Navigation path

Left navigation

Additional tools

Tervisealast ebavõrdsust käsitleva aruande kohaselt on keskmise eeldatava eluea ja laste suremuse näitajate erinevused kogu ELis vähenenud.

European Commission - IP/13/823   09/09/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 9. september 2013

Tervisealast ebavõrdsust käsitleva aruande kohaselt on keskmise eeldatava eluea ja laste suremuse näitajate erinevused kogu ELis vähenenud.

Varasemates uuringutes ilmnenud suur erinevus ELi riikide vahel keskmise eeldatava eluea ja laste suremuse osas, on Euroopa Komisjoni täna avaldatud aruande kohaselt vähenenud. ELi 27 liikmesriigi arvestuses vähenes erinevus pikima ja lühima keskmise eeldatava eluea vahel meeste puhul 17 % (ajavahemikul 2007–2011) ja naiste puhul 4 % (ajavahemikul 2006–2011). Näitajate erinevus kõige suurema ja kõige väiksema laste suremusega ELi riikide vahel vähenes 15,2-lt 7,3-le iga 1000 elussünni kohta (ajavahemikul 2001–2011). Kõnealusel ajavahemikul vähenes keskmine laste suremus ka kogu Euroopa Liidu kohta 5,7-lt 3,9-le iga 1000 elussünni kohta. Aruandes osutatakse teatavale positiivsele arengule tervisealast ebavõrdsust käsitleva ELi strateegia rakendamisel, kuid jõutakse siiski järeldusele, et nii kohalikul, riiklikul kui ka ELi tasandil on vaja võtta rohkem meetmeid.

Euroopa tervishoiuvolinik Tonio Borg ütles: „Tervisealane ebavõrdsus oodatava eluea ja eelkõige laste suremuse osas on Euroopa Liidus viimase paari aasta jooksul märkimisväärselt vähenenud. See on julgustav, kuid nagu käesolevas aruandes rõhutatakse, peame ka edaspidi tegema suuri jõupingutusi, et vähendada veelgi tervisenäitajate erinevusi sotsiaalsete rühmade, piirkondade ja liikmesriikide vahel. Meetmete võtmine tervisealase ebavõrdsuse kaotamiseks kogu Euroopa Liidus, peab jääma prioriteediks kõikidel tasanditel.”

Tervisealane ebavõrdsus riikide, piirkondade ja sotsiaalsete rühmade vahel

  • Kõige kõrgem on meeste eeldatav eluiga Rootsis — 79,9 aastat. Erinevus liikmesriigiga, kus eeldatav eluiga on madalaim (68,1), on ligikaudu 12 aastat.

  • Naiste eeldatav eluiga on kõige kõrgem Prantsusmaal — 85,7 aastat. Erinevus liikmesriigiga, kus eeldatav eluiga on madalaim (77,8), on 8 aastat.

  • Meeste puhul on tervena elatud aastate arvestuses erinevus ELi madalaima ja kõrgeima näitaja vahel 19 aastat (2011. aasta andmed). Naiste puhul on see näitaja peaaegu sama – 18,4 aastat.

  • 2010. aastal oli oodatava eluea erinevus sünnihetkel ELi rohkem ja vähem arenenud piirkondade vahel meeste puhul 13,4 aastat ja naiste puhul 10,6 aastat.

  • Samal aastal oli ELi seitsmes piirkonnas laste suremus suurem kui 10 surma 1000 elussünni kohta. Seega oli kõnealune näitaja rohkem kui 2,5 korda ELi keskmisest (4,1/1000) kõrgem.

  • 2010. aastal oli kõrgema ja madalaima haridustasemega 30aastaste meeste eeldatava eluea erinevus liikmesriigiti 3–17 aastat. Naiste puhul oli erinevus veidi väiksem, ulatudes 1–9 aastani.

Tervisealase ebavõrdsuse põhjused

Aruandes vaadeldakse erinevaid tegureid, mis põhjustavad tervisealast ebavõrdsust ning jõutakse järeldusele, et sotsiaalset ebavõrdsust tervishoiu valdkonnas mõjutavad erinevused igapäevaelu tingimustes ja muudes asjaoludes nagu sissetulek, töötuse määr ja haridustase. Aruande koostamise käigus leiti mitmeid seoseid tervist ohustavate tegurite, sealhulgas tubaka tarbimise ja ülekaalulisuse ning sotsiaalmajanduslike olude vahel.

Tervisealase ebavõrdsuse vähendamine Euroopa Liidus

2009. aastal võttis komisjon vastu tervisealase ebavõrdsuse vähendamise strateegia „Solidaarsus ja tervishoid: tervisealase ebavõrdsuse vähendamine ELis”. Täna avaldatud eduaruandes vaadeldakse, kui kaugele oleme jõudnud strateegias esile toodud viies olulisemas valdkonnas: 1) inimeste võrdväärne tervislik seisund kui osa üldisest sotsiaalsest ja majandusarengust, 2) alusandmete ja -teadmiste parandamine, 3) kogu ühiskonna panuse suurendamine, 4) ebasoodsas olukorras olevate rühmade vajaduste rahuldamine ja 5) ELi poliitikastrateegia panuse suurendamine.

Komisjoni meetmete eesmärk on toetada nii poliitika kujundamist ELi liikmesriikides kui ka suurendada ELi poliitika panust tervisealase ebavõrdsuse vähendamisse. Selle eesmärgi saavutamisel on oluline tähtsus aastatel 2011–2014 rakendataval ühismeetmel.

Tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks on oluline saavutada strateegiaga „Euroopa 2020” ette nähtud kaasava majanduskasvu eesmärgid. 2013. aasta veebruaris võttis komisjon sotsiaalsete investeeringute paketi raames vastu dokumendi „Investeeringud tervishoidu”. Kõnealune dokument tugevdab ELi tervisepoliitika ja liikmesriikide tervishoiusüsteemide reformide vahelist seost ning sisaldab näiteid selle kohta, kuidas arukalt investeerida, et tagada tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus, parandada inimeste tervist ning vähendada tervisealast ebavõrdsust.

Tervisealaseid investeeringuid kogu Euroopa Liidus toetatakse ELi terviseprogrammi, ühtekuuluvus- ja struktuurifondide ning teadus- ja uuendustegevuse fondi (Horisont 2020) vahenditest.

Rohkem teavet ELi meetmete kohta tervisealase ebavõrdsuse vähendamiseks leiate aadressil

http://ec.europa.eu/health/social_determinants/policy/index_en.htm

Volinik Tonio Borgi veebileht:
http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/borg/index_en.htm

Jälgige meid Twitteris: @EU_Health

Kontaktisikud:

Fréderic Vincent (+32 2 298 71 66)

Aikaterini Apostola (+32 2 298 76 24)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website