Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

ERA eduaruande kohaselt ei ole teadusuuringute ühtne turg veel teoks saanud, kuid eesmärgile on lähemale jõutud

Commission Européenne - IP/13/851   23/09/2013

Autres langues disponibles: FR EN DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO GA HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 23. september 2013

ERA eduaruande kohaselt ei ole teadusuuringute ühtne turg veel teoks saanud, kuid eesmärgile on lähemale jõutud

Euroopa Komisjon esitas täna esimese põhjaliku analüüsi teadusuuringute ühtse turu ehk Euroopa teadusruumi olukorra kohta. Aruandes on esitatud faktid, mille alusel hinnata edusamme sihtvaldkondades, nt teadlaste töölevõtmise avatud ja õiglane kord või teadusteabe parem liikumine. Aruandest nähtub, et teatavaid edusamme on tehtud, kuid isegi kõige edukamates teadusasutustes on siiani probleeme, mis tuleb lahendada enne, kui saabub ELi juhtide poolt Euroopa teadusruumi jaoks kehtestatud tähtaeg, st 2014. aasta. Ka parimate ja halvimate asutuste vaheline erinevus on märkimisväärne (MEMO/13/807).

Euroopa teaduse ja innovatsiooni volinik Máire Geoghegan-Quinn ütles: „Sellest aruandest on näha, et teha on veel palju. Investeerimine teadus- ja arendustegevusse on ülioluline, kuid meil on vaja täielikult toimivaid teadus- ja innovatsioonisüsteeme, et kasutada seda raha parimal võimalikul viisil. Nüüd peaksid kõik ELi liikmesriigid ning teadus- ja uurimistöö rahastajad Euroopa teadusruumi edendamist jõuliselt tagant tõukama.”

Euroopa teadusruumi eesmärk on võimaldada teadlastel, teadusasutustel ja äriühingutel piiriüleselt paremini liikuda, konkureerida ja koostööd teha. See tugevdaks ELi liikmesriikide teadussüsteeme, suurendaks nende konkurentsivõimet ja võimaldaks neil teha tõhusamat koostööd peamiste probleemide lahendamiseks.

Isegi kui aruandes rõhutatakse, et edusamme on tehtud kõigis sihtvaldkondades, tõstetakse esile mitut punkti, mis jätkuvalt muret valmistavad, sh:

  1. avaliku sektori investeeringud teadus- ja arendustegevusse moodustavad paljudes liikmesriikides järjest väiksema osa riigi kogueelarvest;

  2. riikide teadusprogramme täidetakse endiselt erinevate eeskirjade järgi (nt aruandluse korral), mis muudab riikidevahelise teaduskoostöö keeruliseks;

  3. selliste taristute arendamine ja rakendamine nagu nt väga võimsad laserid või ülisuured teleskoobid on jäänud rahaliste, halduslike ja poliitiliste takistuste taha ning teiste liikmesriikide teadlastel ei ole tihti siseriiklike eeskirjade või suurte sisenemiskulude tõttu neile juurdepääsu;

  4. avatud, läbipaistvate ja tulemustel põhinevate värbamistavade kohaldamine kõigi teadusvaldkonna ametikohtade suhtes ei ole ikka veel laialt levinud; nt EURAXESS tööportaali kaudu teavitatakse Euroopa tasandil vaid vähem kui pooltest vabadest töökohtadest; see pärsib teadlaste liikuvust ja selle tulemusena ei pruugi alati töökohta saada kõige parem kandidaat;

  5. soolise ebavõrdsuse tõttu jäävad naisteadlaste anded kasutamata; selles Euroopa teadusruumi valdkonnas on edu kõige vähem märgata;

  6. suhteliselt vähesed Euroopa teadlased töötavad tööstuses ja neil teadlastel ei ole piisavat ettevalmistust tööturu jaoks.

Taustteave

ELi liidrid on korduvalt rõhutanud Euroopa teadusruumi loomise tähtsust ning Euroopa Ülemkogu 2011. aasta veebruari ja 2012. aasta märtsi järeldustes on tähtajaks määratud 2014. aasta.

Aruanne on esitatud üks aasta pärast teatise „Euroopa teadusruumi partnerluse tugevdamine tipptaseme ja kasvu saavutamiseks vastuvõtmist; viimases määratleti meetmed, mida liikmesriigid Euroopa teadusruumi loomiseks võtma peaksid. Aruanne loob faktipõhise aluse Euroopa teadusruumi põhjalikuks hindamiseks, mis toimub 2014. aastal.

Komisjoni ettepanekutes Euroopa teadusruumi loomiseks keskendutakse viiele kesksele arendamist nõudvale prioriteedile:

  1. riiklike teadussüsteemide tõhustamine;

  2. riikidevahelise koostöö ja konkurentsi tugevdamine, sealhulgas oluliste teadustegevuse infrastruktuuride loomine ja tõhus toimimine;

  3. avatum tööturg teadlastele;

  4. sooline võrdõiguslikkus ja selle rakendamine organisatsioonides, mis teostavad ja valivad välja teadusprojekte; ning

  5. teaduslike teadmiste optimaalne liikumine ja siire, sealhulgas digitaalsete vahendite kaudu.

Euroopa teadusruumi eduaruandes kasutati mitmest allikast saadud teavet, eelkõige 2013. aasta riiklikes reformikavades sisalduvat teavet ja Teadusuuringute Ühiskeskuse Tulevikutehnoloogiate Instituudi esitatud meetmete nimekirja. Komisjon korraldas ka kõigi liikmesriikide ja ELi teadusuuringute programmiga ühinenud riikide teadust rahastavate ja edendavate organisatsioonide uuringu; kõnealust teavet täiendati MORE 2 uuringuga ja 2013. aasta teadlaste aruandega, mis avaldati eraldi EURAXESS portaalis. Meetmete nimekirja koostasid enamasti riikide ametiasutused komisjoni palvel.

Lisateavet leiate veebisaidilt:

Euroopa teadusruum

EURAXESS portaal

Kontaktisikud:

Michael Jennings (+32 2 296 33 88) Twitter: @ECSpokesScience

Inma Martinez Garcia (+32 2 298 73 03)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site