Chemin de navigation

Left navigation

Additional tools

Euroopa Komisjon

Pressiteade

Brüssel, 30. jaanuar 2013

Euroopa raudteesüsteem teelahkmel: komisjon võtab vastu neljanda raudteepaketi

Euroopa Komisjon tutvustas täna mahukat meetmepaketti, et parandada Euroopa raudteeteenuste kvaliteeti ning suurendada valikuvõimalusi. Raudtee on ELi transpordisüsteemi lahutamatu osa, mis mängib olulist rolli selliste transpordialaste probleemide lahendamisel nagu nõudluse suurenemine transporditeenuste järele, liiklusummikud, kütusega varustatus ja süsinikdioksiidiheite vähendamine. Kahjuks on paljude Euroopa riikide raudteeturu areng seiskunud või teeb vähikäiku.

Seepärast teeb komisjon ettepaneku võtta kaugeleulatuvaid meetmeid, et suurendada innovatsiooni osatähtsust ELi raudteedel, avada ELi reisijateveo siseturud konkurentsile ning viia ellu põhjalikud tehnilised ja struktuurireformid.

Euroopa Komisjoni asepresident, transpordivolinik Siim Kallas ütles: „Euroopa raudteed on jõudmas olulisele teelahkmele. Võttes arvesse, et paljude Euroopa riikide raudteeturu areng on seiskunud või teeb vähikäiku, ei ole valiku tegemine kuigi keeruline. Meil on praegu võimalus võtta vastu rasked otsused Euroopa raudteeturu ümberkorraldamiseks, et edendada innovatsiooni ja parandada teenuste kvaliteeti. Raudtee saab uue võimaluse, mis on kasulik nii kodanikele, ettevõtjatele kui ka keskkonnale. Kuid me võime valida ka teise tee. Me võime astuda allakäigu libedale rajale, mille lõpus asub Euroopa, kus raudtee on mõne üksiku rikka riigi eralõbu, mis jääb enamikule riiklike toetuste puudumise tõttu kättesaamatuks."

Ettepanekud hõlmavad nelja põhivaldkonda.

Standardid ja load, millel on praktiline väärtus

Komisjon soovib kärpida raudteeveo-ettevõtjate halduskulusid ja lihtsustada uute ettevõtjate turuletulekut.

Komisjoni ettepanekute kohaselt saab Euroopa Raudteeametist ühtne kontaktpunkt, mis annab ettevõtjatele välja üleeuroopalisi veeremilube (nn veeremipassid) ja üleeuroopalisi ohutussertifikaate. Praegu annavad veeremilube ja ohutussertifikaate välja liikmesriigid.

Kavandatavad meetmed võimaldavad uutel raudteeveo-ettevõtjatel lühendada 20% võrra turule tulemiseks kuluvat aega ning 20% võrra veeremi turuleviimise lubamisega seotud raha- ja ajakulu. Kõnealuste meetmete rakendamine peaks võimaldama raudteeveo-ettevõtjatel 2025. aastaks säästa kokku 500 miljonit eurot.

Uute ettevõtjate lubamine raudteeteenuste turule parandab kvaliteeti ja suurendab valikuvõimalusi

Komisjon teeb innovatsiooni edendamiseks ning tõhususe ja teenuste väärtuse suurendamiseks ettepaneku avada detsembris 2019 siseriiklikud raudtee-reisijateveoturud uutele ettevõtjatele ja teenustele.

Ettevõtjatel avaneb võimalus pakkuda siseriiklikke raudtee-reisijateveoteenuseid kogu ELis, pakkudes konkureerivaid teenuseid või osaledes hankemenetlustes raudtee avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks, mida tehakse enamiku (üle 90%) ELi raudteevedude puhul ning mis muutub nüüdsest kohustuslikuks.

Need ettepanekud toovad reisijatele kasu nii teenuse parema kvaliteedi kui ka suurenenud valikuvõimaluste tõttu. Kombineerituna struktuurireformidega võib nende meetmete rakendamine anda aastaks 2035 nii kodanikele kui ka asjaomastele ettevõtjatele üle 40 miljardi eurot majanduslikku kasu ning võimaldab vastavalt komisjoni prognoosile suurendada reisijakilomeetrite arvu kuni 16 miljardi võrra.

