Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 10. juuli 2013

Euroopa Komisjon esitab pangandusliidu ühtse solveerimismehhanismi ettepaneku

Täna esitas Euroopa Komisjon ettepaneku pangandusliidu ühtse solveerimismehhanismi (tuntud ka kui kriisilahendusmehhanism) kohta. Selle mehhanismi eesmärk on täiendada 2014. aasta lõpus käivituvat ühtset järelevalvemehhanismi (IP/12/953), mille raames Euroopa Keskpank hakkab teostama otsest järelevalvet euroala ja muude pangandusliiduga ühineda otsustavate liikmesriikide pankade üle. Kui järelevalvemehhanismi alla kuuluvad pangad peaksid tugevnenud järelevalvest hoolimata sattuma suurtesse raskustesse, tagab tõhus ühtne solveerimismehhanism, et solveerimise kulud on maksumaksjate ja reaalmajanduse jaoks minimaalsed.

Komisjoni president José Manuel Barroso ütles: „Käesolev ettepanek on viimane lüli pangandusliidu loomise teel, mis peaks tagama pangandussektorile kindlama aluse, taastama usalduse ja kõrvaldama finantsturgude killustatuse. Me oleme juba leppinud kokku Euroopa ühtses järelevalvemehhanismis, mis hõlmab euroala ja muude pangandusliidus osaleda soovivate liikmesriikide panku. Tänane ettepanek täiendab seda mehhanismi tugeva ja koordineeritud ühtse süsteemiga, mis aitab tulla toime makseraskustes pankadega. Me ei saa välistada ohtu, et pangad satuvad ka tulevikus makseraskustess, kuid ühtne solveerimismehhanism ja solveerimisfond tagavad, et sellises olukorras ei kata kahju Euroopa maksumaksja, vaid pangad ise.”

Siseturu volinik Michel Barnier lausus: „Me teame nüüd, kui kiiresti panganduskriis võib levida üle riigipiiride, kahjustades usaldust kogu euroalal. Me teame ka seda, millise segaduse võib kaasa tuua suure piiriülese panga kokkuvarisemine. Üritagem Dexia solveerimisel tehtud vigu mitte korrata! Meil on vaja süsteemi, mis võimaldaks teha otsuseid kärmelt ja tõhusalt ning sisendaks turul kindlust, ilma et tekiks kahtlus meetmete mõjus riigi rahandusele. Seda eesmärki tänane ühtse solveerimismehhanismi ettepanek teenibki. Ettepanek tagab kesktasandil koordineeritud järelevalve ja solveerimise, millesse on samas kaasatud kõik asjaomased liikmesriigid. Tegevust toetab asjakohane rahastamiskord. See võimaldab pangandusliidus puhkevaid kriise tõhusamalt ohjata ning aitab tulla välja riigivõla ja raskustes olevate pankade vahel tekkinud nõiaringist.”

Ühtse järelevalvemehhanismiga loodud raamistiku tugevdamine ja rangemad usaldatavusnõuded (vt MEMO/13/272) vähendavad pangakriisi ohtu. Raskekujuliste likviidsus- või maksevõimeprobleemide teket ei ole siiski pankade puhul kunagi võimalik täielikult välistada. Seega tuleb pankade järelevalvet ja solveerimist koordineerida ja teostada samal kesktasandil, et vähendada ebakindlust ning hoida ära hoiuste paanilist väljavõtmist ja kriisi levikut ülejäänud euroalale.

Kavandatav ühtne solveerimismehhanism toetub sisuliselt pankade maksevõime taastamise ja solveerimise eeskirjadele (vt IP/12/570), mis on peagi kavas pangandusliidu raames vastu võtta. 27. juunil leppis rahandusministrite nõukogu kokku kõnealuste eeskirjadega seotud üldises lähenemisviisis (MEMO/13/601) ning 20. mail võttis Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon vastu oma raporti. Kohe alustavad pankade maksevõime taastamise ja solveerimise direktiivi üle läbirääkimisi nõukogu ja Euroopa Parlament ning sügiseks peaks selles küsimuses jõutama lõplikule kokkuleppele.

Ühtne solveerimismehhanism toimib järgmiselt:

  • Kui euroala või muu pangandusliidus osaleva liikmesriigi pank tuleb rahaliste raskuste tõttu solveerida, annab Euroopa Keskpank kui järelevalvet teostav asutus sellest teada.

