mesi ning hingamine kui sumin. Tüdruk hakkab end talle ilmutama öösiti ning pakub talle süüa. Hiljem avastab Laurentius, et tema ümber leiavad aset imelikud sündmused.

Lidija Dimkovska

Endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik:

„РЕЗЕРВЕН ЖИВОТ” / „Backup Life”, Ili-Ili, 2012

Lidija Dimkovska sündis 1971. aastal Skopjes. Ta on poeet, romaanikirjanik, esseist ja tõlkija. Lidija õppis võrdlevat kirjandust Skopje ülikoolis ja omandas Bukaresti ülikoolis doktorikraadi rumeenia kirjanduses. Bukarestis on ta pidanud loenguid oma emakeelest ja kirjandusest ning õpetanud Sloveenias Nova Gorica ülikoolis maailmakirjandust. Alates 2001. aastast elab ta Ljubljanas, Sloveenias ja on vabakutseline kirjanik. Samuti tõlgib ta makedoonia keelde rumeenia ja sloveenia kirjandust. Ta toimetab veebipõhisele kirjanduse arvustuslehele Blesok luuletusi makedoonia ja inglise keeles.

„Backup Life” räägib siiami kaksikutest Srebrast ja Zlatast ning nende püüdlusest individuaalsuse, privaatsuse ja oma elu poole. Raamatu tegevus algab 1984. aasta juuni pärastlõunal Skopje äärelinnas ja toimub Zlata silmade läbi. Ning raamat lõpeb täpselt samas kohas, aga 2012. aasta 18. augustil. Tegelased mängivad ühte ennustusmängu, et teada saada, kes kellega abiellub, kui vanalt jne. Hiljem lähevad nende ennustused täide, kuid traagilisel moel. Alguses mängivad seda mängu Srebra ja Zlata, hiljem kuulub see Zlata tütardele Martale ja Marijale, kes on samuti kaksikud. Ring saab täis − 28 aastat elamist, kasvamist, kannatusi , armastust ja viha. See pimedus, mis ümbritseb kahe kokkukasvanud kaksiku teineteisest lahutamist, viitab ühtlasi Jugoslaavia lagunemisele.

Katri Lipson

Soome

„Jäätelökauppias” / „The Ice-Cream Man”, Tammi Publishers, 2012

Katri Lipson sündis 1965. aastal Helsingis. Pärast gümnaasiumi õppis ta Rootsis meditsiini ja lõpetas 1993. aastal Uppsala ülikooli arstiteaduskonna. Alates sellest ajast on ta töötanud arstina Rootsis, Aafrikas ja Soomes. Juba lapsest saati on ta kirjutanud muinasjutte, novelle, luuletusi, näidendeid ja romaane. Tema esimene romaan „Kosmonautti” kandideeris 2008. aastal Finlandia-nimelisele auhinnale ning võitis Helsingin Sanomat aasta uustulija kirjaniku auhinna. Tema teine romaan „Jäätelökauppias” ilmus 2012. aastal. Ta elab koos oma perega Vantaas, Soomes.

„Jäätelökauppias” on mänguline ja paeluv lugu, mille tegevus toimub peamiselt Tšehhoslovakkias aastatel 1940−1950, aga ulatub ka tänapäeva. Võttegrupp on salvestamas materjali uue filmi jaoks. Režissöör tahab töötada ilma stsenaariumita. Filmimine toimub kronoloogilises järjekorras, selleks, et näitlejad ei oskaks aimata, mis nende tegelaskujudest saab. Nad justkui elavad sama elu, mis nende kujutatud tegelased. Kuid kas nende väljamõeldud tegelaste elu võib muutuda veelgi tõelisemaks kui reaalne elu? Ja mis on lõpuks vahet tõelistel ning väljamõeldud kogemustel? Selles raamatus käsitatakse elu kui üksikasjade ja lugude kogumit ning esitatakse paeluvaid seoseid ajaloo ja tänapäeva vahel.

Tullio Forgiarini

Luksemburg

„Amok – Eng Lëtzebuerger Liebeschronik” / „Amok – A Luxembourg Love Story, Éditions Guy Binsfeld, 2011

Tullio Forgiarini sündis 1966. aastal Neudorfis, Luksemburgis. Tema isa on itaallane ja ema on pärit Luksemburgist. Tullio õppis ajalugu Luksemburgis ja Strasbourgis. Alates 1989. aastast õpetab ta Luksemburgi linnas Wiltzis asuvas Lycée du Nord'is ajalugu, ladina keelt ja geograafiat. Lisaks on ta pühendunud tööle lastega, kes on üles kasvanud rasketes sotsiaalsetes tingimustes. Forgiarini kirjutab süngeid jutte, mis on enamasti prantsuse keeles. Teda on inspireerinud Série noire'i kuuluvad krimiromaanid ning selle žanri filmid. Tema töid on avaldatud erinevates ajalehtedes, ajakirjades ja antoloogiates ning ta on kirjutanud mitmeid romaane. Tullio on abielus ja elab Luksemburgis.

„Amok” koosneb 17 lühikesest peatükist ja see räägib meile loo teismelisest, kes otsib armastust, tunnustust, õnne ja oma kohta tänapäeva ühiskonnas. Kirjanik kasutab tihti toorest keelt, mis peegeldab osavalt tänapäeva probleeme nagu sotsiaalne isoleeritus, hooletus, väljavaadete puudumine, käitumishäired ja mõttetu vägivald. Romaan uurib igapäevaeluga seotud asju, mis jäävad sageli meedias ning avalikes aruteludes tähelepanuta. Lugeja kistakse peategelase oskuslikult loodud fantaasiamaailma, mis on märk tema ebaõnnestunud katsetest üritada põgeneda reaalsuse eest, millega ta toime ei tule.

