Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 19. september 2013

Uus uuring kinnitab, et käibemaksu on laekunud eeldatust miljardite võrra vähem

Vastavalt liikmesriikides pettusevastase võitluse valdkonnas korraldatud uuringule laekus 2011. aastal käibemaksu ettenähtust hinnanguliselt 193 miljardit eurot (s.o 1,5% SKPst) vähem. Põhjuseks on kas maksude tasumata või kogumata jätmine. Komisjoni rahastatud uuring on üks osa Euroopa käibemaksusüsteemi reformist ja komisjoni üldisemast maksudest kõrvalehoidumise vastasest tööst. Uuringus on üksikasjalikult välja toodud, kui palju oleks pidanud käibemaksu laekuma ja kui palju seda 26 liikmesriigis aastatel 2000–2011 tegelikult laekus. Samuti esitatakse seal käibemaksu alalaekumise põhitegurid ja ülevaade sellest, kuidas majanduskriis on mõjutanud käibemaksu laekumist.

Komisjoni maksundusvolinik Algirdas Šemeta märkis selle kohta järgmist: „Saamata jääv käibemaksusumma on vastuvõetamatult suur, arvestades eelkõige seda, mida kõike saaks selle rahaga ära teha riikide rahandusolukorra parandamiseks. Samas võib uuringutulemustes leida ka midagi positiivset. Need annavad tunnistust sellest, et meie ulatuslik käibemaksusüsteemi reform, maksudest kõrvalehoidumise vastased ELi meetmed ja liikmesriikidele antud soovitused reformida oma maksusüsteemi teenivad kõik õiget eesmärki. Probleem on meile teada. Me oleme leidnud sellele lahendused ja nüüd on liikmesriikide käes kord tegutsema hakata. Praegu avaldatud näitajate alusel on võimalik edaspidi hinnata käibemaksunõuete täitmist.”

Käibemaksupuudujääk on erinevus eeldatavalt laekuva maksusumma ja tegelikult kogutud maksusumma vahel. Kuigi maksude tasumata jätmine on kindlasti alalaekumise üks oluline tegur, ei teki maksupuudujääk siiski üksnes pettuste tõttu. Käibemaksu tasumata jätmise põhjusteks võivad muu hulgas olla ka pankrotid, maksejõuetus, statistikavead, maksuviivitused ja maksustamise vältimine. Seepärast on vaja käibemaksupuudujäägi kõrvaldamisega tegelda mitmekülgselt.

Kõigepealt peavad liikmesriigid võtma resoluutsema hoiaku seoses maksudest kõrvalehoidumisega ja kehtestama rangemad täitemeetmed. Tänu 2011. aastal käivitatud käibemaksureformile on juba astutud olulisi samme, et paremini võidelda käibemaksupettuste vastu (vt IP/11/1508). Näitena võib tuua 2013. aasta juulis vastu võetud nn kiirreageerimismehhanismi, mis võimaldab liikmesriikidel sujuvamalt ja tõhusamalt tegelda ulatuslike käibemaksupettustega (vt IP/12/868).

Teise asjaoluna tuleks märkida, et mida lihtsam on süsteem, seda lihtsam on maksumaksjal ka eeskirju järgida. Seetõttu on komisjoni peatähelepanu suunatud sellele, kuidas lihtsustada käibemaksusüsteemi ettevõtjate jaoks kogu Euroopas. Näiteks on alates selle aasta algusest kasutusel uued ja lihtsamad e-arve võimalused ning väikeettevõtjate kohta kehtivad erisätted (vt IP/12/377). Lähinädalate jooksul tehakse ettepanek võtta kogu ELis kasutusele käibemaksu standardvorm. Alates 1. jaanuarist 2015 võetakse e-teenuste ja telekommunikatsiooni valdkonnas kasutusele nn ühe akna süsteem, tänu millele peaks paranema maksukohustuse täitmine, kuna käibemaksumenetlused lihtsustuvad ettevõtjate jaoks ja neil on võimalik esitada ühtne maksudeklaratsioon kõigi oma tegevusvaldkondade kohta kogu ELis (vt IP/12/17).

Liikmesriigid peavad reformima oma riiklikku maksusüsteemi nii, et paraneks maksukohustuse täitmine, muutuks võimatuks maksudest kõrvalehoidumine ja maksustamise vältimine ning tõhustuks maksude kogumine. Komisjon on andnud selle kohta selged suunised igale riigile eraldi esitatud soovitustes (vt SPEECH/13/480). Täna esitatud aruandes viidatakse ka asjaolule, et maksukohustuse täitmata jätmise üheks põhjuseks võivad olla ka eri maksumääradega keerulised maksusüsteemid. Seepärast peaksid liikmesriigid pöörama erilist tähelepanu komisjoni järjekordsele üleskutsele laiendada riigi maksubaasi ning piirata maksuvabastuse ja -vähenduse võimalusi. Sellega mitte üksnes ei lihtsustata maksusüsteemi, vaid võimaldatakse liikmesriikidel vältida tavapärase käibemaksumäära tõstmist.

Taustteave

2011. aasta detsembris esitas komisjon Euroopa käibemaksusüsteemi reformimise põhjaliku strateegia (vt IP/11/1508; MEMO/11/874).

Viimane uuring ELi käibemaksupuudujäägi kohta avaldati 2009. aastal ja see hõlmab aastaid 2000–2006 (vt IP/09/1655)

Täpsema teabe saamiseks vt MEMO/13/800

Täielik aruanne on saadaval aadressil

http://ec.europa.eu/taxation_customs/common/publications/studies/index_en.htm

Kontaktisikud:

Emer Traynor (+32 2 292 15 48)

Natasja Bohez Rubiano (+32 2 296 64 70)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site