Siseriiklikud reisijateveoturud on jäänud üldiselt suletuks. Vaid Rootsi ja Ühendkuningriik on oma turu täielikult konkurentsile avanud. Saksamaa, Austria, Itaalia, Tšehhi Vabariik ja Madalmaad on seda teinud vaid osaliselt.

Turgude avamisest saadud kogemused näitavad, et reisijate rahulolu seoses teenuste kvaliteedi ja kättesaadavusega suureneb aasta-aastalt ja reisijate arv on viimase kümne aasta jooksul kasvanud mõnel juhul üle 50%. Teatavatel avatud turgudel on tänu avaliku teenindamise lepingute sõlmimiseks korraldatud hankemenetlustele kokku hoitud 20–30% rahalisi vahendeid, mida saab teenuste täiustamiseks uuesti investeerida.

Toimiv struktuur

Selleks et tagada kõigile võrdne juurdepääs raudteevõrgule, peavad sõltumatud taristuettevõtjad haldama võrgustikke tõhusalt ja mittediskrimineerivalt ning tegema ELi tasemel koostööd tõeliselt üleeuroopalise raudteevõrgu väljaarendamiseks.

Selleks et raudteevõrgu arendamisel võetaks arvesse kõigi asjaosaliste huve ning et võimalikult tõhusalt tegutseda, teeb komisjon ettepaneku tugevdada taristuettevõtjaid, et nad kontrolliksid kõiki raudteevõrguga seotud olulisi ülesandeid, sh taristusse tehtavate investeeringute kavandamist, igapäevast käitamist ja hooldust ning sõiduplaanide kehtestamist.

Arvestades kasutajate arvukaid kaebusi on komisjon seisukohal, et taristuettevõtjad peavad olema nii oma toimingutes kui ka rahalises mõttes sõltumatud kõikidest ronge käitavatest transpordiettevõtjatest. See on oluline võimaliku huvide konflikti vältimiseks ja kõikidele ettevõtjatele mittediskrimineeriva juurdepääsu tagamiseks rööbasteedele.

Ettepanekutes kinnitatakse, et üldjuhul on kõnealuse eesmärgi saavutamiseks kõige lihtsam ja läbipaistvam vahend institutsioonilise lahususe tagamine. Taristuettevõtjatest sõltumatutele raudteeveo-ettevõtjatele antakse 2019. aastal piiramatu juurdepääs reisijateveo siseturule.

Siiski möönab komisjon, et ka vertikaalselt integreeritud struktuurid või valdusstruktuurid suudavad tagada vajaliku sõltumatuse, kui õigusalase, rahalise ja toimingutega seotud lahususe kaitseks luuakse tugev infobarjäär ehk nn Hiina müür (täpsema teabe saamiseks vt MEMO).

Nõuetele vastavuse kontrolli klausel: selleks et tagada eespool kirjeldatud sõltumatus ning võttes arvesse reisijateveoturu täielikku avanemist aastal 2019, võib vertikaalselt integreeritud struktuuri kuuluval ettevõtjal keelata teistes liikmesriikides tegutsemine seni, kuni ta ei ole komisjonile tõendanud, et on võetud vajalikud meetmed kõikidele ettevõtjatele võrdsete võimaluste tagamiseks ning et asjaomase liikmesriigi siseturul on võimalik ausalt konkureerida.

Väljaõppinud töötajad

Elavalt tegutsev raudteesektor vajab oskuslikke ja motiveeritud töötajaid. Järgmise kümne aasta jooksul seisab raudteesektor silmitsi keeruka probleemistikuga, mis hõlmab nii uute töötajate leidmist nende asemele, kes hakkavad pensionile minema (ligikaudu 1/3 praegustest töötajatest), kui ka uue ja veelgi konkurentsivõimelisema majanduskeskkonna loomist.

Oma turu praeguseks juba avanud liikmesriikide kogemused näitavad, et see aitab luua uusi ja paremaid töökohti. Liikmesriikidel on ELi õigusraamistiku abil võimalik töötajaid kaitsta, nõudes avaliku teenindamise lepingu ülemineku korral hanke võitjalt töötajate ülevõtmist, mis läheb kaugemale ELi poolt ettevõtjate ülemineku suhtes kohaldatavatest üldistest nõuetest.

