Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 25. september 2013

Ilma tugeva tööstusbaasita jääb Euroopa majandus nõrgaks

Kuigi Euroopa tööstustoodangu langus on peatunud, vähenes tööstuse osakaal Euroopa SKPs 2013. aasta suveks 15,1%le, kuigi aasta varem oli tööstuse osakaal SKPs veel 15,5%. Euroopa Komisjon avaldas täna kaks tööstuse konkurentsivõime aruannet, milles on näidatud, et liikmesriigid on oma ettevõtluskeskkonna, ekspordi ja jätkusuutlikkuse parandamisel edu saavutanud. Probleeme on siiski veel kuhjaga. Konkurentsivõimelisema tööstusega riikide ja vähem konkurentsivõimelise tööstusega riikide erinevused pole sugugi vähenenud. Peaaegu kõigis liikmesriikides tõuseb energia hind, mis süvendab Euroopa deindustrialiseerimist veelgi. Rahastamisvõimalused on piiratud ja peaaegu kõigis liikmesriikides väheneb investeeringute maht. Euroopa tööstusele uue hoo andmiseks peab avalik haldus tegutsema senisest tulemuslikumalt ning koolide ja ettevõtete vahelisi seoseid tuleb parandada. Lisaks tuleks hoogustada innovatsiooni turulähedastes valdkondades.

Strateegia „Euroopa 2020” on ELi majanduskasvu hoogustamise raamistik. Komisjon on järjekindlalt teinud algatusi erinevates valdkondades eesmärgiga edendada majanduskasvu ja luua töökohti. Asepresident Antonio Tajani rõhutas täna, et strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide täitmiseks vajab Euroopa tugevat tööstusbaasi. Töötlev tööstus avaldab tugevat positiivset mõju kogu majandusele ja eelkõige tootlikkusele. Tööstuse arvele langeb 80% erasektori innovatsioonist ja ¾ ekspordist. Tööstusel on ka oluline roll töökohtade loomisel.

Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani märkis, et komisjoni poolt 2012. aastal seatud eesmärgist – 20% 2020. aastaks – ollakse alles kaugel. „Komisjon on teinud mitmeid algatusi, et ohjeldada energia hinna kasvu, parandada laenuvõimalusi, peatada investeeringute vähenemine, toetada oskuste omandamist ja kärpida bürokraatiat. Veel käesoleva aasta sügisel esitab komisjon uue tööstusalgatuse, millega võetakse veelgi suuremad eesmärgid ja hoogustatakse tegevust selles valdkonnas. Pidades silmas 2014. aasta veebruaris toimuvat Euroopa Ülemkogu kohtumist, peaks algatusest saama tööstuse hoogustumise ja selle konkurentsivõime parandamise käivitaja. Komisjon esitab oma ettepanekud Euroopa Ülemkogule lähemate nädalate jooksul”, ütles volinik.

Euroopa tööstuse olukord

Muret teevad kaks näitajat, mis on olulised iga riigi majandusele: tootlikkus ja tööhõive. ELi tootlikkuse näitajad on Ameerika Ühendriikidega võrreldes veelgi halvenenud ning töötus on kujunenud igapäevaseks probleemiks 11%-le Euroopa töötajatest. Eriti keeruline on olukord tööstuse jaoks, kus alates 2008. aastast on kadunud vähemalt 3,8 miljonit töökohta.

Kahe aruande peamised järeldused on järgmised.

Positiivne:

• Tööstuse elavnemine on tingitud peamiselt ekspordi suurenemisest, kusjuures ELis on ekspordi kasv olnud kiirem kui USAs ja Jaapanis. Euroopa 2012. aasta kaubandusbilansi ülejääk oli 365 miljardit eurot – ligikaudu miljard eurot päevas.

• Alates 2008. aastast on suurenenud innovatsiooni tulemuslikkus. Tuleb aga märkida, et alates 2012. aastast ei ole enam märgata riikidevaheliste erinevuste vähenemist.

• Kuigi ettevõtluskeskkond on paranenud enamikus liikmesriikides, on see paranenud kogu maailmas.

• Enamiku liikmesriikide tööjõu oskuste tase on tõusnud.

Negatiivne:

• Investeeringute tase püsib madalana ega ilmuta tõusumärke.

• Kõrged energiahinnad on tööstusele tõsine probleem.

• Paljudes liikmesriikides on rahastamisvõimalused halvenenud.

• Teatavates liikmesriikides ei taastu majanduskasv ilma avaliku halduse tulemuslikkuse ja tõhususe parandamiseta.

Aruandes on soovitatud kehtestada järgmised prioriteedid:

• Igapäevane äritegevus tuleb muuta ettevõtete jaoks võimalikult lihtsaks.

• Euroopas tuleb vähendada tootmiskulusid (nt energia ja tooraine hinda).

• Tuleb parandada eelkõige VKEde juurdepääsu rahastamisele ja kapitaliturgudele.

• Jätkata tuleb sise- ja välisturgude avamist Euroopa ettevõtetele.

• Soodustada tuleb investeerimist uude tehnoloogiasse ja innovatsiooni, keskendudes eelkõige 2012. aasta tööstuspoliitika teatises loetletud kuuele prioriteetsele valdkonnale.

• Tuleb astuda samme selleks, et Euroopa tööjõu oskused vastaksid 21. sajandi majanduse vajadustele ning et selline tööjõud oleks ettevõtetele kättesaadav.

EL lahendab tööstuse probleeme valdkondade haaval

Paljudes tööstusharudes on Euroopa tööstus juhtkohal terves maailmas. Igal tööstusharul on erinev väärtusahel, milles suured juhtivad ettevõtted on seotud suure hulga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetega. Komisjon on juba kavandanud poliitilisi meetmeid strateegilise tähtsusega sektorites, nagu auto-, terase-, julgeoleku- ja kaitsetööstus.

Taustteave

Järgmise kuue kuu jooksul on tööstuspoliitika Euroopa tegevuskavas tähtsal kohal. 26. ja 27. septembril 2013 toimub konkurentsivõime nõukogu koosolek, millel algatatakse poliitiline arutelu tööstuse konkurentsivõime ja majanduskasvu küsimustes, pakkudes suurepärast võimalust määrata poliitilisel tipptasemel kindlaks majanduskasvu ja reaalmajanduse toetamise peasuunad. Arutelu aitab ette valmistada Euroopa Ülemkogu 2014. aasta veebruari kohtumist, mis on pühendatud tööstuse konkurentsivõime ja majanduskasvu küsimustele.

Lisateave:

MEMO/13/815: 2013. aasta konkurentsivõime aruanne: tööstuseta ei teki majanduskasvu ega looda töökohti.

MEMO/13/816: ELi liikmesriikide tööstuse konkurentsivõime: edusammudest hoolimata on veel palju ära teha.

Lisateave Euroopa konkurentsivõime aruande kohta

http://ec.europa.eu/enterprise/policies/industrial-competitiveness/monitoring-member-states/index_en.htmLiikmesriikide olukorra seire