Ioana Pârvulescu

Rumeenia

„Viaţa începe vineri” / „Life Begins on Friday”, Humanitas Publishing, 2009

Ioana Pârvulescu sündis 1960. aastal Braşovis. 1983. aastal lõpetas ta kirjandus- ja keelealased õpingud Bukaresti ülikoolis. Alates 1996. aastast õpetab ta kaasaegset kirjandust samas teaduskonnas. 1999. aastal kaitses ta oma doktoritöö teemal „Kirjanduslikud eelarvamused: head lahendused rumeenia kirjanduse tõlgendamisel”. („Literary Prejudices: Comfortable Options in Interpreting Romanian Literature”). Ta on koostanud raamatusarja „Cartea de pe noptieră” („Bedside Book”) Humanitas kirjastuses ja töötanud toimetajana kirjandusväljaandes România Literară. Samuti on ta Rumeenia Kirjanike Liidu liige ning Rumeenia Võrdleva Kirjanduse Ühenduse asutajaliige.

„Viaţa începe vineri” on unikaalne ja haarav teekond möödunud aegadesse. Bukaresti äärelinnas leitakse teadvusetult lamav mees. Mitte keegi ei tea, kellega on tegu, ning kõigil on oma teooria sellest, kuidas ta sinna sattus. Lugeja ees rulluvad lahti üksteisega tihedalt seotud lood erinevatest tegelastest, pöörates lõpuks tähelepanu teose kõige tähtsamale tegelasele ― Bukaresti linnale. Võime väita, et elame nende tegelaste tulevikus. Ja seda teeb ka kirjanik Dan Creţu (alias Dan Kretzu), kes on mingi kummalise protsessi tõttu ajas tagasi rännanud täpselt sobivaks hetkeks, et me saaks heita pilgu kaugesse, peaaegu unustatud maailma, mis meie südameis siiani edasi elab.

Sloveenia

Gabriela Babnik

„Sušna doba” / „Dry Season, Študenstska Založba, 2012

Gabriela Babnik sündis 1979. aastal Göppingenis, Saksamaal. Pärast õpinguid Ljubljana ülikoolis viibis ta lühidalt Nigeerias ja sai oma magistrikraadi Nigeeria kaasaegse romaani alal. Alates 2002. aastast on ta kirjutanud artikleid suurtele päeva- ja nädalaväljaannetele Sloveenias. 2005. aastal lõpetas Babnik Ljubljana ülikooli võrdleva kirjanduse ja kirjandusteooria alal.

Tema esimene romaan „Koža iz bombaža” („Cotton Skin”), mis avaldati 2007. aastal, valiti Sloveenia Kirjastajate Liidu poolt parimaks debüütromaaniks. Tema teine romaan „V visoki travi” („In the Tall Grass”) kandideeris 2010. aastal Kresnik'i auhinnale.

„Sušna doba” on lugu ebatavalisest armastusest. Anna on 62-aastane Kesk-Euroopast pärit disainer ja Ismael on 27-aastane aafriklane, kes on üles kasvanud tänaval, kus teda sageli väärkoheldi. Neid kahte ühendab omavahel üksildus, traagiline lapsepõlv ja kuiv aastaaeg ehk Harmattan, mille jooksul ei saa ei loodus ega armastus õide puhkeda. Anna mõistab peagi, et see tühjus, mis nende vahel valitseb, ei tulene nende erinevast nahavärvist või vanusest, vaid peamiselt tema kuuluvusest lääne kultuuri, kus ta on kaotanud või hüljanud talle ette nähtud tütre-, naise- ja emarolli. Seks ei aita üle saada üksildusest ja mineviku mahasurutud saladused hakkavad välja tulema ning tungivad vägisi maailma, mis näib talle palju julmem, aga ühtlasi süütum kui tema enda oma.

Cristian Crusat

Hispaania

„Breve teoría del viaje y el desierto” / „A Brief Theory of Travel and the Desert, Editoriales

Pre-Textos, 2011

Cristian Crusat (sündinud aastal 1983) on kirjutanud teosed „Estatuas” (2006), „Tranquilos en tiempo de guerra” (2010) ja „Breve teoría del viaje y el desierto” (2011). 2010. aastal pälvis ta Manuel Llano nimelise rahvusvahelise auhinna. Tema esseesid, tõlkeid ja artikleid võrdlevast kirjandusest on avaldatud paljudes Hispaania ja Ladina-Ameerika ajalehtedes. 2012. aastal toimetas ja tõlkis Crusat prantsuse kirjaniku Marcel Schwobi kriitilise essee „El deseo de lo único – Teoría de la ficción”. Ta õpetab välismaal hispaania keelt ja kirjandust.

Teose „Breve teoría del viaje y el desierto” kuus juttu vaatlevad inimese mitmesuguseid kogemusi. Need viivad meid ümbermaailmareisile alates Vahemere ranniku kuivast maastikust kuni serbia kirjaniku Milorad Pavići geniaalsete teosteni. Kõik tegelased ootavad, otsivad või uurivad võimalikku ilmutust, mis ei saabu kunagi nende tuimaks muutunud ellu. Ja ometi ei ole nad paradoksaalsel kombel suutelised midagi tõhusat ette võtma, välja arvatud Lena, kes kirjutab, hõljudes unistuste maailmas. Ometi võib saatus või mõni lihtne juhus (tähtsusetu vahejuhtum, keegi minestab nudistide rannas, lennuõnnetus, mida tegelikult ei juhtunudki) vaid hetkega paljastada tegelase üksilduse tõelise olemuse.

Kontaktisikud:

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitter: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site