Navigation path

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 17. juuli 2013

Maksumaksjate raha kaitsmiseks pettuste vastu teeb Euroopa Komisjon ettepaneku luua Euroopa Prokuratuur ja tugevdab OLAFi menetlustagatisi

Euroopa Prokuratuuri loomisega tahab Euroopa Komisjon parandada võimalusi ELi maksumaksja rahaga manipuleerivate petturite vastutuselevõtmiseks. Uue institutsiooni ülesandeks oleks uurida ELi eelarvet kahjustavaid kuritegusid, esitada nendega seoses süüdistusi ja vajaduse korral tuua kurjategijad liikmesriigi kohtu ette. Euroopa Prokuratuur saab olema sõltumatu institutsioon, mille üle teostatakse demokraatlikku järelevalvet.

Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso sõnas: „Nagu lubatud mu 2012. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, esitas komisjon täna ettepaneku Euroopa Prokuratuuri loomiseks. See algatus kinnitab komisjoni pühendumust õigusriigi kaitsmisele, parandab kindlasti maksumaksjate raha kaitsmist ja tõhustab ELi vahendeid kahjustavate pettuste vastu võitlemist. Samuti on komisjon pidanud kinni oma lubadusest tugevdada menetlustagatiste suhtes kohaldatavaid OLAFi menetlusi kooskõlas Euroopa Prokuratuuri kohaldatavate tagatistega.”

„Tänase ettepanekuga täidab Euroopa Komisjon oma lubaduse kohaldada ELi eelarvet kahjustava pettuse suhtes nulltolerantsipoliitikat. Maksumaksja raha puhul loeb iga euro – seda eriti tänases majandusolukorras," sõnas Euroopa Komisjoni asepresident ja õigusküsimuste volinik Viviane Reding. „Maksumaksjate raha taskupistmiseks õiguslünki ärakasutavad kurjategijad ei tohiks pääseda seetõttu, et meil puuduvad nende vastutusele võtmiseks vajalikud vahendid. Olgem ausad – ELi eelarvet ei kaitse mitte keegi peale meie endi. Kutsun liikmesriike ja Euroopa Parlamenti üles seda olulist projekti toetama, et Euroopa Prokuratuur saaks asuda oma ülesandeid täitma 1. jaanuarist 2015.”

Euroopa Prokuratuuri loomine on märk sellest, et ELi eelarve kaitsmise olulisust tunnustatakse kõikjal Euroopas. Institutsioonist saab ühenduslüli liikmesriikide kriminaalõigussüsteemide ja liidu asutuste vahel, kuna esimeste pädevus lõpeb riigipiiriga ja teised ei saa läbi viia kriminaaluurimist,” tähendas ELi pettusevastase võitluse volinik Algirdas Šemeta. „Samas jätkab OLAF oma olulist pettusevastast tööd valdkondades, kus uuel institutsioonil puuduvad tegevusvolitused. Täna esitletud ideed OLAFi juhtimise edasiseks parandamiseks muudavad koos hiljutise reformiga OLAFi tõhusamaks ning suurendavad selle vastutust. Sel viisil saame olla palju edukamad pettustega võitlemisel ja nende ärahoidmisel ELis.

Euroopa Prokuratuuri loomise ettepanekul on lihtne loogika: kuna on olemas liidu eelarve, mida rahastavad kõik ELi liikmesriigid ja mida hallatakse ühiste eeskirjade alusel, siis on vaja ka liidu tasandi vahendeid eelarve tõhusaks kaitsmiseks kogu liidus. Pettuste vastu võitlemise tase on kaitse ja jõustamise vallas ELis praegu väga ebaühtlane. ELi eelarvet kahjustavate kuritegude eest süüdimõistvate otsusteni jõudmine on liikmesriigiti väga erinev ning ELi keskmine on üksnes 42,3% (vt lisa). Paljud juhtumid ei jõuagi kohtusse ning petturid jäävad seaduselünkade ärakasutamise ja maksumaksja raha omastamise eest karistamata. Isegi kui asi jõuab kohtumenetluseni, erineb liikmesriigiti suuresti ELi eelarvet kahjustavate kuritegude eest süüdimõistmise määr.

Euroopa Prokuratuur vastutab selle eest, et kõigi ELi eelarvet kahjustavate pettusejuhtumitega tegeletakse ja nende menetlus saab lõpule viidud, et kurjategijad oleksid teadlikud sellest, et neile esitatakse süüdistus ja nad antakse kohtu alla. Sellel saab olema tugev hoiatav mõju.

ELi aluslepingute kohaselt ei osale Taani Euroopa Prokuratuuri töös. Ka Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale, kui nad just ei otsusta seda vabatahtlikult ja selgesõnaliselt teha.