  • Solveerimismeetmed töötab välja ühtne solveerimsinõukogu, mille koosseisu kuuluvad Euroopa Keskpanga ja Euroopa Komisjoni esindajad ning nende liikmesriikide asutused, kus asuvad panga peakorter ja filiaalid ja/või tütarettevõtjad. Solveerimisnõukogul on ulatuslikud volitused, et analüüsida olukorda ja määrata kindlaks kasutatav lähenemisviis, s.t milliste vahenditega pank solveeritakse ja kuidas osaleb selles Euroopa solveerimisfond. Selles töös osalevad aktiivselt ka riiklikud solveerimisasutused.

  • Komisjon otsustab solveerimisnõukogu soovituse põhjal või omal algatusel, kas ja millal pank solveeritakse. Samuti töötab ta välja raamistiku solveerimisvahendite ja -fondi rakendamiseks. Juriidilistel põhjustel ei saa solveerimisnõukogu ise lõplikku otsust teha.

  • Solveerimiskava elluviimisega tegelevad solveerimisnõukogu järelevalve all riiklikud solveerimisasutused.

  • Ühtne solveerimisnõukogu jälgib panga solveerimist. Ta kontrollib, kas riiklikud solveerimisasutused järgivad tema otsuseid, ja võib nende eiramise korral teha raskustes olevale pangale otseseid korraldusi.

  • Selleks et keskmise pikkusega ajavahemikul toetada restruktureeritava panga rahastamist, luuakse ühtsele solveerimisnõukogule alluv solveerimisfond. Fond, mille rahastamises osaleb pangandussektor ja mille loomine on sätestatud pankade maksuvõime taastamise ja solveerimise direktiivi eenõus, asendab euroala ja muude pangandusliidus osalevate liikmesriikide solveerimisfondid.

Komisjoni ainus ülesanne on teha otsus solveerimise algatamise ja solveerimisraamistiku kohta. See tagab meetmete kooskõla siseturuga ja ELi riigiabieeskirjadega ning kaitseb kogu mehhanismi sõltumatust ja vastutustundlikku kohaldamist.

Euroopa Ülemkogu 27.–28. juuni kohtumisel võtsid ELi juhid eesmärgiks jõuda 2013. aasta lõpuks mehhanismi küsimuses kokkuleppele, nii et mehhanismi saaks vastu võtta enne praeguse parlamendikoosseisu ametiaja lõppu 2014. aastal. Sel juhul oleks seda võimalik kohaldada koos pankade maksevõime taastamise ja solveerimise direktiiviga alates 2015. aasta jaanuarist.

Enne kavandatud eeskirjade jõustumist puhkevaid pangakriise ohjatakse endiselt siseriikliku korra alusel. Samal ajal lähendatakse siseriiklikku korda üha enam kokkulepitud solveerimispõhimõtetele, mille kohaselt panga kahjumi võtavad enda kanda aktsionärid ja võlausaldajad, mitte maksumaksja. Seda võimaldavad kaks asjaolu: ühelt poolt samuti täna vastu võetud läbivaadatud suunised pankadele antava riigiabi kohta (vt IP/13/672) ja teiselt poolt võimalus rekapitaliseerida panku otse Euroopa stabiilsusmehhanismist. Nii liikmesriigi vahenditest kui ka Euroopa stabiilsusmehhanismist toetuse saamiseks tuleb aga erainvestoritel piisaval määral osaleda panga kulude kandmises.

Taustteave

Komisjon teatas ühtse solveerimismehhanismi loomisest teatises, mis käsitles tegevuskava pangandusliidu poole liikumiseks (september 2012), ning tiheda ja toimiva majandus- ja rahaliidu loomise tegevuskavas (november 2012).

Euroopa Ülemkogu tõdes 2012. aasta detsembris, et ühtse järelevalvemehhanismi täiendamiseks on vaja luua pangandusliidu raames ka ühtne solveerimismehhanism. 2013. aasta märtsis võttis ülemkogu kohustuse astuda konkreetsed sammud pangandusliidu lõplikuks loomiseks ja kinnitas, et ühtset solveerimismehhanismi käsitleva komisjoni ettepaneku läbivaatamine tuleks seada prioriteediks. See võimaldaks võtta ettepaneku vastu enne praeguse parlamendikoosseisu ametiaja lõppu 2014. aastal.

Euroopa Parlament on järjekindlalt kutsunud üles pankade solveerimise korda rohkem koordineerima ja palus 13. juunil vastu võetud resolutsioonis tungivalt komisjoni, et ta võtaks ühtse solveerimismehhanismi ettepaneku võimalikult kiiresti vastu.

Vt MEMO/13/675 ja MEMO/13/679.

Täiendav teave:

http://ec.europa.eu/internal_market/finances/banking-union/index_en.htm

Kontaktisikud:

Chantal Hughes (+32 2 296 44 50)

Carmel Dunne (+32 2 299 88 94)

Audrey Augier (+32 2 297 16 07)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site