Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 24. september 2013

Ühise põllumajanduspoliitika reform: saavutati poliitiline kokkulepe viimastes punktides

Euroopa Parlament, nõukogu ja Euroopa Komisjon jõudsid täna õhtul kokkuleppele mõningates ÜPP reformi puudutavates küsimustes (seoses 2014.−2020. aasta mitmeaastase finantsraamistikuga), mis olid 26. juunil saavutatud poliitilise kokkuleppe järel veel lahtiseks jäänud (vt IP/13/613 ja MEMO/13/621).

„Kuigi suurem osa ühise põllumajanduspoliitika reformi puudutavaid küsimusi leidsid lahenduse juunis, on mul hea meel, et nüüd on reform lõpuks viimistletud ning terviklik,” tõdes ELi põllumajandusvolinik Dacian Cioloș. „Tahaksin tänada ministreid ja Euroopa Parlamendi liikmeid, kes jõudsid nendes küsimustes kompromissile, järgides seejuures kaasotsustamismenetlust. Ma loodan, et pärast tänast kokkulepet saame Euroopa Parlamendis ja nõukogus viia läbi ametliku hääletamise, et õigusaktid ja 2014. aastaks ette nähtud üleminekukord saaksid ametliku heakskiidu veel enne käesoleva aasta lõppu ja et neid saaks rakendada 1. jaanuarist 2014. See on oluline Euroopa põllumajandustootjate jaoks, sest annab neile tulevaks aastaks kindlustunde.”

Tänase kokkuleppe, mis sisaldab ka ELi üldist eelarvet aastateks 2014−2020 käsitlevate õigusaktide vastuvõtmist, kiitsid ametlikult heaks mõlemad institutsioonid. Ühtlasi paneb see kokkulepe punkti üldise põllumajanduspoliitika arutelule, mille eesmärk on anda ÜPP-le uus suunitlus ning arvestada rohkem ühiskonna ootustega.

Tänases lepingus sätestatud peamised aspektid on esitatud allpool. Need täiendavad juunis sõlmitud kokkulepet – vt MEMO/13/621. (Peagi avaldatakse märgukirja konsolideeritud versioon, milles on teave kogu reformi kohta).

Otsetoetused

Toetuste piiramine ja järkjärguline vähendamine. Toetuste kohustuslikus järkjärgulises vähendamises ja vabatahtlikus piiramises on jõutud kokkuleppele. Praktikas tähendab see seda, et üksikule põllumajandusettevõttele antavat otsetoetust (välja arvatud keskkonnasäästlikumaks muutmise toetus) kärbitakse vähemalt 5% summadelt, mis on üle 150 000 euro. Tööhõivet arvesse võttes võidakse palgakulud maha arvestada enne teisi arvutusi. Eelnevalt mainitud vähendamine ei puuduta liikmesriike, kus rakendatakse ümberjaotavat toetust, mille kohaselt vähemalt 5% riiklikest assigneeringutest on mõeldud ümberjaotamiseks kõikide põllumajandusettevõtete esimeste hektarite peale. NB! Selle meetodi abil kokkuhoitud vahendid jäävad vastava liikmesriigi/piirkonna käsutusse. Need kantakse üle maaelu arengu eelarvesse ning neid võib kasutada ilma igasuguste kaasrahastamise nõueteta.

Riikidevaheline ühtlustamine. Liikmesriikide riiklikke assigneeringuid otsetoetusteks kohaldatakse nii, et järk-järgult suurendatakse nende liikmesriikide eelarvet, kus praegu on keskmine toetus hektari kohta (eurodes) alla 90% ELi keskmisest (1/3 sellest, mis jääb nende praeguse toetuse ja 90% ELi keskmisest toetusest vahele). Lisaks tagatakse, et iga liikmesriik jõuaks 2019. aastaks toetuste miinimumtasemele. Toetusi üle keskmise saavate liikmesriikide summades tehakse vastavaid kohandusi.

Vahendite ülekandmine ühe samba alt teise alla. Liikmesriikidel on võimalus kanda kuni 15% oma otsetoetuste (esimene sammas) riiklikest assigneeringutest üle maaelu arenguks ettenähtud assigneeringutele. Need summad ei vaja kaasrahastamist. Lisaks on liikmesriikidel võimalus kanda kuni 15% maaelu arenguks ettenähtud riiklikest assigneeringutest üle oma otsetoetuste assigneeringutele. Liikmesriigid, kelle otsetoetuste maht on alla 90% ELi keskmisest mahust, saavad seda teha 25% ulatuses.

Maaelu areng

Riiklikud eraldised. Maaelu arengu assigneeringute jaotus iga liikmesriigi kohta on kirjas algmääruses, kuid seda on võimalik kohaldada delegeeritud õigusakti abil, kui see osutub vajalikuks või on õigusaktis ette nähtud.

Kaasrahastamise määr. ELi maksimaalne kaasrahastamise määr enamiku toetuste korral on kuni 85% vähemarenenud ja äärepoolseimates piirkondades ning väiksematel Egeuse mere saartel, 75% üleminekupiirkondades, 63% teistes üleminekupiirkondades ning 53% ülejäänud piirkondades. Kaasrahastamine võib olla suurem, kui tegemist on meetmetega, mis on mõeldud teadmussiirde ning koostöö arendamiseks, tootjarühmade ja -organisatsioonide asutamiseks, noore põllumajandustootja tegevuse alustamise toetamiseks, aga ka LEADER projektide ning keskkonna ja kliimamuutustega seotud meetmetele kulutamise puhul.

Lisateave

Kontaktisikud:

Fanny Dabertrand (+32 2 299 06 25)

Roger Waite (+32 2 296 14 04)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website