Paralleelselt Euroopa Prokuratuuri asutamisega teeb komisjon ettepaneku reformida olemasolevat Euroopa Õigusalase Koostöö Üksust (Eurojust) ning esitab teatise ELi Pettustevastase Ameti (OLAF) juhtimise kohta.

Detsentraliseeritud ja kulutõhus struktuur

Euroopa Prokuratuuril saab olema liikmesriigi õigussüsteemidesse lõimitud detsentraliseeritud struktuur. Euroopa delegeeritud prokurörid viivad uurimisi ja kohtumenetlusi läbi oma liikmesriigis, kasutades riigi teenistujaid ning kohaldades liikmesriigi õigust. Nende tegevust koordineerib Euroopa prokurör, et tagada kogu ELis ühtse strateegia kohaldamine, mis on ülioluline eelkõige piiriüleste juhtumite korral. Kogu struktuur põhineb olemasolevatel ressurssidel ega tohiks seetõttu kaasa tuua märkimisväärseid lisakulusid.

Kohtulik kontroll tehakse liikmesriigi kohtute ülesandeks ehk nemad tegelevad Euroopa Prokuratuuri tegevust käsitlevate kaebustega. Ettepanekuga tugevdatakse samas märkimisväärselt Euroopa Prokuratuuri läbiviidavate uurimiste subjektiks olevate kahtlustatavate isikute menetlusõigusi.

Kümneliikmeline kolleegium, mis koondab enda alla nii Euroopa prokuröri, neli asetäitjat kui ka viis delegeeritud prokuröri, lepib eelkõige kokku kohtuasjade jaotamise üldeeskirjad ning tagab ELi ja riigi tasandi töö sujuvuse.

Hästi kaitstud menetlusõigused

Ettepanekuga tagatakse Euroopa Prokuratuuri uurimistega hõlmatud üksikisikutele võrreldes kehtivate riiklike süsteemidega menetlusõiguste kindlam kaitse. See hõlmab näiteks õigust suulisele ja kirjalikule tõlkele, õigust saada teavet ning õigust tutvuda kohtuasja materjalidega või õigust kaitsjale kinnipidamise korral.

Euroopa Prokuratuuri loomist käsitlevate eeskirjadega määratletakse veel muud, ELi õigusaktidega veel ühtlustamata õigused, et tagada menetlusõiguste tugev kaitse. Need hõlmavad vaikimisõigust, süütuse presumptsiooni, õigust saada õigusabi, õigust esitada tõendeid ning õigust tunnistajad ära kuulata.

Ettepanekus on ka sätestatud selged ja ühtlustatud eeskirjad juurdlusmeetmete kohta, mida Euroopa Prokuratuur võib oma uurimistes kasutada, samuti sätted tõendite kogumise ja kasutamise kohta.

OLAFi juhtimise parandamine ja menetlustagatiste tugevdadamine

Pidades silmas Euroopa Prokuratuuri loomist, teeb komisjon ettepaneku tugevdada OLAFi juhtimist ja selle menetlustagatisi juurdluste läbiviimisel. Sellega seoses on ette nähtud kaks olulist algatust. Esiteks plaanitakse OLAFi juurdlusmeetmete kohtuliku kontrolli tugevdamiseks luua menetlustagatiste sõltumatu kontrollija ametikoht. Teiseks nähakse ette konkreetne menetlustagatis, mis kujutab endast kontrollija volitusel OLAFi poolt vajaduse korral ELi institutsioonides sekkuvamate juurdlusmeetmete (kabineti läbiotsimine, dokumentide konfiskeerimine jne) läbiviimist.

Euroopa Prokuratuuri loomisega muutub ka OLAFi roll.

See jääb vastutavaks haldusjuurdluste eest valdkondades, mis ei kuulu Euroopa Prokuratuuri pädevusse. Need hõlmavad ELi finantshuve kahjustavaid eeskirjade eiramisjuhtumeid ning ELi töötajate toime pandud tõsiseid üleastumisi või kuritegusid, millel puudub finantsmõju.

OLAF ei vii enam läbi haldusjuurdlusi ELis toimepandavate pettuste ega muude kuritegude puhul, mis kahjustavad ELi finantshuve. Põhjuseks on see, et Euroopa Prokuratuuri asutamisel kuuluvad sellised kuriteod uue institutsiooni ainupädevusse. Sellise kuriteo kahtluse korral on OLAF kohustatud teatama sellest võimalikust kiiresti Euroopa Prokuratuurile. Kuigi OLAF ei vii selles valdkonnas enam läbi juurdlusi, jätkab ta Euroopa Prokuratuuri abistamist viimase taotluse korral (nagu ta juba abistab liikmesriikide prokuröre). See muudatus kiirendab uurimisprotsessi ning aitab vältida haldus- ja kriminaaljuurdluste dubleerimist. Sel viisil suureneb süüdimõistva otsusteni jõudmise võimalus.

