Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 17. september 2013

Euroopa Komisjon astub otsustavaid samme seaduslike mõnuainete vastu

Euroopa Komisjon tegi täna ettepaneku tugevdada Euroopa Liidu suutlikkust võtta meetmeid nn seaduslike mõnuainete vastu. Viimaste puhul on tegemist uute psühhoaktiivsete ainetega, mida kasutatakse alternatiivina ebaseaduslikele uimastitele nagu kokaiin ja ecstasy. Komisjoni täna esildatud ettepanekutega nähakse ette kahjulike psühhoaktiivsete ainete kiire turult kõrvaldamine, ohustamata seejuures nende erinevaid seaduslikke tööstuslikke ja kaubanduslikke kasutusotstarbeid. Ettepanekute puhul võetakse arvesse Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Europoli hoiatusi probleemi ulatuse kohta ning 2011. aasta aruannet, milles leiti, et ELi praegu uute psühhoaktiivsete ainetega tegelemiseks kasutatavat mehhanismi on vaja tugevdada (IP/11/1236).

Tänase ettepaneku esitasid ühiselt asepresident Viviane Reding, asepresident Antonio Tajani ja volinik Joe Borg.

„Seaduslikud mõnuained on Euroopas üha suurenev probleem ning kõige suuremas ohus on noored. Piirideta siseturg eeldab seda, et probleemi lahendamiseks on vaja ühiseid ELi eeskirju," sõnas Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Täna paneme ette uusi psühhoaktiivseid aineid käsitlevate ELi õigusaktide rangemaks muutmise, et kiirendada ja tõhustada ELi reageerimisvõimet, luues sealhulgas võimaluse kahjulike ainete ajutiseks ja viivitamata kõrvaldamiseks turult.”

Uued psühhoaktiivsed ained on üha kasvav probleem. ELis avastatud uute psühhoaktiivsete ainete arv on ajavahemikus 2009–2012 kolmekordistunud. 2013. aastal on siiani teavitatud igal nädalal mõnest uuest ainest. See on probleem, mis tuleb lahendada Euroopa tasandil. Ainete kättesaadavus internetis suureneb ja need levivad kiiresti ELi riikides: 80% uutest psühhoaktiivsetest ainetest avastatakse enamas kui ühes ELi riigis.

Kõige suuremas ohus on noored. 2011. aasta Eurobaromeetri uuringust „Noorte suhtumine uimastitesse” ilmneb, et keskmiselt 5% ELi noortest on tarbinud kõnealuseid aineid vähemalt korra elus, kusjuures kõige suurem on selliste noorte osakaal Iirimaal (16 %), millele järgnevad ligikaudu 10%-ga Poola, Läti ja Ühendkuningriik. Need ained kujutavad endast suurt ohtu rahvatervisele ja ühiskonnale tervikuna (vt 2. lisa).

Uute psühhoaktiivsete ainete tarbimine võib lõppeda surmaga. Näiteks põhjustas aine 5-IT neljas ELi riigis teadaolevalt üksnes viie kuu jooksul (2012. aasta aprillist augustini) 24 inimese surma. Amfetamiini jäljendavat ainet 4-MA seostati 21 surmaga neljas ELi riigis ainuüksi aastatel 2010–2012.

Euroopa peab võtma jõulisi ja otsustavaid meetmeid. 2005. aastal loodud ja praegu kehtiv süsteem uute uimastite avastamiseks ja keelustamiseks ei vasta enam eesmärgile. Komisjoni ettepanek tõhustab ja kiirendab liidu suutlikkust uute psühhoaktiivsete ainetega võitlemisel tänu järgmistele meetmetele.

    Kiirem menetlus: praegu võtab ühe aine ELis keelustamine aega vähemalt kaks aastat. Tulevikus väheneb see aeg vaid 10 kuuni (vt 1. lisa). Eriti rasketel juhtudel on menetlus veelgi lühem, kuna võimaldatakse ka ainete kohest turult kõrvaldamist üheks aastaks. Selle meetmega tagatakse, et aine ei ole enam tarbijatele kättesaadav, samal ajal viiakse läbi täielik riskihinnang. Praegune süsteem ei võimalda ajutiste meetmete kohaldamist ja enne aine kättesaadavust piirava ettepaneku esitamist peab komisjon ootama ära täieliku riskihindamise aruande.

  • Proportsionaalsem süsteem: uus süsteem võimaldab astmelist lähenemist, mille puhul kehtestatakse keskmise ohtlikkusega ainete suhtes tarbijaturupiirangud ning suurt ohtu kujutavate ainete suhtes laialdased turupiirangud. Kriminaalõiguse sätteid kohaldatakse üksnes kõige kahjulikumate ja tarbijate tervist ohustavate ainete suhtes, nagu on näiteks ebaseaduslikud uimastid. Kehtiva süsteemi järgi on liidu võimalused ahtad – kas ELi tasandi meetmete kehtestamata jätmine või hoopis täielike turupiirangute ja kriminaalkaristuste kehtestamine. Võimaluste puudumine tähendab, et praegu jätab liit mitme kahjuliku aine puhul tegutsemata. Uus süsteem võimaldab liidul lahendada rohkem juhtumeid ning käsitleda neid proportsionaalsemalt, kohandades meetmed riskidele vastavaks ning arvestades seaduslikke kaubanduslikke ja tööstuslikke kasutusotstarbeid.

