Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 24. september 2013

Teadus on põnev: 27. septembril tähistatakse 33 riigi 300 linnas teadlaste ööd

Teadlased võivad teha päris hämmastavaid asju. Ateenas võite vaadata, kuidas nad panevad minirongi õhku hõljuma ja hoiavad seda liikumas. Võib-olla ei pea te lauldes viisi? Pole viga, Düsseldorfi teadlased on loonud virtuaalseadme, mis suudab teist teha ooperilaulja, kes ei jää alla Placido Domingole. Zagrebis võite näha, et Stanley Kubricku „Kosmoseodüsseia” on midagi enamat kui lihtsalt teaduslik fantastika. Või proovige Portos kätt mõne mõrvamüsteeriumi lahendamisega. Santanderis näitavad teadlased, kuidas füüsika aitab surfajatel püüda kõige suuremaid laineid. Perugias võite näha portreesid tegevat Lego robotit nimega Le(g)onardo. Teadus on vapustav – ja Poznanis kavatsevad vaatajad seda tõendada katsega lüüa helivaljuse rekordit kõige valjema ühiskarjumisega.

Need on vaid mõned sündmustest, mis toimuvad teadlaste öö raames 27. septembril 33 ELi liikmes- ja naaberriigis ja millest tuleks tingimata osa saada. 300 linnas Iirimaast kuni Iisraelini selgitavad teadlased huvilistele, mis neid teaduses vaimustab. Eelmisel aastal tuli teadlaste ööd vaatama üle miljoni külastaja, nende hulgas 600 000 last. Eesmärk on näidata, et teadus on põnev ja lõbus ning innustada lapsi valima teadlase elukutset. Huvilised saavad võtta osa katsetest ja interaktiivsetest populaarteaduslikest show'dest, samuti katsuda teadusaparaate, mille juurde tavaliselt ei lasta.

Lapsed on juba loomult uudishimulikud ja loomingulised ning teadlaste öö on väga tore võimalus neile näidata, kui huvitav on teadus. Kes teab, vahest innustab see ka mõnd poissi või tüdrukut saama tulevikus suureks teadlaseks,” ütles Androulla Vassiliou, Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorsoo volinik.

Teadlaste ööd toetatakse ELi Marie Curie meetmetega. Vaadake lisas eri linnade tipphetkede tutvustust või leidke sündmus, mis toimub teile kõige lähemal siit.

Taustteave

Teadlaste öö toimub kogu Euroopas igal aastal septembri neljandal reedel. Üritusi korraldatakse 25 ELi liikmesriigis (kõikjal, v.a Austria, Taani ja Luksemburg), aga ka Bosnias ja Hertsegoviinas, Fääri saartel, endises Jugoslaavia Makedoonia vabariigis, Islandil, Iisraelis, Montenegros, Serbias ja Türgis.

Kui 2006. aastal võttis üritusest osa 92 linna, siis käesoleval aastal on neid juba üle 300.

Teadlaste öö korraldamise kulusid on kokku 7,5 miljonit eurot, seejuures eraldatakse selleks 4 miljonit eurot ELi Marie Curie meetmete alt, millega toetatakse teadlaste töötamist välismaal (kokku on ). Ürituse eesmärk on rõhutada, kui tähtsat osa mängib teadus meie igapäevaelus ja kui huvitav on teadlaste töö. Innustada senisest rohkem noori mehi ja naisi valima teadlase elukutset on ülioluline Euroopa majanduskasvu tagamiseks tulevikus, kuna majanduskasv sõltub üha enam toodete ja teenustega seotud innovatsioonist.

Teadlaste öö üritused on välja valitud projektikonkursile esitatud ettepanekute alusel.

Marie Curie meetmete üldeelarve aastateks 2007–2013 on 4,7 miljardit eurot. Selle raha kasutamist korraldab peaaegu täielikult Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Rakendusamet. See programm nimetatakse ümber „Horisont 2020” Marie Skłodowska-Curie meetmeteks ja see on uus ELi programm teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks. Teadlaste ööd toetatakse ka edaspidi selle uue programmi kaudu. Euroopa Parlament ja liikmesriigid leppisid hiljuti kokku, et Marie Skłodowska-Curie meetmed moodustavad 8 % kogu programmi „Horisont 2020” eelarvest. Lähinädalatel võetakse see ettepanek ametlikult vastu.

Lisateave

Euroopa Komisjon: Haridus ja väljaõpe

Androulla Vassiliou veebisait

Androulla Vassiliou Twitteris @VassiliouEU

Teadlaste öö 2013

Marie Curie meetmed ja ELi seitsmes teadusuuringute raamprogramm

Innovatiivne Liit ja Strateegia „Euroopa 2020”

Teadusuuringute Rakendusamet

Lisa : Tippsündmused eri linnades

1. Ateena ja Vólos (Kreeka)

Ateena teadlaste öö kavas on katsed plahvatava küpsetuspulbriga, roosi õielehtedega, mis muutuvad purunevaks klaasiks, ja magnetväljadega, millega saab tillukese „kuulirongi” tõsta õhku ja hoida liikumas. Vóloses kutsub Tessaalia Ülikooli mehhaanikainseneride tiim rahvast proovima nende äsja ehitatud võidusõiduautot.

