Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 4. september 2013

Euroopa Komisjoni tegevuskava varipangandusega kaasnevate riskide vähendamiseks

Euroopa Komisjon võttis täna vastu varipangandust käsitleva teatise ja tegi ettepaneku kehtestada uued rahaturufondide eeskirjad.

Teatises jätkatakse eelmisel aastal varipangandust käsitlevas rohelises raamatus algatatud teemat (IP/12/253). Selles tehakse kokkuvõte komisjoni senisest tööst ja nähakse ette võimalikud edasised meetmed selles tähtsas valdkonnas.

Esimene meede ehk uute rahaturufondide eeskirjade kavand avalikustatakse täna. Uute eeskirjadega soovitakse tagada, et rahaturufondid suudaksid halvenenud turutingimustes osakute tagasivõtmise survega paremini toime tulla. Selleks suurendatakse nende likviidsusprofiili ja stabiilsust.

Siseturu volinik Michel Barnier teatas: „Oleme seni panku ja turge terviklikult reguleerinud. Nüüd aga peame eraldi käsitlema varipangandussüsteemiga kaasnevaid riske. Varipangandusel on reaalmajanduse rahastamisel oluline roll ning meil tuleb tagada selle läbipaistvus. Samuti tuleb kindlustada, et teatavate finantsüksuste ja -turgude tugevdamisega saavutatud kasu ei hakka vähendama finantsriskide liikumine vähem reguleeritud sektoritesse.”

Taust

Varipangandus on krediidivahendussüsteem, mis hõlmab tavapärase pangandussüsteemi väliseid üksusi ja tegevusalasid. Varipanku ei reguleerita samamoodi nagu panku, kuigi nende tegevus on samalaadne. Finantsstabiilsuse nõukogu hinnangul oli üleilmse varipangandussüsteemi maht 2011. aastal ligikaudu 51 triljonit eurot, mis moodustab 25–30% kogu finantssüsteemist ja pool pankade varade mahust. Seepärast on varipangandusel Euroopa finantssüsteemi seisukohast süsteemne tähtsus.

Alates 2007. aastal alanud finantskriisist on Euroopa Komisjon Euroopa finantsteenuste sektorit põhjalikult reforminud, et luua tugev ja stabiilne finantssektor, mis on reaalmajanduse üks aluseid. Selleks tuleb kõrvaldada kriisi tagajärjel ilmsiks tulnud puudused ja probleemid. Kuna uued panganduseeskirjad võivad suunata teatava pangandustegevuse vähem reguleeritud varipangandussektorisse, tuleb astuda samme vältimaks riskide kuhjumist sellesse sektorisse.

Rahaturufondid on finantseerimisasutuste, äriühingute ja valitsuste lühiajalise rahastamise oluline allikas. Euroopas hoiavad rahaturufondid ligikaudu 22% valitsuste või ettevõtlussektori emiteeritud lühiajalistest võlaväärtpaberitest. Pangandussektori emiteeritud lühiajalistest võlakirjadest hoiavad nad koguni 38%. Kuna rahaturufondid on pangandussektori ning riigi ja ettevõtterahandusega süsteemselt seotud, on nende tegevus olnud varipanganduse vallas rahvusvahelisel tasandil tehtava töö keskmes.

Varimajandust käsitleva teatise ja rahaturufondide eeskirjade kavandi peamised punktid

Teatises on välja toodud peamised varipangandussüsteemiga seotud probleemid ja meetmed, mida on juba võetud varipangandusega kaasnevate riskide vähendamiseks, nagu riskifondide tegevust reguleerivad eeskirjad (vt MEMO/10/572) ning pankade ja reguleerimata osaliste suhete tugevdamine (väärtpaberistamise positsioonidega seotud sätted läbivaadatud kapitalinõuete õiguses – MEMO/13/272).

Teatises on ka kindlaks määratud prioriteetsed valdkonnad, milles komisjon kavatseb meetmeid võtta.

  1. Rahaturufondide raamistiku kehtestamine. Täna esitletud uued eeskirjad (MEMO/13/764) hõlmavad Euroopas asuvaid või müüdavaid rahaturufonde ja nende eeskirjade eesmärk on tugevdada selliste fondide likviidsusprofiili ja stabiilsust.

