Navigation path

Left navigation

Additional tools

Üha suurem osa asulate reoveest jõuab veepuhastusjaama

European Commission - IP/13/768   07/08/2013

Other available languages: EN FR DE DA ES NL IT SV PT FI EL CS HU LT LV MT PL SK SL BG RO HR

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 7. august 2013

Üha suurem osa asulate reoveest jõuab veepuhastusjaama

Uusimad andmed reovee puhastamise kohta Euroopas osutavad, et selle kogumisel ja käitlemisel on tehtud märkimisväärseid edusamme, kuigi erinevused liikmesriikide vahel on endiselt suured. Esirinnas on näiteks Austria, Madalmaad ja Saksamaa, kellel on ELi miinimumnõuded reoveepuhastuse alal enamasti täidetud ning mitu liikmesriiki on neil kannul. Uued liikmesriigid, kes alustasid tagasihoidlikumalt stardipositsioonilt, on samuti parandanud üldist olukorda reovete kogumisel ja töötlemisel, kuigi nõuetelevastavuse tase on madalam. Edusammudele on kaasa aidanud ELi investeeringutoetus, mida ajavahemikul 2007–2013 anti 14,3 miljardit eurot.

ELi keskkonnavolinik Janez Potočnik sõnas: „Reovee puhastamine näitab ühiskonna tegeliku olemust. Kas me koristame enda järelt või saastame loodust, millest sõltume? Tunnen kergendust, et liigume õiges suunas ning mul on hea meel näha, et komisjoni meetmed, mis hõlmavad rahalist toetust ja vajaduse korral karme õiguslikke meetmeid, on Euroopa kodanikele kasu toonud.

Aruandest selgub, et suurem osa (91%) ELi suurte linnade reoveest puhastatakse põhjalikult, seega on olukord eelmise aruandega (77%) võrreldes palju parem.

Reovee tõhusam käitlemine ja loodusesse sattuva puhastamata reovee koguse vähenemine on aidanud parandada ka suplusvee kvaliteeti (vt IP/13/445). 1990-ndate alguses oli vaid 60% supluskohtade vesi väga hea kvaliteediga, samas kui praegu on see näitaja 78%.

ELi õigusaktide kohaselt, mis võeti vastu juba 1991. aastal, on liikmesriikidel kohustus ehitada asulareovee kogumise süsteemid ning nad peavad tagama, et kogutud reovesi läbib vähemalt teistkordse selitamisega puhastuse, et eemaldada reoveest saasteained. Tundlikes piirkondades, näiteks supelrandade või joogiveehoidlate läheduses, peab kogutud reovee puhastamine toimuma rangemate normide kohaselt.

Uus aruanne hõlmab ajavahemikku 2009–2010. Peamised järeldused olid järgmised:

  • kokku kogutakse suur osa reoveest ning 15 liikmesriiki koguvad kokku kogu reovee. Võrreldes eelmiste tulemustega on kõik liikmesriigid suutnud nõuetelevastavuse taset hoida või on seda parandanud; siiski jäid Bulgaaria, Küpros, Eesti, Läti ja Sloveenia alla 30 % piiri.

  • 82% reoveest läbib teistkordse selitamise, seda on nelja protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise aruande koostamise ajal. Siiski on erinevused väga suured – vanades liikmesriikides oli teistkordse selitamisega töötlemise määr 90-100% ning uute liikmesriikide keskmine oli 39%.

  • 77% reoveest puhastatakse rangemate nõuete kohaselt, et võidelda eutrofeerumise vastu ning vähendada bakteriaalset reostust, mis võivad mõjutada inimeste tervist. EL-12 liikmesriikides on see näitaja keskmiselt vaid 14%, samas kui Austrias, Saksamaal, Kreekas ja Soomes käideldakse sel moel kogu reovesi.

  • Tundliku alana määratletud territooriumi osatähtsus, suurenes eelmise aruandega võrreldes kaks protsendipunkti ning ulatub peaaegu 75%ni. Tulemused paranesid kõige rohkem Prantsusmaal ja Kreekas.

Aruandest selgub, et suurem osa (91%) ELi suurte linnade reoveest puhastatakse põhjalikult, seega on olukord eelmise aruandega (77%) võrreldes palju parem. Siiski on ärevaid noote aruande lisas, kus võrreldakse olukorda 27 Euroopa riigi pealinnas. 27 liikmesriigist on ainult 11 liikmesriigil nõuetekohane reovee kogumise ja töötlemise süsteem. Seda hoolimata asjaolust, et standardid on kehtestatud rohkem kui 20 aastat tagasi.

Taust

Asulareovee puhastamist käsitleva direktiivi kohaselt peavad alevid, linnad ja asulad oma reovee kokku koguma ja seda käitlema. Töötlemata reovesi võib olla saastunud kahjulike bakterite ja viirustega ning ohustab seega inimeste tervist. Töötlemata reovesi sisaldab ka selliseid toitaineid nagu lämmastik ja fosfor, mis võivad kahjustada magevee- ja merekeskkonda, soodustades vetikate ülemäärast vohamist ning kahjustades sel moel teisi eluvorme. Seda protsessi nimetatakse eutrofeerumiseks.

Direktiiviga nähakse ette reovee bioloogiline puhastamine koos teistkordse selitamisega ning eriti tundlike alade valgaladel tuleb reovett põhjalikumalt puhastada. Direktiivis EL 15 liikmesriikide suhtes kehtestatud tähtajad on kõik lõpule jõudnud, kuid EL 12 liikmesriikide tähtaegu on pikendatud ning viimane neist lõpeb 2018. aastal.

Kõnealuse direktiivi rakendamisel on oluline roll ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditel. 2009. aastal eraldati Horvaatiale kanalisatsioonitaristu projektide jaoks 3,5 miljardit eurot. 2010. aastal eraldati Horvaatiale 9,7, Poolale 3,3, Rumeeniale 1,2 ning Ungarile 0,6 miljardit eurot. Kogu programmiperioodiks 2007–2013 on ELi toetus reoveevaldkonna investeeringuteks hinnanguliselt ligikaudu 14,3 miljardit eurot.

Nõuetelevastavus on paremini tagatud nendes riikides, kus kulud hüvitatakse ja rakendatakse põhimõtet „saastaja maksab”. Komisjon toetub nõuetelevastavuse edendamisel peamiselt dialoogile liikmesriikidega, kuid vajaduse korral rakendatakse ka rikkumismenetlusi, millest mõned on algatatud juba 1997. aastal. Praegu on rikkumismenetlusi algatatud 10 liikmesriigi suhtes.

Lisateave

Aruanne on avaldatud aadressil

http://ec.europa.eu/environment/water/water-urbanwaste/implementation/implementationreports_en.htm

Vt ka

http://ec.europa.eu/environment/water/water-urbanwaste/index_en.html

Kontaktisikud:

Joe Hennon (+32 2 295 35 93)

Monica Westeren (+32 2 299 18 30)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website