2. Porto (Portugal)

Kas oleks huvi teha elektripatareid, mis saab energiat sidrunist? Kas soovite, et teie lapsed näeksid, mida kõike saab teha staatilise elektri ja õlgedega? Kas tahate õppida tuulelohet tegema? Paços de Ferreira linnapargis korraldatakse palju õpikodasid, kuhu on kõik oodatud. Tulevased detektiivid saavad aidata teadastel lahendada „mõrvajuhtumit” praktiliste laborikatsetega, tänu millele õnnestub paljastada kurjategija.

3. London (Ühendkuningriik)

Kas soovite rääkida Ameerika Kosmoseagentuuri teadlastega, proovida kätt koopamaalingute loomisel või näha Madagaskari tenrekit (ohustatud siilisarnane imetaja)? Londoni kuulus loodusajaloo muuseum on lahti kuni keskööni. Näidatakse ka muuseumi kollektsioone, sealhulgas näidatakse Euroopas esmakordselt Tyrannosaurus rex'i luukeret.

4. Poznan (Poola)

Poznanis korraldatakse katse lüüa ühiskarjumise helivaljuse rekordit. Samuti jagatakse õpetusi tulekahju ärahoidmiseks ja nõuandeid tulevastele automehhaanikutele. Lastele korraldatakse õpikojad, kus igaüks saab näha oma hääle graafilist kujutist ja skännida oma nägu.

5. Göteborg (Rootsi)

20 000 last on kõikjal üle Rootsi kogunud puulehti ja fotosid teadusuuringu jaoks, milles käsitletakse uusi ilmastiku- ja loodusnähtusi, mis on seotud kliimamuutusega. Tulemused avaldatakse Göteborgis. Interneti-vestluses arutatakse uurimislaevade huvitavaid ekspeditsioone Põhja-Jäämerel ja muid teadusseiklusi.

6. Zagreb (Horvaatia)

Kas Stanley Kubricku „Kosmoseodüsseia” on üksnes teaduslik fantastika? Või näitab see, vastupidi, kuidas teaduse põhimõtted tegelikkuses realiseeruvad (näiteks, et kosmilises vaakuumis heli üldse ei levi)? Füüsikainstituut on korraldanud teadusliku fantastika alal seeria televisiooniseminare selle kohta. Üks kohalik noor teadlane Ruder Boskovici instituudist demonstreerib suitsupuhurit ja kuidas sellega saab välja lasta hiiglaslikke pöörlevaid suitsurõngaid.

7. Las Palmas de Gran Canaria, Santander ja Oviedo (Hispaania)

Santa Catalina pargis Kanaari saartel korraldatakse õpikojad päikse- ja tuuleenergia tundmaõppimiseks. Santanderis arutavad teadlased ja pealtvaatajad surfamise teoreetilisi aluseid. See kõik on füüsika! Oviedos on teadlaste öö teemaks magnetism ja energia. Kohalike üritustega aidatakse saada ka selgust, kuidas töötavad mobiiltelefonid, arvutid ja külmkapid.

8. Perugia (Itaalia)

Rühm teadusliku fantastika huvilisi sõidab bussiga Trasimeno järve äärde, et teha ebatavalisi geoloogiauuringuid. Bussi juhivad näitlejad ja teadlased, kes viivad osavõtjad tuhandete aastate tagusesse ürgaega; seal uuritakse kogutud näidiste põhjal, kui palju meie planeedi kliima on muutunud ja muutub veel tulevikus. Nendel, keda huvitab kunst, mängud ja robotitehnika, on võimalik lasta endast teha pilt portreesid maalival Lego robotil nimega Le(g)onardo.

9. Düsseldorf (Saksamaa)

Düsseldorfis kutsutakse kõiki osalejaid üles põletama kaloreid säästlikul tantsupõrandal: mida entusiastlikumad on osavõtjad, seda rohkem valgust ja vaatemängu see põrand genereerib. Mõneks sekundiks võivad nad hakata ka ooperilauljaks. Osavõtjate huulte ja käte liikumised kantakse üle virtuaalsele tenorile suurel ekraanil ja reguleeritakse tema esinemise rütmi ja valjust. Kaasaegse 360-kraadise videoprojektsiooniseadmega näidatakse kliimamuutuse alaseid õppefilme. Akustika ja vaatemäng tõotavad tulla väga suurejoonelised! Kokku on kavas üle 80 ürituse.

10. Limassol (Küpros)

Osavõtjad saavad valida 20 mitmesuguse teemaga ürituse vahel, teemad ulatuvad molekulaarsest gastronoomiast kromosoomide geneetilise analüüsini ja Muinas-Kreeka muusikariistade esitlemiseni. Teatrile kuulub selle öö sisustamisel eriline koht: üks füüsik etendab teadusfaktidel põhineva püstijalakomöödia ja algkooliõpilased esinevad teatrietendusega. Üliõpilased osalevad teadusliku kommunikatsiooni alasel võistlusel S-faktor ja doktorantuuritudengid teevad jooniseid oma väitekirjadest ja lasevad žüriil neid hinnata.

Kontaktisikud

Dennis Abbott (+32 2 295 92 58); Twitteris: @DennisAbbott

Dina Avraam (+32 2 295 96 67)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website