Selleks et komisjoni ettepanekud muutuksid õiguslikult siduvaks, tuleb Euroopa Parlamendil ja nõukogu raames tegutsevatel ELi liikmesriikidel see vastu võtta.

Taustteave

ELi uimastistrateegias (2013–2020) on sätestatud ELi uimastipoliitika prioriteedid. Selles nimetatakse uute psühhoaktiivsete ainete turuletulekult ja kiiret levikut uue probleemina, mida on vaja jõuliselt käsitleda, tugevdades muu hulgas olemasolevaid ELi õigusakte.

Viimastel aastatel on ELis avastatud igal nädalal keskmiselt üks uus psühhoaktiivne aine ja tõenäoliselt nende arv lähiaastatel kasvab. 1997. aastast alates on liikmesriigid avastanud üle 300 aine ning nende arv kolmekordistus ajavahemikul 2009–2012 (24-lt 2009. aastal 73-ni 2012. aastal).

Kehtiva ELi õigusakti, nõukogu otsuse 2005/387/JSK kohaselt võib komisjon teha liikmesriikidele ettepaneku kohaldada uute ainete suhtes kriminaalmeetmeid. Tänu sellele mehhanismile on piiravad meetmed ja kriminaalkaristused kehtestatud üheksa aine puhul. Viimati 2010. aastal pani komisjon ette ja kehtestas ELi ülese keelu ecstacy-laadse uimasti mefedrooni suhtes (MEMO/10/646) ning 2013. aasta alguses amfetamiinilaadse uimasti 4-MA suhtes (IP/13/75). 2013. aasta juunis tegi komisjon ka ettepaneku keelustada sünteetiline uimasti 5-IT (IP/13/604).

2011. aasta aruandes leiti, et praegusel süsteemil on olnud raskusi rohkete uute turulejõudvate ainetega toimetulekuga. Piiravate meetmete kehtestamine ühe aine suhtes võtab kaks aastat. Kurjategijatel on seejärel võimalik kontrollimeetmetest kõrvale hoida väheste muudatuste tegemisega aine keemilises struktuuris, mis ei vähenda aga selle kahjulikku mõju. Lisaks takistab liidu tegutsemisvõimet praeguse süsteemi kahetine olemus – kas kriminaalmeetmed või meetmetest loobumine. Süsteemil puuduvad tõhusad võimalused kontrollimeetmete kehtestamiseks, mis võimaldaksid kiiret ja sihipärast tegutsemist.

Tänased ettepanekud on esitatud vastuseks Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) ja Europoli pidevatele hoiatustele. Samuti on need vastuseks Euroopa Parlamendi ja liikmesriikide üleskutsetele (vt 2011. aasta nõukogu järeldused) ajakohastada nõukogu otsust 2005/387.

Lisateave

Euroopa Komisjoni uimastite vastase võitluse poliitika:

http://ec.europa.eu/justice/anti-drugs/index_et.htm

2011. aasta Eurobaromeetri uuring „Noorte suhtumine uimastitesse”

http://ec.europa.eu/public_opinion/flash/fl_330_en.pdf

Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse Euroopa uimastiprobleemide aruanne 2013:

http://www.emcdda.europa.eu/edr2013

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

1. lisa

2. lisa

Uute psühhoaktiivsete ainete levik ELis

Liikmesriik

EMCDDAle teataminei alates 2005. aastast

Esmateatedii EMCDDAle alates 2005. aastast

Tarvitamise levimus (15–24-aastaste seas) – Eurobaromeeter 2011

Austria

43

11

4%

Belgia

79

8

4,8%

Bulgaaria

108

8

3,4%

Küpros

0

0

1,6%

Horvaatia

41

0

-

Tšehhi Vabariik

60

3

4%

Taani

62

10

3,8%

Eesti

0

0

6,2%

Soome

98

49

1%

Prantsusmaa

61

10

5,2%

Saksamaa

127

35

3,7%

Kreeka

34

0

1,6%

Ungari

91

10

1,9%

Iirimaa

18

4

16,3%

Itaalia

65

4

0,8%

Läti

30

8

8,8%

Leedu

4

1

5,2%

Luksemburg

3

0

6,8%

Malta

18

1

0,3%

Madalmaad

6

5

3,4%

Poola

28

12

9%

Portugal

4

0

5,8%

Rumeenia

2

0

3,3%

Slovakkia

35

0

3,1%

Sloveenia

23

0

6,6%

Hispaania

24

4

4,9%

Rootsi

116

33

3,3%

Ühendkuningriik

123

58

8,2%

Kokku

1303

274

ELi keskmine 5%

Allikad: EMCDDA, Euroopa uute uimastite andmebaas ning Euroopa Komisjon, Eurobaromeetri kiiruuring nr 330, Noorte suhtumine uimastitesse 2011.

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

i :

Liikmesriikidel ei ole kohustust teavitada EMCDDAd kõigist avastatud uutest psühhoaktiivsetest ainetest, kuid neid kutsutakse üles seda tegema. Seetõttu on uute psühhoaktiivsete ainete arvnäitajad igas liikmesriigis tõenäoliselt suuremad.

ii :

Ainest esmakordne teatamine EMCDDAle.


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website