  • Likviidsuse juhtimine: vähemalt 10% rahaturufondide portfellist peab koosnema varadest, mille lõpptähtaeg on kuni üks päev, ja veel 20% varadest, mille lõpptähtaeg on kuni üks nädal. See nõue võimaldab rahaturufondidel maksta vahendid tagasi investoritele, kes soovivad need fondist lühikese etteteatamisajaga välja võtta. Vältimaks olukorda, kus ebaproportsionaalne osa rahaturufondi vara puhasväärtusest jääb ühe emitendi arvele, määratakse ühe emitendiga seotud riskipositsiooni piirmääraks 5% rahaturufondi portfelli väärtusest. Tavapäraste rahaturufondide puhul võiks ühe emitendi osa olla kuni 10% portfellist.

  • Stabiilsus: võttes arvesse püsivat vara puhasväärtust ja rahaturufondide kalduvust nõuda osakute nimiväärtuses tagasivõtmise stabiliseerimiseks sponsortoetust, nähakse uute eeskirjadega sellistele rahaturufondidele ette kindlaksmääratud kapitalipuhvri kehtestamine. Selline puhver aktiveeritaks osakute stabiilse tagasivõtmise toetuseks juhul, kui rahaturufondide investeerimisvara väärtus väheneb.

  1. Varipangandussektori läbipaistvus. Riskide tulemuslikuks jälgimiseks ja vajaduse korral sekkumiseks tuleb koguda selle sektori kohta üksikasjalikke, usaldusväärseid ja ulatuslikke andmeid.

  2. Väärtpabereid käsitlevad õigusaktid ja väärtpaberite kaudu finantseerimise tehingutega (peamiselt väärtpaberite laenu- ja tagasiostutehingud) seotud riskid. Need tehingud võivad aidata kaasa finantsvõimenduse suurenemisele ning tugevdada finantssüsteemi protsüklilist olemust, mis muudab finantssüsteemi haavatavaks hoiuste väljavoolu ja finantsvõimenduse äkilise vähendamise suhtes. Lisaks muudab nende turgude läbipaistmatu olemus raskeks omandiõiguste kindlakstegemise (kes omab mida?) ja riskikontsentratsiooni jälgimise ning vastaspoolte kindlakstegemise (kellel on nõuded kelle vastu?).

  3. Pankadega seotud vastastikmõju käsitleva raamistiku kehtestamine. Varipangandussüsteemi ja ülejäänud finantssektori, eelkõige reguleeritud pangandussüsteemi omavahelise seotuse kõrge tase on üks peamisi negatiivse mõju ülekandumise riski allikaid. Nende riskide vähendamiseks tuleks karmistada pankade suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid seoses reguleerimata finantsüksustega tehtavate tehingutega.

Lisaks pööratakse erilist tähelepanu varipanganduse üksuste ja tegevuse järelevalve korrale, et tagada spetsiifiliste riskide asjakohane käsitlemine. Teatavaid valdkondi, nagu pangandussektoriväliste finantseerimisasutuste kriisilahenduse vahendite loomine ja pangandussüsteemi struktuurireform, tuleb veel analüüsida, mistõttu neid käsitletakse hiljem.

Üldine eesmärk on tagada, et finantssektorit ohustavad võimalikud süsteemsed riskid on kaetud ning et õigusliku arbitraaži võimalused on piiratud, et tugevdada turu usaldusväärsust ning suurendada hoiustajate ja tarbijate usaldust.

Komisjoni teatis on kooskõlas finantsstabiilsuse nõukogu soovitustega, mis kinnitatakse 5.–6. septembril 2013 Peterburis toimuval G20 tippkohtumisel.

Vt ka MEMO/13/763 (varipangandus) ja MEMO/13/764 (rahaturufondid).

Lisateave

http://ec.europa.eu/internal_market/finances/shadow-banking/index_en.htm

http://ec.europa.eu/internal_market/investment/money-market-funds/index_en.htm

Kontaktisikud:

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website