Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 24. juuli 2013

Konkurentsivõimelisem ja tõhusam julgeoleku- ja kaitsetegevus Euroopas

Mõjukam Euroopa vajab tugevamat ja aktiivsemat ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, see omakorda aga nõuab konkurentsivõimelisemat ja tõhusamat kaitse- ja julgeolekusektorit. Kaitse-eelarve pidev vähendamine ja Euroopa kaitseturu jätkuv killustatus seab ohtu Euroopa suutlikkuse tagada tõhus kaitsevõime ja konkurentsivõimeline kaitsetööstus. Samuti ohustab see Euroopa võimet seista autonoomselt ja tulemuslikult vastu uutele väljakutsetele julgeoleku valdkonnas. Seetõttu tutvustab Euroopa Komisjon täna teatist, milles on esitatud tegevuskava Euroopa kaitse- ja julgeolekusektori tõhususe ja konkurentsivõime suurendamiseks. Teatises nähakse ette meetmed, mille abil tugevdada kaitsesektori siseturgu, edendada konkurentsivõimelisemat kaitsetööstust ning soodustada koostoimet tsiviil- ja militaarvaldkonna teadusuuringute vahel. Lisaks nendele analüüsib komisjon võimalusi teistes sektorites, näiteks energia, kosmose ja kahese kasutusega võimekuse alal. Komisjon kutsub riigi- ja valitsusjuhte pidama 2013. aasta detsembri ülemkogul mõttevahetust selle teatise ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettevalmistatud aruande üle. (MEMO/13/722)

Euroopa Komisjon president José Manuel Barroso ütles: „Ilma ühise kaitsepoliitikata ei ole meil seda kaalu, mida maailmas vajame. Selle toetamiseks tuleb meil tugevdada oma julgeoleku- ja kaitsesektorit. Ajal, mil meil on kasutada vähe vahendeid, on edu võti koostöö ning meil tuleb ühitada soovid ja vahendid, et vältida programmide dubleerimist. On aeg teha rohkem üheskoos; on aeg võtta vastutus ning tegeleda pühendunumalt kaitsekoostööga. Kõike seda loodan ma näha detsembri Ülemkogul.”

Euroopa Komisjoni asepresident ning tööstuse ja ettevõtluse volinik Antonio Tajani märkis: „Nii Euroopa kaitsetööstus kui ka selle tööstuslik baas on vastamisi tõsiste katsumustega. Viimase olukorda õõnestab uute programmide puudus.Kui Euroopa soovib säilitada oma tööstuslikku suutlikkust, et täita meie edasisi sõjalisi vajadusi, ja seeläbi toetada usaldusväärset ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, tuleb Euroopal tegutseda kooskõlastatult. Samamoodi on selge, et tööstuse- ja turuküsimuste käsitlemine avaldab vaid piiratud mõju, kui seda ei toeta sisuline kokkulepe Euroopa tasandil. On eluliselt tähtis, et Euroopa kaitsetööstus säilitaks oma koha maailma juhtiva tööstus- ja uuenduskeskusena, kus luuakse kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti ja ergutatakse majanduskasvu. See ongi täna esitatud plaani suur eesmärk.”

Siseturu ja teenuste volinik Michel Barnier lausus: „Euroopal on vaja usaldusväärset ühist julgeoleku- ja kaitsepoliitikat, et tagada oma julgeolek ja täita maailma ees võetud kohustusi. Julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulemuslikuks muutmisel peame ka tugevdama oma kaitsetööstust ja asjaomaseid turge. Praegused eelarvekärped tähendavad seda, et tulemuste saavutamiseks tuleb meil teha rohkem koostööd ja rohkem üksteisega arvestada. Kaitseküsimused kuuluvad endiselt liikmesriikide suveräänsuse alla ning kogu seda ettevõtmist juhivad just nemad. Komisjon saab neid siiski toetada ja ühtlasi suunata oma poliitika kaitsesektori tugevdamiseks. Käesolev teatis on siinkohal väga hea näide. See annab kõneainet detsembris toimuvale Ülemkogule ning suunab meie tegevust eelseisvatel aastatel.”

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident Catherine Ashton lisas: „EL-il on tahe tegutseda nii oma naabruskonnas kui ka kogu maailmas julgeoleku tagajana, niihästi selleks, et kaitsta omaenda huve, kui ka selleks, et tugevdada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut. Selleks on meil tarvis võimekust. Ning et saavutada võimekust, on oluline tugev tööstusbaas. Samuti on see oluline töökohtade, majanduskasvu ja innovatsiooni seisukohalt. Euroopa Ülemkogu 2013. aasta detsembrikuine kohtumine on annab meile olulise võimaluse arutada Euroopa julgeoleku- ja kaitseküsimuste tuleviku teemadel ning komisjon annab olulise panuse meie vajalikesse kollektiivsetesse jõupingutustesse, milles peavad osalema liikmesriigid, Euroopa välisteenistus ja Euroopa Kaitseagentuur."

Miks tuleb meetmeid võtta ELi tasandil?

On selge, et tulevikus vajaminevate kriitiliste tehnoloogiate ja võimekuse arendamine ja säilitamine käib liikmesriikidel omaette tegutsedes üle jõu. Ehkki julgeoleku- ja kaitseküsimused kuuluvad endiselt liikmesriikide pädevusse, usub komisjon, et Euroopa koostöö edendamiseks saab rohkem ära teha.