Edasised sammud

Pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist peavad liikmesriigid kavandatava määruse nõukogus ühehäälselt vastu võtma.

Aluslepingutega on ette nähtud, et kui nõukogus ei saavutata ühehäälset otsust, võib vähemalt üheksast liikmesriigist koosnev rühm seada sisse tõhustatud koostöö (ELi toimimise lepingu artikkel 86).

Taust

Liikmesriigid on teatanud, et võimalike pettuste tõttu kaotab EL oma kuludest ja tuludest igal aastal ligikaudu 500 miljonit eurot.

Lissaboni lepinguga on kutsutud üles looma Euroopa Prokuratuuri (ELi toimimise lepingu artikkel 86) ning tugevdama Eurojusti (ELi toimimise lepingu artikkel 85). 2012. aasta septembris liidu olukorra kohta peetud viiimases kõnes kordas president Barroso komisjoni pühendumust selle projekti edasiviimisele (SPEECH/12/296).

20. märtsi 2013. aasta ühisdokumendis avaldasid Prantsusmaa ja Saksamaa justiitsministrid toetust Euroopa Prokuratuuri loomisele.

2011. aasta mais võttis komisjon vastu teatise Euroopa Liidu finantshuvide kaitse kohta kriminaalõiguse ja haldusjuurdluste abil, mis sisaldas ettepanekuid ELi finantshuvide paremaks kaitsmiseks (vt IP/11/644).

2012. aasta juulis tegi komisjon ettepaneku võtta vastu direktiiv, mis aitaks kriminaalõiguse kohaldamise kaudu võidelda ELi eelarve vastu suunatud pettustega (IP/12/767, MEMO/12/544). See hõlmas ELi eelarvet kahjustavate kuritegude ühiseid määratlusi, ühtlustatud miinimumkaristusi (sh vangistust raskemate kuritegude korral) ning ühtseid aegumistähtaegu.

Lisateave

MEMO/13/693

Pressimaterjalid

http://ec.europa.eu/justice/newsroom/criminal/news/130717_en.htm

Euroopa Komisjoni kriminaalõiguspoliitika:

http://ec.europa.eu/justice/criminal/criminal-law-policy

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja ELi õigusküsimuste voliniku Viviane Redingi koduleht:

http://ec.europa.eu/reding

Volinik Algirdas Šemeta koduleht:

http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/semeta/index_en.htm

Kontaktisikud:

Mina Andreeva (+32 2 299 13 82)

Emer Traynor (+32 2 292 15 48)

Natasha Bertaud (+32 2 296 74 56)

Natasja Bohez Rubiano (+32 2 296 64 70)

1. LISA Aastatel 2006–2011 liikmesriikidele üle antud kohtuasjade, lahendatud kohutuasjade ja süüdimõistvate kohtuotsuste jaotus

Liikmesriikidele üle antud kohtuasjad

Lahendatud kohtuasjad

Lahendatud kohtuasjade osakaal üle antud kohtuasjadest

Süüdimõistvad kohtuotsused

Süüdimõistvate kohtuotsuste osakaal lahendatud kohtuasjadest

Austria

8

4

50%

4

100%

Belgia

56

28

50%

18

64,3%

Bulgaaria

37

14

37,8%

6

42,9%

Küpros

1

0

0%

0

-

Tšehhi Vabariik

23

8

34,8%

2

25%

Taani

4

3

75%

1

33,3%

Eesti

3

1

33,3%

1

100%

Soome

12

12

100%

11

91,7%

Prantsusmaa

29

12

41,4%

9

75%

Saksamaa

168

114

67,9%

65

57%

Kreeka

86

26

30,2%

5

19,2%

Ungari

10

1

10%

0

0%

Iirimaa

0

0

-

0

-

Itaalia

112

37

33%

14

37,8%

Läti

4

0

0%

0

-

Leedu

9

9

100%

8

88,9%

Luksemburg

2

1

50%

1

100%

Malta

5

0

0%

0

-

Madalmaad

29

16

55,2%

5

31,3%

Poola

90

17

18,9%

6

35,3%

Portugal

21

9

42,9%

6

66,7%

Rumeenia

225

128

56,9%

30

23,4%

Slovakkia

16

9

56,3%

0

0%

Sloveenia

2

0

0%

0

-

Hispaania

54

5

9,3%

0

0%

Rootsi

5

4

80%

4

100%

Ühendkuningriik

19

13

68,4%

3

23,1%

Kokku

1030

471

45,7%

199

42,3%

Allikas: OLAFi aruanne 2011: Euroopa Pettustevastase Ameti 12. tegevusaruanne 1. jaanuar – 31. detsember 2011, tabel 6, lk 22.

Side Bar

My account

Manage your searches and email notifications


Help us improve our website