Järgmised sammud

Euroopa Parlament ja liikmesriikide valitsused peavad komisjoni ettepanekud enne vastuvõtmist heaks kiitma.

Olulised faktid ja arvud

  • Raudteesektor, mille kogukäive on 73 miljardit eurot, ehk 65% lennundussektori kogukäibest (112 miljardit eurot), annab tööd 800 000 inimesele.

  • Raudteetransport on Euroopa majanduse tulemuslikuks toimimiseks ülimalt oluline. Igal aastal kasutab raudteed üle kaheksa miljardi reisija. Raudteetransport moodustab kogu Euroopa kaubavedudest ligikaudu 10%, mis toob hinnanguliselt sisse ligikaudu 13 miljardit eurot.

  • Näiteks Rotterdami–Genova kaubaveokoridori läbib igal aastal ligikaudu 130 000 rongi, mis on võrdne peaaegu nelja miljoni veoautokoormaga aastas.

  • Riigiasutused investeerivad raudteesektorisse igal aastal tohutuid summasid. 2009. aastal ulatus riiklike toetuste kogusumma ligikaudu 46 miljardi euroni. Riiklikud toetused jäävad aga üha väiksemaks.

  • Suured riiklikud investeeringud, eelkõige EL-10 riikides, kus toetusmaksed on viimase kuue aastaga ligi kaks korda suurenenud, ei ole suutnud tagada nõudluse võrreldavat kasvu.

  • Paljudes liikmesriikides on raudteesektori areng peatunud või teeb vähikäiku. Ehkki mõnel turul võib märgata positiivseid muutusi, on reisijateveo keskmine osakaal ELi sisetranspordis jäänud alates 2000. aastast üldjoontes samale tasemele (ligikaudu 6%), raudteekaubavedude osakaal ühendvedudes on aga vähenenud 11,5%-lt 10,2%-le.

  • Alates 1990. aastate keskpaigast on teatavad ELi piirkonnad, eelkõige EL-10 riigid raudteesse väga vähe investeerinud, valmistades sel moel ette allakäiguspiraali, kus hooletusse jäetud taristu ja veerem on muutunud raudteereisijate jaoks väheahvatlevaks. Probleemi süvendab ka jõukuse kasvust tulenev isikliku auto kasutajate arvu suurenemine.

  • Paljudel juhtudel on raudteeveo-ettevõtjaid tulnud rahaliselt toetada ning mitmes riigis, näiteks Hispaanias, Portugalis või Bulgaarias on turgu valitsevad ettevõtjad koormatud võlgadega.

  • Belgia valitsev raudteeveo-ettevõtja pidi 2004. aastal 7,4 miljardi euro suuruse võla (mis moodustab ligikaudu 2% Belgia SKPst) üle kandma Belgia riigile. RFFi loomisel võeti üle SNCFi 20,5 miljardi suurune võlg. (Paljude ettevõtjate tänased võlad on tingitud varem kasutusel olnud kulukatest integreeritud struktuuridest.)

  • Euroopa seisab silmitsi mitme keerulise transpordiprobleemiga: nõudluse suurenemine (prognooside kohaselt peaks kaubavedude maht 2030. aastaks suurenema ligikaudu 40% (2005. aastaga võrreldes) ning 2050. aastaks pisut üle 80%. Reisijateveo kasv on kaubavedude omast pisut aeglasem: 2030. aastaks peaks see ulatuma 34%ni ja 2050. aastaks 51%ni. Lisaks sellele vajavad lahendamist ülekoormusega seotud probleemid: kütusega varustatus, süsinikdioksiidheite vähendamine ning vajadus luua tõhus transporditaristu, mis aitaks edendada Euroopa majanduskasvu.

  • Praegu valitseva negatiivse suundumusega leppimise ja Euroopa raudteesüsteemi vältimatu languse teed ei vali me mitte mingil juhul.

Lisateave: MEMO/13/45

http://www.youtube.com/watch?v=8GHz-stzCso

Kontaktisikud:

Helen Kearns (+32 2 298 76 38)

Dale Kidd (+32 2 295 74 61)


Side Bar

Mon compte

Gérez vos recherches et notifications par email


Aidez-nous à améliorer ce site