See on eriti tähtis seetõttu, et kriis mõjutab tugevalt kogu Euroopa jaoks strateegiliselt tähtsat tööstusharu. Tegemist on ühtlasi ühe suurema tööstussektoriga, mille käive oli üksnes 2012.aastal 96 miljardit eurot, mille heaks töötas 400 000 inimest ja mis aitas kaudselt luua lisaks 960 000 töökohta. Tipptasemel teadustöö selles sektoris on väga olulisel määral mõjutanud kaudselt teisi sektoreid, näiteks elektroonika-, kosmose- ja tsiviillennundussektorit, soodustanud majanduskasvu ning loonud tuhandeid kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti.

Koostöö edendamiseks ja kõnealuse sektori tõhususe suurendamiseks kavatseb komisjon võtte järgmised meetmed:

1. viia ellu julgeoleku- ja kaitseteenuste siseturu loomine. Meede tugineb kahele olemasolevale direktiivile, mis käsitlevad kaitsesektori hanketurgu ja kaitseotstarbeliste toodete üleandmist ELi-siseselt (IP/07/1860). Lisaks käsitleb komisjon turumoonutuste küsimust ja püüab aidata parandada liikmesriikidevahelist tarnekindlust.

2. Euroopa tööstuse konkurentsivõime tugevdamine. Sel eesmärgil töötab komisjon välja kaitsetööstuse poliitika, mille aluseks on kaks põhiliini:

  • toetada konkurentsivõimet – sealhulgas nn hübriidstandardite väljatöötamine julgeoleku- ja kaitseturgude toetuseks ning kaitsesektori jaoks Euroopa lennukõlblikkuse sertifitseerimissüsteemi väljatöötamise võimaluste otsimine;

  • toetada väikesi ja keskmise suurused ettevõtjaid – see hõlmab Euroopa strateegilise klasterpartnerluse väljatöötamist, et luua ühendused teiste klastritega ja toetada kaitsesektoriga seotud väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid üleilmses konkurentsis.

3. Tsiviil-militaarsünergia kasutamine. Rakendada võimalikult ulatuslikult tsiviil-militaarsünergiat, et tagada Euroopa maksumaksjate vahendite tõhusaim kasutamine, eelkõige:

  • koondada oma jõupingutused tsiviil- ja militaarvaldkonnas tehtava uurimistöö võimalikule vastastikusele täiendamisele ning kosmose kahese kasutamise võimalustele;

  • aidata relvajõududel vähendada energiatarbimist.

4. Uute võimaluste uurimine. Suunata Euroopa strateegilist arutelu ja luua tingimused ulatuslikumaks ja sügavamaks koostööks, eelkõige:

  • hinnates ELi enda kahesuguse kasutusega võimekust, mis teatavates julgeolekuvaldkondades saaks täiendada riiklikku võimekust ning millest võiks saada tõhus ja ökonoomne vahend jõudude mitmekordistamisel;

  • teha ettepanekuid ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga seotud teadustöö toetamiseks valdkondades, kus EL vajab kaitsevõimet kõige enam.

Taust – kes ja kuidas kasu saab?

Liikmesriigid säästavad aega ja raha tänu ühtsetele Euroopa standarditele ja sertifitseerimisele, klastrite toetamisele, ülesannete jaotamisele, ühisele teadustööle ja hanketegevusele, energiatõhusamatele armeedele ja kosmosetaristu tõhusamale kasutamisele.

Euroopa julgeolekuvaldkonnaga seotud ettevõtjad, sealhulgas väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad saavad parema ligipääsu turgudele nii ELi piires kui ka väljaspool, ulatuslikuma standardimise ja sertifitseerimise tõttu tekib mastaabisääst ning paremini on võimalik saada osa ELi rahastamisest.

Euroopa maksumaksjal on sellest kasu, kuna kaitsekulutused tehakse targemalt, tsiviil- ja militaarvaldkonna teadus- ja arendustegevuses on vähem topelttegevust, kosmosetaristut kasutatakse tõhusamalt ning säästetakse keskkonda, kuna Euroopa relvajõudude energeetiline jalajälg on väiksem.

Teatis on komisjoni panus 2013. aasta detsembris Ülemkogul toimuvasse kaitseteemalisse arutelusse, mille aluseks on nõukogu 14.detsembri 2012. aasta järeldused. 2012. aasta oktoobris teatas komisjon, et ta valmistab ette Euroopa kaitsesektori strateegia. Komisjoni kaitsesektori rakkerühmal, mis moodustati 2011. aastal, on kogu protsessis täita oluline roll ning Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa välisteenistus on tihedalt seotud rakkerühma tööga.

Lisateave:

Teatis

Kaitsetööstus – koostöö Euroopa kaitsevõime tugevdamiseks

Kaitsealased riigihanked

ELi kaitsetööstuse siseturg on tasapisi avanemas

Kontaktisikud:

Pia Ahrenkilde Hansen (+32 2 295 30 70)

Carlo Corazza (+32 2 295 17 52) Twitter: @ECspokesCorazza

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)


Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website